Identiteet, suhtlemine ja koostöö

MIDA TÄHENDAVAD IDENTITEET, SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ DIGIKESKKONDADES?

Meie huvid, lõõgastus, suhtlus, töö ja elu paljud teised aspektid realiseeruvad täna olulisel määral digikeskkondades. Nende oluline erinevus võrreldes füüsilise maailmaga on tingitud asjaolust, et digisfääris puudub meil reeglina üks ühtne identiteet, mis meiega keskkonnast keskkonda kaasa liiguks. Täna tähendab see, et iga meie digisfääris tehtud toiming saab osaks meie paljutahksest ja fragmenteeritud, dünaamilisest digitaalsest identiteedist. Kõige aktiivsemalt kujundame oma digitaalset identiteeti suhtluses, mis toimub erinevatel tasanditel - sõprade, töökaaslaste, lähedaste, erinevate institutsioonide ning loomulikult iseendaga.

Suhtlusel on mitmeid tahke, millest enamik on olulised või väga olulised ka digikeskkondades. Tänaseid digikeskkondasid iseloomustab suhtlusvahendite ja -kanalite paljusus. Ühelt poolt tähendab see, et kuna sageli tegutseme mitmes suhtluskanalis korraga, hägustuvad seeläbi traditsioonilised kategooriad nagu töö- ja isiklik aeg, era- ja töösuhtlus jne. Seepärast on vaja olla tähelepanelik, et õigesti tajuda, missugune on kontekstile ja eesmärgile sobivaim suhtlus- või koostöövahend, või näiteks missuguste asjaoludega tuleb arvestada suhtluses näiteks nii universaalses digitaalses suhtluskanalis nagu e-post.

Teisalt tingib võimaluste paljusus sedagi, et teatud suhtluse jaoks kujunevad väga spetsiifilised kanalid või vahendid, millele ligipääs on teatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalik (näiteks organisatsioonide sisevõrgud, meeskonnatöö kanalid jne). Nii ühel kui teisel juhul on sageli nii rakendusesiseid kui -vahelisi võimalusi nii palju, et piirdutakse lihtsaimate funktsioonide kasutamisega ka seal, kus vahendi teadlik kohandamine tagab oluliselt suurema tulemuslikkuse, töökindluse jne. Oluline põhjus suuremaks teadlikkuseks suhtlusvahendite kasutamisel on nii enda kui suhtluskaaslaste ohutuse ja privaatsuse tagamine digikeskkondades.

Suhtlus digikanalites tähendab erinevate digitaalsete kommunikatsioonivahendite (nt e-post, vestlus, videokonverents, erinevad suhtlus- ja koostöörakendused) funktsionaalsuste tundmist, et konteksti jaoks sobivaim valida ning end suhtluses mugavalt ja turvaliselt tunda. Tõhususe kriteerium on, kas soovitud sõnumiga jõutakse soovitud isikuteni. Teiselt poolt on oluline osata vastuvõetavale infole filtreid rakendada (nt sortida e-posti, valida keda jälgida sotsiaalmeedias). Kuna sotsiaalsus on inimestele loomuomane, on võimaluste paljususe kontekstis tarvis oskust hinnata ja reguleerida, millal näiteks koostööst on kasu ja millal mitte, või teadvustada, kuidas erineb tagasiside andmine digitaalses keskkonnas traditsioonilisest tagasisidest. Digisfääris pole traditsioonilised suhtlustavad küll täielikult tähendust minetanud, ent tehniliste võimaluste paljusus sunnib neid painduma ja moonduma, mis teeb teadlikult sobiva käitumisviisi valimise ning kohanemisoskuse saavutamise eraldi väljakutseks.Viimase paari aastakümnega massiliselt juurdunud digitaalne suhtlus ning digikanalite fundamentaalsus ühiskondlikes protsessides tähendab, et oluline on mõista nende toimimispõhimõtteid ning mõju ühiskonnale suuremas pildis. See puudutab nii isiklikuks tarbeks kasutatavaid lahendusi ja kanaleid kui ka neid, mille kaudu suhtleme ettevõtete ja teiste organisatsioonide, sealhulgas riigi ning lähedasemate ja kaugemate oluliste kogukondadega (kodanikuaktiivsus).

Identiteet, suhtlus, koostöö.

 

TEADMISED, OSKUSED, HOIAKUD

Meie digipädevuse vajadused on väga erinevad ning sõltuvad nii meie individuaalsetest erinevustest ja eelistustest kui ka kontekstuaalsetest teguritest. Identiteedi, suhtluse ja koostööga võiks ülikoolilõpetajal seostuda vajaduspõhine valik alltoodud teadmiste, oskuste ja hoiakute näidetest. Need on tuletatud täiendades gümnaasiumitaseme digipädevusi kõrgharidusele iseloomulike aspektidega nagu ülesannete suurem keerukus, nende sisuks oleva info hulk, suurem autonoomia ülesannete täitmisel ja kriitiline mõtlemisvõime. Toodud näited on mõeldud digipädevuse võimalike tähenduste illustreerimiseks kõrghariduskontekstis, mitte ülikoolis kohustuslike kriteeriumitena. Nendega lähemalt tutvuda ja neid kujundada aitab järgmises plokis olulisemate teemade lõikes toodud õpisisu ning sellele järgnevad harjutused ja ülesanded.

digitaalne identiteet

  • Oman ülevaadet oma erinevatest digitaalsetest identiteetidest ning nende kaudu ja mujal tekkivatest andmetest iseenda kohta;
  • Oskan endaga seotud andmetele ligipääsu nõuda, neid korrigeerida ning mujal kasutada;
  • Defineerin oma privaatsusvajaduse erinevates kontekstides;
  • Tean isikuandmete kasutamise hetkeseisu ühiskonnas/ärimudelites ning selle positiivseid ja negatiivseid aspekte.

viisakus

  • Mõistan rakenduste ja lahenduste reeglite laiemaid tagamaid (sh miks need täna niisugused on);
  • Analüüsin ja teadvustan oma käitumuslikke norme nt sotsiaalmeedias, e-postis jne;
  • Oskan koostöö kontekstis kujundada ja juurutada “hea tava” põhimõtted.

suhtlemine

  • Tunnen ja kasutan suhtlemiseks erinevaid vahendeid, sh nende keerukamaid funktsioone ja professionaalseid töövahendeid (nt koostöökeskkonnad, esitlusvahendid, auditooriumiga suhtlus jne);
  • Oskan valida kontekstile ja eesmärgile sobivaima koostöövahendi ning seda iseseisvalt kohandada;
  • Oskan teiste vajadusi hinnates neile sobivaima tehnoloogia soovitada ning kasutamist juhendada;
  • Oskan suhtlust ja koostööd automatiseerida (nt automaatvastused, sotsiaalmeediakontode sidumine, ITTT protsessid koostöökeskkondades jne);
  • Mõistan oma kommunikatsioni- ja koostöövahendite toimimispõhimõtteid ning mõju ühiskonnale.

jagamine

  • Rakendan (võimalusel) automatiseeritud jagamisstrateegiaid, mis on eesmärgistatud ja teadlikud;
  • Auditeerin oma jagamissätteid, määramaks infole, sihtgrupile ja kontekstile kohaseima jagamisstrateegia;
  • Juhendan teisi jagamisstrateegiates;
  • Tunnen ja rakendan viitamis- ja omistamisstrateegiaid;
  • Loon vajaduspõhiseid erinevaid koostöövahendeid hõlmavaid terviklahendusi.

koostöö

  • Oskan valida ja kasutusele võtta eesmärgistatud koostöökeskkondade ja -vahendite komplekti koos omavaheliste integratsioonide ja automatiseeringutega, kaaslasi kaasates ja vajadusel juhendades;
  • Oskan selgitada, kuidas kasutatakse nende teenuste kasutamisel tekkivaid andmeid;
  • Oskan koostöökeskkonna kasutamispõhimõtted teistega läbi rääkida, nende vajadustele kohandada ning rollid jaotada, et tegutseda meeskonnana.

kodanikuaktiivsus

  • Mõistan riiklike e-teenuste toimimispõhimõtteid ja e-riigi infrastruktuuri põhiosasid;
  • Oskan teisi vajaduspõhiselt e-riigi kasutamisel juhendada;
  • Suhestun aktiivselt (nt 1 kord kuus) vähemalt ühe kodanikukogukonna vmt teenuse või lahendusega;
  • Mõistan ja kasutan ülikooli e-teenuseid ning juhendan teisi;
  • Mõistan sotsiaalvõrgustike jmt rolli kodanikuosaluse võimalusena, ja kasutan neid võimalusi.

 

JÄRGNEVATE ÕPPEMATERJALIDE KASUTUSE EELDUS ON, ET JUBA OSKAD:

põhilisi kommunikatsioonivahendeid (nt mobiiltelefon, internetitelefon, vestlus või e- post) kasutades ja seadistades suhelda, erinevates keskkondades kasutajaks registreerida, valida adressaadist sõltuvalt sõnumitele sobiva struktuuri ja keelestiili, luua ühiselt ja jagada teistega dokumente ja sisu, osaleda suhtlus- või koostöövõrgustikes, märgata digisuhtluse lihtsamaid ohtusid ning neid maandada, kasutada tehnoloogiat erinevate riigiasutuste ning eraettevõtetega suhtlemiseks.

 

HARJUTUSED

Siin on harjutused, mis sobivad teadmiste ja oskuste kujundamiseks identiteedi, suhtlemise ja koostöö osas nii neid iseseisvalt läbi tehes (või lihtsalt lugedes) kui ka õppetöösse integreerituna (võimalusel kohandada erialasisuga). Harjutuste läbimiseks vajalik teave on allpool õpiressurssides.

 

ÕPIRESSURSID

Tähelepanu! Hetkel on õpiressurssides toodud vaid teemat avavad küsimused. Õppematerjalid alates veebruarist 2021.

Minu vajadustele vastav digitaalne identiteet

  • Mis on digitaalne identiteet, millised on selle eelised ja riskid?
  • Kuidas oma digitaalset identiteeti kujundada, mida see tähendab?
  • Kas on võimalik täna tegutseda ilma end digikanalites väljendamata?
  • Kuidas enda ja teiste mainet veebis esinevate ohtude eest kaitsta?
  • Kuidas endaga seotud andmetele ligipääsu nõuda, neid korrigeerida ning mujal kasutada?
  • Kuidas omada ülevaadet oma erinevatest digitaalsetest identiteetidest ning nende kaudu ja mujal tekkivatest andmetest iseenda kohta?

Tavad, normid, õigusruum

  • Milleks meile tavade, normide teadvustamine?
  • Missugused on erinevate rakenduste ja lahenduste reeglite laiemad tagamaad?
  • Milles seisneb viisakus digisuhtluses, kuidas see erineb suhtlusest füüsilises maailmas?

Suhtlemine

  • Kuidas leida eesmärgile ja auditooriumile sobilik kommunikatsioonivahend?

  • Kas on võimalik rangelt eristada õppimiseks, enesearenguks ja vabaks suhtluseks mõeldud teabekeskkondi?

  • Miks mõnda keskkonda ei ole turvaline ja otstarbekas teatud eesmärkidel kasutada?

  • Missuguseid  kommunikatsioonieetika reegleid tuleks suhtluskeskkondasid kasutades järgida (eraelu, autoriõigus, reklaam, plagiaat ja nii edasi)?

  • Kuidas erinevate kommunikatsioonikanalite sõnumeid talletatakse, esitatakse ja kasutatakse?

  • Kuidas sorteerida vastuvõetavat infot?

  • Mida tähendab info, sisu ja ressursside jagamine teistega internetis? Missugustel tingimustel saab see vabalt toimuda?

  • Kuidas on korrektne teiste materjali kasutamisel viitamis- ja omistamisstrateegiaid rakendada? Mida tähendab plagiaat?

  • Kuidas suhtlust ja koostööd automatiseerida (nt automaatvastused, sotsiaalmeediakontode sidumine, ITTT protsessid koostöökeskkondades jne)?

  • Missugused on kommunikatsioni- ja koostöövahendite toimimispõhimõtted ning mõju ühiskonnale?

Koostöö

  • Mida tähendab digitaalne koostöö ning missuguseid vahendeid selleks kasutada?
  • Missuguseid rolle digitaalse koostöö eri vormid eeldavad?
  • Mida tähendab tagasiside digitaalsetes keskkondades?
  • Missuguseid võimalusi digitaalsed koostöökeskkonnad loovad?

E-riik

  • Kuidas kasutada tehnoloogilisi vahendeid kodanikuaktiivsuse väljendamiseks (nt lobitöö, petitsioonid, rahvaesindus)?
  • Missuguseid erinevaid osalemisvorme pakuvad tehnoloogilised vahendid ja meedia?
  • Kuidas leida oma huvidele ja vajadustele vastavaid kogukondi, võrgustikke ja sotsiaalmeediat?

Kultuurilised erinevused

  • Kuidas kajastuvad internetis erinevate kultuuride erinevad tavad?