Noorte hääled digiajastu luules: poeetika, hoiakud ja identiteedid
Inimesed
Rebekka Lotman
Projekti juht, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse kaasprofessor
Rebekka Lotmani huvi keskmes on luule mitmekesised avaldumisvormid, tasandid ja nende koostoime. Tema väitekiri uuris eesti sonetti selle sünnist 19. sajandi viimasel veerandil 21. sajandini, analüüsides ligi 5000 selles vormis luuletust, keskendudes meetrikale, riimidele, motiivistikule ja temaatikale. Üheks Rebekka Lotmani erihuviks on riim, seda nii formaalses aspektis kui ka semantilises plaanis, nii kanoonilistes luulevormides kui ka kaasaegses leviluules (nt räpp- ja instaluules). Tema viimaste tööde fookuses on nüüdisluule: trükiluule, aga samuti multimediaalsed luulelaadid, kus sõnakunsti kõrval mängib tähenduslikku rolli esitus, muusika, visuaalne kujundus jt.
Mart Velsker
Põhitäitja, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kaasprofessor
Mart Velsker on kaitsnud doktorikraadi tööga „Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi“. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on eesti luule, lõunaeesti kirjandus ning ilukirjanduse keelekasutus. 2022. aastal ilmus tema olulisemaid luulealaseid töid koondav raamat „Luulejutud“. Ta on „Eesti kirjanduse ajaloo” (2001) ja gümnaasiumiõpiku „Uuem eesti kirjandus” (2006) üks autoritest.
Mihhail Trunin
Põhitäitja, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi teadur
Mihhail Trunin on kirjandusteadlane ja semiootik, kes uurib eesti ja eestivene nüüdiskirjanduse kokkupuutepunkte, poeetikat ja kultuurilist mitmekeelsust. Tema jaoks on luule uurimine alati seotud ka kultuurilise tõlke ja eneseväljenduse võimalustega eri keeltes ja meediumides. Projektis tegeleb ta eesti venekeelse luule kaardistamise, allikmaterjali kogumise ja analüüsiga ning aitab kujundada venekeelse valimi, mis avab seni vähe uuritud osa Eesti luulemaastikust. Lisaks teadustööle kirjutab ta esseid ja arvustusi nüüdiskultuurist ning tegeleb tõlkeküsimustega.
Saara Lotta Linno
Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse nooremteadur-doktorant
Saara Lotta Linno on noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk luuletoimetaja ja Tartu Ülikooli doktorant, kelle doktoritöö keskendub poeetilisele mitmekeelsusele Eesti luules 20. ja 21. sajandil. Varasemates uurimustes on ta analüüsinud Eda Ahi luule intertekstuaalsust, poeetilist mitmekeelsust Eesti nüüdisluules ja mitmekeelsete luuletajate Igor Kotjuhi ja Jaan Kaplinski retseptsiooni Eestis. Linno põhilised huvivaldkonnad on tähendusloomevõtted luuletekstis ja poeetika poliitiline potentsiaal.
Jaanus Valk
Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse doktorant
Jaanus Valk uurib oma doktoritöös hiina ja jaapani luule eestinduste vormilugu, kõrvalsaadusena nende mõju eesti algupärasele luulele, näiteks Jaan Kaplinski loomingus. Noorluule uurimisrühmas osalemisel võimalikku rollide konflikti ohtu teadvustades tunnistab, et Kruusa Kalju nime all tegutseb isegi luuletajana ning 21. sajandi algupoolel (2007. aastani) oli pealegi noor.
Rahel Ariel Kaur
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse nooremteadur-doktorant
Rahel Ariel Kaur keskendub 20. sajandi eesti luulele, täpsemalt selle dekadentlikele ilmingutele ja riimipoeetikale. Uurimise keskmes on seni olnud Betti Alveri varasem luule, noorte luulega kõlavad ses huvipunktis kokku elujõulised kujundid, loominguline ja tähenduslik riimikasutus ja trotslikult kindlameelne mõttekese. Kauri huvitab poeetika laiemalt, sh värsi kvantitatiivne analüüs. Lisaks kirjutab ta kirjanduskriitikat.
Sirel Heinloo
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse nooremteadur-doktorant
Eesti kirjanduse doktorant Sirel Heinloo kirjutas oma magistritöö Jaan Kaplinski luule vastuvõtust Eestis ja Rootsis enne 1990. aastaid. Huviks eesti kirjanduse muutumise viis eri kultuuriruumides, selle tähenduste teisenemine ja avardumine rahvusvahelises kontekstis. Sireli doktoritöös, mis käsitleb eesti kirjandust rootsi keeles vahetult enne ja pärast Teist maailmasõda, avaneb eelkõige Marie Underi loomingu positsioon Euroopa ja maailma luuleloos. Eesti luulet rahvusvahelises kontekstis näeb ja kogeb Sirel ka Eesti luuleprõmmu eest vedades. Samuti võimaldab prõmmude korraldamine uurida lähemalt ka lavaluule vorme.
Katarina-Emilia Kõiv
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse magistrant
Eesti kirjanduse magistrandi Emilia Kõivu peamine huviala on luule ja poliitika suhe, eriti kõik, mis puudutab 20. sajandi keskpaiga luuletajate, esmajoones Artur Alliksaare positsiooni ja loomingut nõukogude kitsastes oludes. Noorluule uurimisrühma töös köidab teda enim räppluule, nii selle poeetika kui ühiskondlik-poliitilised sõnumid.
Geret Filippov
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse magistrant
Geret Filippov uurib eesti luulet. Peamiseks huvivaldkonnaks on nüüdisluule ja kontseptuaalne luule. Geret on lähemalt tegelenud ka Carolina Pihelga loominguga, keskendudes teoste poeetiliste ja žanrilistele nüanssidele. Oma magistritöös uurib ta aga kontseptuaalset luulet ja selle avaldumisi tänapäeva eesti luules.
Johanna Roos
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse magistrant
Johanna Roos toimetab kirjandusväljal nii uurija kui ka autorina. Ta on töötanud nii kutselise kui ka vabakutselise (kultuuri)ajakirjanikuna, filmi-, teatri- ja kirjanduskriitikuna. Luulega debüteeris ta ajakirjas Vikerkaar, lisaks on tema ilukirjanduslikud tekstid ilmunud Loomingus. Lisaks tegeleb Johanna ilukirjanduse tõlkimisega, kirjandusürituste korralduse ja jäädvustamisega (nii visuaalis kui ka tekstis). Teda huvitavad kirjanduses piiriületused, (keskkonna)taju, afektiivsus, kehalisus. Omaloomingus tegeleb ta peamiselt teemadega, mis on seni ühiskonnas ja ka kirjanduses stigmatiseeritud – sinna hulka kuuluvad näiteks menstruatsioon, vaimne ja füüsiline vägivald, seksuaalsus.
Kirke Rumvolt
Marta Selma Grünvald
