{"id":29,"date":"2025-11-05T13:22:41","date_gmt":"2025-11-05T11:22:41","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/digiajastunoorteluule\/?page_id=29"},"modified":"2026-02-19T15:06:41","modified_gmt":"2026-02-19T13:06:41","slug":"inimesed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/digiajastunoorteluule\/inimesed\/","title":{"rendered":"Inimesed"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Rebekka Lotman<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Projekti juht, Tartu \u00dclikooli maailmakirjanduse kaasprofessor<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Rebekka Lotmani huvi keskmes on luule mitmekesised avaldumisvormid, tasandid ja nende koostoime. Tema v\u00e4itekiri uuris eesti sonetti selle s\u00fcnnist 19. sajandi viimasel veerandil 21. sajandini, anal\u00fc\u00fcsides ligi 5000 selles vormis luuletust, keskendudes meetrikale, riimidele, motiivistikule ja temaatikale. \u00dcheks Rebekka Lotmani erihuviks on riim, seda nii formaalses aspektis kui ka semantilises plaanis, nii kanoonilistes luulevormides kui ka kaasaegses leviluules (nt r\u00e4pp- ja instaluules). Tema viimaste t\u00f6\u00f6de fookuses on n\u00fc\u00fcdisluule: tr\u00fckiluule, aga samuti multimediaalsed luulelaadid, kus s\u00f5nakunsti k\u00f5rval m\u00e4ngib t\u00e4henduslikku rolli esitus, muusika, visuaalne kujundus jt.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Rebekka Lotman ETISes<\/a>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"
UT160419AT025 \nMart Velsker\n\u00dclikooli 16\nFoto Andres Tennus\/Tartu \u00dclikool<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Mart Velsker<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hit\u00e4itja, Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse kaasprofessor<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Mart Velsker on kaitsnud doktorikraadi t\u00f6\u00f6ga \u201eL\u00f5unaeesti kirjandusloo kirjutamise v\u00f5imalusi\u201c. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on eesti luule, l\u00f5unaeesti kirjandus ning ilukirjanduse keelekasutus. 2022. aastal ilmus tema olulisemaid luulealaseid t\u00f6id koondav raamat \u201eLuulejutud\u201c. Ta on \u201eEesti kirjanduse ajaloo\u201d (2001) ja g\u00fcmnaasiumi\u00f5piku \u201eUuem eesti kirjandus\u201d (2006) \u00fcks autoritest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Mart Velsker ETISes<\/a>\u00a0<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Mihhail Trunin<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hit\u00e4itja, Tallinna \u00dclikooli Humanitaarteaduste instituudi teadur<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Mihhail Trunin on kirjandusteadlane ja semiootik, kes uurib eesti ja eestivene n\u00fc\u00fcdiskirjanduse kokkupuutepunkte, poeetikat ja kultuurilist mitmekeelsust. Tema jaoks on luule uurimine alati seotud ka kultuurilise t\u00f5lke ja enesev\u00e4ljenduse v\u00f5imalustega eri keeltes ja meediumides. Projektis tegeleb ta eesti venekeelse luule kaardistamise, allikmaterjali kogumise ja anal\u00fc\u00fcsiga ning aitab kujundada venekeelse valimi, mis avab seni v\u00e4he uuritud osa Eesti luulemaastikust. Lisaks teadust\u00f6\u00f6le kirjutab ta esseid ja arvustusi n\u00fc\u00fcdiskultuurist ning tegeleb t\u00f5lkek\u00fcsimustega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Mihhail Trunin ETISes<\/a>\u00a0<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Saara Lotta Linno<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli v\u00f5rdleva kirjandusteaduse nooremteadur-doktorant<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Saara Lotta Linno on noorte kirjandusajakirja V\u00e4rske R\u00f5hk luuletoimetaja ja Tartu \u00dclikooli doktorant, kelle doktorit\u00f6\u00f6 keskendub poeetilisele mitmekeelsusele Eesti luules 20. ja 21. sajandil. Varasemates uurimustes on ta anal\u00fc\u00fcsinud Eda Ahi luule intertekstuaalsust, poeetilist mitmekeelsust Eesti n\u00fc\u00fcdisluules ja mitmekeelsete luuletajate Igor Kotjuhi ja Jaan Kaplinski retseptsiooni Eestis. Linno p\u00f5hilised huvivaldkonnad on t\u00e4hendusloomev\u00f5tted luuletekstis ja poeetika poliitiline potentsiaal.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Saara Lotta Linno ETISes<\/a>\u00a0<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Jaanus Valk<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli v\u00f5rdleva kirjandusteaduse doktorant<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Jaanus Valk uurib oma doktorit\u00f6\u00f6s hiina ja jaapani luule eestinduste vormilugu, k\u00f5rvalsaadusena nende m\u00f5ju eesti algup\u00e4rasele luulele, n\u00e4iteks Jaan Kaplinski loomingus. Noorluule uurimisr\u00fchmas osalemisel v\u00f5imalikku rollide konflikti ohtu teadvustades tunnistab, et Kruusa Kalju nime all tegutseb isegi luuletajana ning 21. sajandi algupoolel (2007. aastani) oli pealegi noor.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Jaanus Valk ETISes<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Rahel Ariel Kaur<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse nooremteadur-doktorant<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Rahel Ariel Kaur keskendub 20. sajandi eesti luulele, t\u00e4psemalt selle dekadentlikele ilmingutele ja riimipoeetikale. Uurimise keskmes on seni olnud Betti Alveri varasem luule, noorte luulega k\u00f5lavad ses huvipunktis kokku eluj\u00f5ulised kujundid, loominguline ja t\u00e4henduslik riimikasutus ja trotslikult kindlameelne m\u00f5ttekese. Kauri huvitab poeetika laiemalt, sh v\u00e4rsi kvantitatiivne anal\u00fc\u00fcs. Lisaks kirjutab ta kirjanduskriitikat.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Rahel Ariel Kaur ETISes<\/a>\u00a0<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Sirel Heinloo<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse nooremteadur-doktorant<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Eesti kirjanduse doktorant Sirel Heinloo kirjutas oma magistrit\u00f6\u00f6 Jaan Kaplinski luule vastuv\u00f5tust Eestis ja Rootsis enne 1990. aastaid. Huviks eesti kirjanduse muutumise viis eri kultuuriruumides, selle t\u00e4henduste teisenemine ja avardumine rahvusvahelises kontekstis. Sireli doktorit\u00f6\u00f6s, mis k\u00e4sitleb eesti kirjandust rootsi keeles vahetult enne ja p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da, avaneb eelk\u00f5ige Marie Underi loomingu positsioon Euroopa ja maailma luuleloos. Eesti luulet rahvusvahelises kontekstis n\u00e4eb ja kogeb Sirel ka Eesti luulepr\u00f5mmu eest vedades. Samuti v\u00f5imaldab pr\u00f5mmude korraldamine uurida l\u00e4hemalt ka lavaluule vorme.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Sirel Heinloo ETISes<\/a>\u00a0<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
<\/div>\n\n\n\n
\n

Katarina-Emilia K\u00f5iv<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse magistrant<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Eesti kirjanduse magistrandi Emilia K\u00f5ivu peamine huviala on luule ja poliitika suhe, eriti k\u00f5ik, mis puudutab 20. sajandi keskpaiga luuletajate, esmajoones Artur Alliksaare positsiooni ja loomingut n\u00f5ukogude kitsastes oludes. Noorluule uurimisr\u00fchma t\u00f6\u00f6s k\u00f6idab teda enim r\u00e4ppluule, nii selle poeetika kui \u00fchiskondlik-poliitilised s\u00f5numid.\u00a0<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Geret Filippov<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse magistrant<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Geret Filippov uurib eesti luulet. Peamiseks huvivaldkonnaks on n\u00fc\u00fcdisluule ja kontseptuaalne luule. Geret on l\u00e4hemalt tegelenud ka Carolina Pihelga loominguga, keskendudes teoste poeetiliste ja \u017eanrilistele n\u00fcanssidele. Oma magistrit\u00f6\u00f6s uurib ta aga kontseptuaalset luulet ja selle avaldumisi t\u00e4nap\u00e4eva eesti luules.\u00a0<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Johanna Roos<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse magistrant<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Johanna Roos toimetab kirjandusv\u00e4ljal nii uurija kui ka autorina. Ta on t\u00f6\u00f6tanud nii kutselise kui ka vabakutselise (kultuuri)ajakirjanikuna, filmi-, teatri- ja kirjanduskriitikuna. Luulega deb\u00fcteeris ta ajakirjas Vikerkaar, lisaks on tema ilukirjanduslikud tekstid ilmunud Loomingus. Lisaks tegeleb Johanna ilukirjanduse t\u00f5lkimisega, kirjandus\u00fcrituste korralduse ja j\u00e4\u00e4dvustamisega (nii visuaalis kui ka tekstis). Teda huvitavad kirjanduses piiri\u00fcletused, (keskkonna)taju, afektiivsus, kehalisus. Omaloomingus tegeleb ta peamiselt teemadega, mis on seni \u00fchiskonnas ja ka kirjanduses stigmatiseeritud \u2013 sinna hulka kuuluvad n\u00e4iteks menstruatsioon, vaimne ja f\u00fc\u00fcsiline v\u00e4givald, seksuaalsus.\u00a0<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Kirke Rumvolt<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli maailmakirjanduse magistrant<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kirke Rumvolt on l\u00f5petanud bakalaureuse\u00f5pingud eesti kirjanduse erialal, \u00f5ppides n\u00fc\u00fcd magistriastmes edasi maailmakirjandust. Tema huvialadeks on seosed eesti ja muu maailma kirjanduslike v\u00e4ljade vahel, kirjanduse sotsiaalne funktsioon, kultuurikonfliktide peegeldumine ilukirjanduses, hispaania ja hispanoameerika kirjandus ning postkolonialism. Projektis uurib Kirke eesti instaluulet, kaardistades ja anal\u00fc\u00fcsides p\u00f5hilisi autoreid ning nende loomingut.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
<\/div>\n\n\n\n
\n

Marta Selma Gr\u00fcnvald<\/strong><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rebekka Lotman\u00a0 Projekti juht, Tartu \u00dclikooli maailmakirjanduse kaasprofessor\u00a0 Rebekka Lotmani huvi keskmes on luule mitmekesised avaldumisvormid, tasandid ja nende koostoime. Tema v\u00e4itekiri uuris eesti sonetti selle s\u00fcnnist 19. sajandi viimasel veerandil 21. sajandini, anal\u00fc\u00fcsides ligi 5000 selles vormis luuletust, keskendudes …<\/p>\n","protected":false},"author":313,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-29","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/digiajastunoorteluule\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/digiajastunoorteluule\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/digiajastunoorteluule\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/digiajastunoorteluule\/wp-json\/wp\/v2\/users\/313"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/digiajastunoorteluule\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/digiajastunoorteluule\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":174,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/digiajastunoorteluule\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions\/174"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/digiajastunoorteluule\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}