{"id":391,"date":"2025-12-05T12:00:34","date_gmt":"2025-12-05T10:00:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/desinfo\/?page_id=391"},"modified":"2026-02-04T15:31:15","modified_gmt":"2026-02-04T13:31:15","slug":"avalik-loeng-valimised-hapras-maailmas-kuidas-demokraatiad-saavad-strateegilisele-manipulatsioonile-vastu-seista","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/desinfo\/avalik-loeng-valimised-hapras-maailmas-kuidas-demokraatiad-saavad-strateegilisele-manipulatsioonile-vastu-seista\/","title":{"rendered":"Valimistehnoloogia pole iseenesest ei hea ega halb \u2013 segadust tekitab desinformatsioon"},"content":{"rendered":"
<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

8. detsembril 2025 pidas k\u00fcberjulgeoleku ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Liisa Past avaliku loengu \u201eElections in a Fragile World: How Democracies Can Endure Strategic Manipulation\u201c (\u201eValimised hapras maailmas: kuidas demokraatiad saavad strateegilisele manipulatsioonile vastu seista\u201c), milles k\u00e4sitles demokraatlike valimiste kaitsmist \u00fcha hapramas ja digitaalselt vahendatud maailmas. Tuginedes rahvusvahelistele juhtumiuuringutele ning oma kogemusele valitsuste ja valimisasutuste n\u00f5ustajana, v\u00e4itis Past, et t\u00e4nap\u00e4eva suurim oht ei seisne niiv\u00f5rd h\u00e4\u00e4lte tehnilises manipuleerimises, kuiv\u00f5rd usalduse \u00f5\u00f5nestamises.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Liisa Past r\u00f5hutas, et tehnoloogia on oma olemuselt neutraalne ning seda tuleks m\u00f5ista pigem t\u00f6\u00f6riista kui ohuna. \u201eTehnoloogia ei ole iseenesest ei hea ega halb,\u201c \u00fctles ta, m\u00e4rkides, et selle m\u00f5ju s\u00f5ltub viisist, kuidas tehnoloogiat kavandatakse, juhitakse ja avalikkusele selgitatakse. Vastutustundlikul rakendamisel v\u00f5ivad digitaalsed s\u00fcsteemid v\u00f5rreldes \u00fcksnes paberip\u00f5histe protsessidega isegi suurendada l\u00e4bipaistvust ja j\u00e4relevalvet.<\/p>\n\n\n\n

Loengu keskseks s\u00f5numiks oli, et \u00fckski valimiss\u00fcsteem ei ole t\u00e4ielikult turvaline. Seet\u00f5ttu peaks demokraatiate eesm\u00e4rk olema vastupanuv\u00f5ime \u2013 muuta r\u00fcnnakud keeruliseks, kulukaks ja viia eduv\u00f5imalus miinimumini. \u201eMe ei sea eesm\u00e4rgiks sajaprotsendilist turvalisust igal ajahetkel. Oluline on, et s\u00fcsteemi r\u00fcndamine oleks r\u00fcndaja jaoks kulukam kui sellest saadav v\u00f5imalik kasu,\u201c selgitas Past. Ta m\u00e4rkis, et poliitiliselt motiveeritud k\u00fcberr\u00fcndajad erinevad k\u00fcberkurjategijatest selle poolest, et nende peamine eesm\u00e4rk ei ole rahaline kasu, vaid demokraatlike protsesside legitiimsuse \u00f5\u00f5nestamine.<\/p>\n\n\n\n

Ekspert juhtis t\u00e4helepanu ka erinevusele selles, kuidas valimiste korraldajad ja avalikkus m\u00f5istavad valimiste turvalisust. Kui valimisametnikud keskenduvad p\u00f5hitegevuste kaitsmisele nagu valijate registreerimine, h\u00e4\u00e4letamine ja h\u00e4\u00e4lte lugemine, siis avalikus arutelus nimetatakse sageli \u201evalimiste h\u00e4kkimiseks\u201c ka veebilehtede r\u00fcndamist, andmelekkeid v\u00f5i desinformatsioonikampaaniaid. \u201eEnamik neist juhtumitest ei muuda \u00fchtegi h\u00e4\u00e4lt, kuid v\u00f5ivad siiski tekitada segadust ja kahtlusi,\u201c m\u00e4rkis Past.<\/p>\n\n\n\n

Tuginedes n\u00e4idetele Albaaniast, Malawist ja Eestist, r\u00e4\u00e4kis Past h\u00e4\u00e4letusmasinatest, biomeetrilisest registreerimisest ja e-h\u00e4\u00e4letuss\u00fcsteemidest, r\u00f5hutades auditite, paberj\u00e4lgede ja valijate teadlikkuse olulisust. Eesti kogemus e-h\u00e4\u00e4letamisega n\u00e4itab, et usaldus kujuneb aja jooksul ja teenuste l\u00f5ikes. \u201eValimised ei saa olla ainus digitaalne teenus, mida inimesed kasutavad,\u201c \u00fctles ta. \u201eUsaldus tekib siis, kui kodanikud suhtlevad riigiga digitaalselt paljudes eluvaldkondades \u2013 ja valimised muutuvad \u00fcheks tavap\u00e4raseks protsessiks.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Lisaks h\u00e4\u00e4letustehnoloogiale r\u00f5hutas Past kogu valimis\u00f6kos\u00fcsteemi, sealhulgas rahvastikuregistrite, tulemuste edastamise s\u00fcsteemide ja kommunikatsioonitaristu t\u00e4htsust. Puuduj\u00e4\u00e4gid nendes valdkondades v\u00f5ivad tema s\u00f5nul viia poliitiliste kriisideni isegi siis, kui h\u00e4\u00e4led on korrektselt loetud.<\/p>\n\n\n\n

Past nimetas infooperatsioone ja strateegilist kommunikatsioon k\u00f5ige aktiivsemaks valimistesse sekkumiseks. Tuues paralleele juhtumitest Ukrainas, Ameerika \u00dchendriikides, Rumeenias ja Moldovas, n\u00e4itas ta, kuidas koordineeritud desinformatsioon ja valeinfo v\u00f5imendamine v\u00f5ivad moonutada infokeskkonda. Pasti s\u00f5nul olid murdepunktiks Rumeenia 2024. aasta presidendivalimised, mille esimene voor t\u00fchistati v\u00e4lise sekkumise t\u00f5ttu. \u201eEsimest korda otsustas kohus, et infosf\u00e4\u00e4ris toimunu v\u00f5ib valimisi sedav\u00f5rd oluliselt m\u00f5jutada,\u201c \u00fctles Past.<\/p>\n\n\n\n

Loengu l\u00f5petuseks toonitas Past, et kuna r\u00fcndajad on kohanemisv\u00f5imelised ja oportunistlikud, peavad ka demokraatlikud kaitsemeetmed olema terviklikud. \u00dchtset tehnoloogilist lahendust ei ole ning valimiste kaitsmisel j\u00e4\u00e4vad keskseks pikaajalised investeeringud kriitilisse m\u00f5tlemisse, s\u00f5ltumatusse ajakirjandusse ja l\u00e4bipaistvasse kommunikatsiooni.<\/p>\n\n\n\n

Liisa Past<\/strong> (MA, CISSP) on rahvusvaheliselt tunnustatud k\u00fcberjulgeoleku ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert. Eesti riikliku k\u00fcberturvalisuse juhina koordineeris ta k\u00fcberjulgeolekupoliitikat, edendades riigi toimepidevust maailma k\u00f5ige digitaalsemas demokraatias.<\/p>\n\n\n\n

Liisa on tegutsenud valimistehnoloogia eksperdina ELi ning OSCE\/ODIHRi vaatlusmissioonidel kolmel mandril ning n\u00f5ustanud valitsusi ja rahvusvahelisi organisatsioone infoturbe ja digitaalse vastupidavuse k\u00fcsimustes. McCaini Instituudi\u00a0Next Generation Leader<\/em>\u00a0programmi raames keskendus ta valimiste ja demokraatiatehnoloogiate turvalisusele. Samuti m\u00e4ngis ta keskset rolli Eesti esimeses terviklikus valimiste riskihinnangus ja oli ELi esimese valimistehnoloogia k\u00fcberturvalisust k\u00e4sitleva juhendmaterjali peatoimetaja.<\/p>\n\n\n\n

Loengut modereeris v\u00f5rdleva poliitika professor Piret Ehin.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Loeng toimus Jean Monnet\u2019 tipptaseme keskuse projekti REPAIR (leping 101085795) raames koost\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooli desinfo koost\u00f6\u00f6platvormiga.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

Lehed<\/h2>\n
\n
\n
\n
\n
\n

Desinformatsioon ja \u00fchiskondlik toimepidevus<\/h3>\n \u00dcheaastane ingliskeelne magistrikava<\/a>\n <\/div>\n<\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n

Lehed<\/h2>\n
\n
\n
\n
\n
\n

P\u00f5hjalikud teadmised valeinfoga seotud probleemidest<\/h3>\n Tudengi kogemuslugu<\/a>\n <\/div>\n<\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n

Lehed<\/h2>\n
\n
\n
\n
\n
\n

Miks tulla desinformatsiooni ja \u00fchiskondlikku toimepidevust \u00f5ppima?<\/h3>\n Tudengid ja vilistlased vastavad<\/a>\n <\/div>\n<\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

8. detsembril 2025 pidas k\u00fcberjulgeoleku ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Liisa Past avaliku loengu \u201eElections in a Fragile World: How Democracies Can Endure Strategic Manipulation\u201c (\u201eValimised hapras maailmas: kuidas demokraatiad saavad strateegilisele manipulatsioonile vastu seista\u201c), milles k\u00e4sitles demokraatlike valimiste kaitsmist \u00fcha …<\/p>\n","protected":false},"author":809,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-391","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/desinfo\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/391","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/desinfo\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/desinfo\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/desinfo\/wp-json\/wp\/v2\/users\/809"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/desinfo\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=391"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/desinfo\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/391\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":706,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/desinfo\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/391\/revisions\/706"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/desinfo\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=391"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}