Seminar tõi fookusesse valeinfo, alternatiivmeditsiini ja juturobotite rolli tervisevaldkonnas

Tartu Ülikooli desinfo koostööplatvormi neljas seminar tõi kokku ühiskonnauurijad ning meditsiinivaldkonna teadlased ja praktikud. Üritusel analüüsiti, kuidas valeinfo, alternatiivsed ravipraktikad ja tehisintellekti rakendused mõjutavad inimeste tervist ja usaldust meditsiinisüsteemi vastu ning otsiti võimalikke lahendusi.

Meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel avas seminari aruteluga infohäirete olemusest ja mõjust. Ta selgitas, kuidas väärinfo, kuriinfo ja desinformatsioon kujundavad avalikku arvamust ning miks vandenõuteooriad on nii vastupidavad. „Valeinfo ei ole pelgalt tehniline probleem – see mõjutab usaldust, vaimset tervist ja ühiskondlikku sidusust,“ ütles Murumaa-Mengel.

Maria Murumaa-Mengel tõi esile ka sotsiaalmeedia algoritmide rolli, mis eelistavad vihast ja hirmutavat sisu, ning trollimise levikut digikultuuris. Murumaa-Mengeli sõnul suurendavad ebaviisakus ja toksilised kommentaarid veebikeskkondades inimeste soovi aruteludest eemale hoida. Neid, kes astuvad pahatahtlike kommentaatoritega dialoogi, hoiatab Maria otsese vastasseisu ja trollide suhtlusstiili ülevõtmise taktika eest. „Oluline on jälgida, kelleks me ise muutume ja kas me muudame maailma paremaks kohaks, kui otsustame neid tumedamaid praktikaid kasutada.“

Sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu pakkus antropoloogilist vaadet alternatiivmeditsiini ja uskumuste levikule. Uibu tõi välja, et rahvameditsiini ja täiendravi praktikad põimuvad inimeste identiteedi ja elustiiliga ning võivad kriisiolukordades pakkuda emotsionaalset tuge. „Me ei peaks kuidagi eksperimentaalseid meetodeid kiitma või neile jõudu juurde andma, aga naeruvääristamine teeb arutelusid järjest toksilisemaks ja siis oleme sellises sõja režiimis ka ise,“ lisas Uibu.

Marko Uibu tõi näiteid Eesti ja Euroopa kultuurilistest erinevustest täiendravi kasutuses ning arutles, kus jookseb piir ohutu lisapraktika ja ohtliku alternatiivi vahel. Uibu sõnul tekib probleem siis, kui tõenduspõhine ravi asendatakse riskantsete meetoditega. Meditsiinitöötajate vaates tõstatab see küsimuse, kuidas säilitada patsiendi autonoomia, kui tema valikud ei ole teaduspõhised. Seminaril nenditi, et võtmetähtsusega on motiveeriv intervjueerimine ja usalduslik suhe.

Meediauuringute professor Andra Siibak keskendus tehisintellekti rollile terviseinfos ja rääkis, kuidas juturobotid on muutumas „digitaalseks kaaslaseks“. Siibaku sõnul ei ole tehisaru imevahend ja liigne usaldus on ohtlik. Kuigi vestlusrobotid võivad pakkuda tuge, põhinevad nende vastused statistilisel tõenäosusel, mitte sisulisel arusaamisel.

Andra Siibak käsitles ettekandes ka privaatsusriskide kasvu, andmestumise mõju ja juhtumeid, kus juturobotite soovitusi peeti usaldusväärsemaks kui arstide omi. Teadlane tõdes, et selline trend võib viia eksitavate diagnooside ja uute eetiliste dilemmadeni.

Spetsialistid peremeditsiini- ja rahvatervishoiu instituudist uurisid, kas juturobotid võiksid tulevikus olla osa esmatasandi tervishoiust. Arutelus leiti, et tehnoloogia võib toetada ennetust ja pakkuda vaimse tervise tuge, kuid ei tohi asendada arsti otsustusvõimet. „Kriitilised tehnoloogia uurijad ütlevad, et ChatGPT kipub olema pealtnäha empaatiline, aga tegelikult ei pruugi selle reaktsioonid olla sugugi adekvaatsed ja võivad kaasa tuua erinevaid riske,“ rõhutas Siibak.

Lahendused peituvad digipädevuste suurendamises, institutsionaalse toe pakkumises spetsialistidele ning teadlikkuse tõstmises nii meditsiinitöötajate kui ka patsientide seas. Väikesed sammud nagu mikrosekkumised, viisakas dialoog ja faktipõhine kommunikatsioon võivad aidata vähendada valeinfo mõju ja tugevdada usaldust.

Seminar „„Mis muret teeb?” Desinfo, tehisaru ja alternatiivsed mõtteviisid meditsiinis“ toimus 18. novembril 2025. Ettekande tegid Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased, aruetlus osalesid perearstid Marje Oona ja Tatjana Meister ning peremeditsiini eriala arst-resident Pisar Pind. Ürituse korraldasid Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koos peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudiga TÜ arengufondi toel algatatud desinfo koostööplatvormi projekti raames. Algatuse eesmärk on edendada erialadevahelist koostööd valeinfo uurimisel ja õpetamisel. Lähemalt saab platvormist lugeda ühiskonnateaduste instituudi kodulehelt.