Kutsume osalema Eesti Humanitaarteaduste Aastakonverentsil 2026 noorteluule paneelis 

Ootame 8.-10. aprillil Tartus toimuval Eesti humanitaarteaduste konverentsile ettepanekuid ettekanneteks paneeli “Noorte hääled Eesti luules: platvormid, poeetikad, maailmapildid” 

Nooremate ja vanemate põlvkondade poeetilisi eneseväljendusviise on sageli vastandatud, väites, et noorteluule lahkneb varasematest traditsioonidest. Paneel uurib, kas ja kuidas need erinevused ilmnevad 21. sajandi eesti luules: noorte trükitud luuleloomingus, performatiivsetes esitustes (luuleprõmm, räpp- ja laiemalt poplaulude sõnad) ja digikeskkondades (ühismeedialuule), samuti tänavakunstis ja linnaruumis. Kas meediumide paljusus ja välised nihked on toonud kaasa sisemisi muutusi poeetilises mõtlemises – kujundiloomes ja motiivide arengus, lüürilise subjektsuse ja adresseerimise mudeleis, modaalses registris ning žanrilistes ja rütmilistes lahendustes. Huviküsimuseks on ka multimodaalsus ning mitmekeelsus ja koodivahetus poeetika ja identiteedi kujundajatena, aga ka üleminekualad, kus kohtuvad erinevad registrid, žanrid, auditooriumid ja meediumid ning sünnivad uued poeetilised praktikad. Paneeli eesmärk on kaardistada nüüdisaegse noorteluule piire, neis väljenduvaid identeete ja hoiakuid ning loodavaid maailmu, samuti pakkuda teoreetilis-metoodilisi tööriistu selle uurimiseks. 

Tuginedes Värske Rõhu autorite vanusepiirile, on vaatluse all alla 33-aastaste autorite looming. Oodatud on ettekanded, mis käsitlevad noorteluulet järgmistes küsimustes:  

• meediumid ja poeetiline mõtlemine – kuidas trükk, lava ja digiplatvormid kujundavad poeetikat, kujundisüsteeme ja luulelaadi; 

• lüüriline subjekt ja modaalsus – iroonia, pihtimuslikkus, protest jt hoiakud, samuti adressaadi ja lugeja/kuulaja suhtemudelid; 

• temaatika ja esteetika – milliseid motiive, kujundeid ja tunderegistreid kasutatake ja kuidas need suhestuvad varasemate traditsioonidega; 

• mitmekeelsus – poeetilised ja identiteedilised strateegiad, mis ühendavad või vastandavad eri keeli, keelevariante ja kultuuriruume; 

• võrdlevad ja empiirilised lähenemised – analüüsid, mis toovad kokku eesti- ja muukeelseid tekstikogumeid, rakendavad kvantitatiivseid meetodeid või esitavad juhtumiuuringuid. 

Ettepanekuid saab esitada 19. novembrini SIIN.