Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsooni 16. rahvusvaheline konverents “World Poetry Today: Production, Translation, Reception” Tartu Ülikool, 1.–4. oktoober, 2025
Konverents toimub kolme uurimisgrandi koostöös: Liina Lukase juhitav „Lüürilise luule tegur väikeste kirjanduste kujunemisel“ (PRG1106), Daniele Monticelli juhitav „Tõlkimine ajaloos, Eesti 1850–2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ (PRG1206) ning Rebekka Lotmani juhitav „Noorte hääled digiajastu luules: poeetika, hoiakud ja identiteedid“.
1.–4. oktoobril toimub Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (EVKA) 16. rahvusvaheline konverents „World Poetry Today: Production, Translation, Reception“ – „Maailmaluule täna: loome, tõlge, retseptsioon“ –, mis toob Tartu Ülikooli 83 luuleuurijat 20 riigist.
Konverentsi peaesinejad on tuntud luule(tõlke)teoreetikud kogu maailmast: Claudia Benthien (Universität Hamburg), Francis R. Jones (Newcastle University), Jahan Ramazani (University of Virginia), A.E. Stallings (University of Oxford), Peeter Torop (Tartu Ülikool), Mihhail Lotman (Tartu Ülikool), Rein Raud (Tallinna Ülikool). Kavas on ümarlauad ukraina luule tõlkimisest Daniele Monticelli ja Anna Verschiku (Tallinna Ülikool) ja eesti luule tõlkimisest Jaanus Valgu (Tartu Ülikool) juhtimisel.
Lisaks toimub nelja päeva jooksul 20 teemasessiooni, kus on fookuses luuletõlge ja -retseptsioon, transmeedialine, multimodaalne ja mitmekeelne luule, kaanonite ja antoloogiate kujunemine, glokaalsus ja linnaruum, soolisus ja naise hääl luules, samuti rahvusliku identiteedi ja luule küsimus jpm. Täpsemat kava saab vaadata SIIT.
Luule on olemuslikult „maailmne“ („worldly“), kuuludes korraga eri aegadesse ja ruumidesse, nagu on täheldanud Jahan Ramazani, üks konverentsi peaesinejatest. Ehkki luuletused kuuluvad oma vahetusse ajaloolisse hetke ja rahvuskultuuri, on nad samal ajal rahvuse- ja ajalooülesed nende vormide, tehnikate, retooriliste strateegiate ja keelte kaudu (Ramazani, Poetry in the Global Age, 2020). Mõistet „maailmaluule“ kasutades uurime konverentsil luule üleilmset loomet, kultuuride vahelist levikut, tõlkimist ja vastuvõttu, keskendudes ka sellele, kuidas seda kõike mõjutab digitaalne keskkond, tänu millele on esile kerkinud luule uued meediumid ja vormid.
Luule elab ja ringleb jõulisemalt kui kunagi varem, seda nii raamatu kui digitaalsel kujul, aga ka füüsilises keskkonnas – selle levik avalikku ruumi on pälvinud juba luuleuuringute tähelepanu, näiteks konverentsi peaesineja Claudia Benthieni uurimustes (Public Poetry, 2023).
Luule elab mitmel moel ja kujul ka kirjanduslinnas Tartus. Konverentsi ajal toimub Tartus mitmeid luuleüritusi: eesti keeles ja tõlkes mitmesse keelde kuuleb luulet Tartu luuletajate õhtul „Luule keeltes – Tartu poeedid“ 2. oktoobril. Konverentsil osalevate luuletajate luuleõhtu „Maailmaluule kaleidoskoop“ toimub 3. oktoobril ning kohe seejärel samal õhtul rahvusvaheline luuleprõmm.
Konverents toimub Eesti kolme uurimisprojekti koostöös. Kahte neist rahastab Eesti Teadusagentuur, need on Liina Lukase juhitav „Lüürilise luule tegur väikeste kirjanduste kujunemisel“ (PRG1106) ja Daniele Monticelli juhitav „Tõlkimine ajaloos, Eesti 1850-2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ (PRG1206), kolmandat, Rebekka Lotmani juhitavat uurimisprojekti „Noorte hääled digiajastu luules: poeetika, hoiakud ja identiteedid“ rahastab Kultuuriministeerium. Lisaks toetavad konverentsi korraldamist TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, TLÜ rektor ja Eesti Kultuurkapital.
Konverents on tasuta, nii teemasessioone kui ka plenaarettekandjaid on oodatud kuulama kõik luulearmastajad, kirjandus- ja kultuurihuvilised
Konverentsi lõpusündmusena 4. oktoobril algusega 16 toimub Tartu Ülikooli kohvikus Eesti noorteluule luuleperformans “Young voices in Estonian Poetry”. Esinesid Johanna Roos, Susanna Mett, Triinu Kree ja Riste Sofie Käär; lavastasid Helery Pikk ja Kasper Sebastian Silla, idee ja korraldus: Rahel Ariel Kaur ja Emilia Kõiv.
Pikemalt konverentsi kodulehel.
