Desinfo koostööplatvorm
Õppetöö
Sellele lehele on koondatud desinformatsiooni käsitlevad õppeained sotsiaalteaduste, loodus- ja täppisteaduste, humanitaarteaduste ja kunstide ning meditsiiniteaduste valdkonnast.
Kursused annavad teadmised valeinfo, mõjutustegevuse, küberohtude ja tehisaru mõjust ühiskonnale, poliitikaruumile ja tervisekäitumisele ning oskused info kriitiliseks hindamiseks ja digipädevuste arendamiseks. Iga õppeaine juures on link tutvustusele ÕIS-is, kus näeb seal hulgas, mis õppeastmel saab ainet võtta.
Sotsiaalteaduste valdkond
Kursuse eesmärk on tutvustada õppijatele 21. sajandile iseloomulikke julgeolekuohtusid, nagu vaenulik mõjutustegevus (sh hübriidrünnakud, infomanipulatsioonid ja küberrünnakud), äärmuslus ja terrorism, keskendudes muuhulgas nende julgeolekuohtude digitaalsetele aspektidele. Samuti vaadeldakse, millised institutsioonid ja kuidas antud ohtudega toimetulekuks on loodud.
Kursuse eesmärk on tutvustada tudengitele infoühiskonna ja meediauuringute keskseid teoreetilisi ja empiirilisi kontseptsioone. Kursuse põhiteemad on andmestumine, tehisintellekt, sotsiaalsed normid digikultuurides ning nende rikkumine, tumedad osaluspraktikad, häbistamine, lubavused, platvormid, sisuloojate kultuurid, sugu ja võrgustunud misogüünia, seks ja seksuaalsus digikultuuris.
Kursuse eesmärk on tutvustada sisejulgeoleku nähtust ja Euroopa Liidu sisejulgeolekuga tegelevaid organisatsioone. Kursus keskendub kitsamalt terrorismile ja Euroopa Liidu terrorismivastasele võitlusele EL-i Justiits- ja siseküsimuste nõukogu töös, tutvustades terrorismi, äärmusluse, radikaliseerumise, desinformatsiooni, valeuudiste ja vandenõuteooriate nähtusi ning Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste organisatsioone ja meetmeid nende ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks.
Kursus uurib globaalpoliitikat kujundavaid tegureid ja maailmakorra uusi tekkivaid struktuure. Kursuse eesmärk on anda põhjalik ülevaade keerulistest suhetest suurjõudude, regiooniüleste liitude ja väikeriikide vahel tänases geopoliitilises olukorras. Osalejad analüüsivad küsimusi, nagu digitaalse ühiskonna roll, demokraatlike süsteemide vastupidavus populismi ja valeinfo tingimustes, samuti pikaajaliste liitude ja uute julgeolekuohtude mõju.
Kursus pakub teaduspõhiseid sekkumispraktikaid desinformatsiooni leviku piiramiseks avalikus kommunikatsioonis, sotsiaalmeedia tegevuste analüüsi ja praktilisi juhtnööre ning tegevuspraktikaid organisatsiooni ja indiviidi tasandi infovastupidavuse suurendamiseks.
Kursuse eesmärk on tutvustada infoühiskonna teoreetilisi ja empiirilisi kontseptsioone. Kursusel käsitletavad teemad on tihedalt seotud digitaalsete pädevustega. Muuhulgas tuleb kursusel juttu infohäiretest, vandenõuteooriatest ja mõjutusvõtetest.
Kursus käsitleb indiviide ja organisatsioone puudutavat tänapäevast küberriskide ja infoturvalisuse problemaatikat. Kursus annab ülevaate peamistest kontseptsioonidest, poliitikatest, riskianalüüsist ja küberturvalisuse printsiipidest. Üliõpilased saavad võtmeteadmised, et hinnata küber- ja infoturvalisuse riske.
Kursuse eesmärk on pakkuda tudengitele nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi kogemusi oma meedia- ja infotarbimisharjumuste analüüsimisel, taustainfot nende tarbitavast, kuidas see võib olla mõjutatud infohäiretest ning reaalses elus kasutatavaid juhiseid, muutmaks neid harjumusi nii iseendas kui ka teistes.
Kursuse eesmärk on anda ülevaade sellest, mis on meediapädevused ja kuidas neid teistele õpetada. Selleks õpib tudeng orienteeruma meedia- ja infopädevuste mõistetes, kaardistama võimalikke meediaõpetuse sihtrühmi ning peamisi õpetamismeetodeid, et arendada erinevate gruppide meedia- ja infopädevustega seonduvaid oskusi ja teadmisi.
Kursus loob teoreetilise ja kontseptuaalse aluse infomõjutustegevuste mõtestamiseks ja analüüsimiseks. Kursus tutvustab kaasaegseid teooriaid infoühiskonna, meedia, ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia kohta. Õppijad saavad teadmisi erinevate infokorratuse vormide ja mõjutustegevuse vastu suunatud lähenemiste kohta.
Kursusel tegeletakse digikeskkondades edukalt hakkama saamise n-ö inimlike aspektidega – info vastuvõtu ja loomise, oma identiteedi ja maine kujundamise ning haldamisega veebiplatvormidel, nutiseadmete ja vaimse heaolu jt teemadega. Kursusel püütakse näha mikrotasandist kaugemale, mõtestades organisatsioonides, institutsioonides ja ühiskondades toimuvaid muutuseid, mille taga võib ühe tegurina näha info- ja kommunikatsioonivahendite tormilist arengut.
Kursuse eesmärk on arutleda tänapäevast meediast ja tehnoloogiast küllastunud ühiskonda iseloomustavate protsesside – mediatiseerumine, digitaliseerimine, võrgustumine, platvormiseerumine, andmestumine – ja nendega kaasnevate uute avalikkuste tekke üle. Kursus käsitleb avalikkuse mõistet ja selle muutumist tehnoloogia arengu käigus ning võrgustunud ning killustunud avalikkustes alguse saanud nähtusi.
Kursus uurib globaalset infokorratust ja vaenulike välisriikide teabemõjutustegevusi, mis ohustavad demokraatiat ja inimeste elu. Üliõpilased analüüsivad nende nähtuste põhjuseid ja õpivad lähenemisviise, kuidas seista vastu välisriikide mõjutustegevustele ja kujundada vastavaid poliitikaid.
Kursus käsitleb nüüdisaegseid poliitika küsimusi, mis kujundavad Euroopa Liidu tänast poliitilist agendat. Tudengid õpivad analüüsima erinevaid aktuaalseid EL-i poliitika probleeme ning kavandama lahendusi nende käsitlemiseks. Muuhulgas käsitletakse õppeaines desinformatsiooni ja hübriidmõjutuste teemasid.
Kursuse eesmärk on anda ülevaade Euroopa Liidu ja Venemaa poliitilistest ja majandussuhetest ning analüüsida peamisi faktoreid, mis neid suhteid määravad. Muuhulgas käsitletakse õppeaines Venemaa poolset informatsioonisõda Euroopa ja selle liitlaste vastu.
Kursuse eesmärk on arendada tudengite praktilisi oskusi meediaõpetuse valdkonnas, keskendudes haavatavate sihtgruppide infovastupidavuse tõstmisele. Tudengid kavandavad ja viivad ellu loovaid lahendusi meediapädevuse õpetamisel.
Kursus annab ülevaate olulisematest digitaalsetest arengutest meie ümber ning õpetab konkreetseid digioskuseid igapäevalus paremaks hakkama saamiseks ning oma karjääri edendamiseks.
Kursusel tutvustatakse infoühiskonna olulisemaid kontseptuaalseid lähenemisi ja arendatakse digitaalse kirjaoskuse kujundamiseks vajalikke pädevusi noorsootöös. Muuhulgas käsitletakse kursusel info kogumise ja kriitilise tõlgendamise riske internetis.
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aine eesmärk on anda kõikide erialade tudengitele ülevaade digitehnoloogiate tööpõhimõtetest, seletada lihtsas keeles ja näidete abil selle toimimise aluseid. Valeinformatsiooni käsitletakse aines digitehnoloogiate ühiskondlike mõjude vaatest.
Kursusel käsitletakse tehisintellekti põhitõdesid: mida tähendab usaldusväärne tehisintellekt? Õppeaines tutvustatakse usaldusväärse tehisintellekti loomisprotsessi eri etappe: kallutatuse tuvastamine ja leevendamine, tehisintellekti mudelite läbipaistvuse suurendamine ning nende ettevalmistamise häireteks ja rünnakuteks.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kursuse eesmärk on avada uue meedia eripäraseid tähistamisprotsesse ning tutvustada semiootiliste raamistike rakendatavust konkreetsete tänapäevaste meedianähtuste analüüsis. Kursus koosneb neljast erinevast teemaplokist: meediasemiootika võtme-teemade ja -probleemide kaardistamine; infoüleküllus, nähtavuse saavutamise strateegiad; visuaalne pööre infokultuuris ning faatiline ja afektiivne (sotsiaal)meediasuhtlus. Muuhulgas käsitletakse kursusel trollimise fenomeni ning vandenõuteooriaid.
Kursuse eesmärk on tutvustada diskursuse mõistet ja selle rakendusvõimalusi erinevates anglitsistika valdkondades. Kursus tutvustab ingliskeelsetes tekstides kasutatavaid argumentatsioonivõtteid ja diskursusi ning tekstide ja diskursuste analüüsiks sobivaid meetodeid. Erinevate tekstitüüpide lugemine ja analüüsimine toetab iseseisvaks uurimistööks vajalike kriitilise lugemise ja analüüsi oskuste arengut. Seminarides tuleb muuhulgas jutuks manipulatsiooni ja desinformatsiooni temaatika.
Kursuse eesmärk on anda ülevaade etniliste stereotüüpide kujunemisest ning nende mõjust ajaloole. Aines käsitletakse rahvusliku identiteedi küsimust, rassiteooria ja eugeenika kujunemist, etniliste vähemuste vastast poliitikat, massimeedia ja stereotüüpidega seonduvat. Muuhulgas keskendutakse ka propaganda teooriale ja vaenlase kuvandi loomise protsessile.
Kursuse eesmärk on anda ülevaade, kuidas poliitika mõjutab avalikkust. Kursus keskendub poliitilisele folkloorile: rahvapärastele väljendusviisidele, mis tekivad reaktsioonina poliitilistele sündmustele ja protsessidele. Muuhulgas käsitletakse žanreid, nagu valeuudised või vandenõuteooriad. Kursus lähtub erinevate distsipliinide, nagu etnoloogia, politoloogia, sotsioloogia, ajaloo, antropoloogia ja lingvistika metodoloogilistest ja teoreetilistest lähenemistest.
Aine eesmärk on õppida tundma külma sõja ajastust rahvusvahelistes suhetes, käsitledes sõjalise strateegia, ideoloogia ja propaganda, diplomaatia ja eriteenistuste, Euroopa integratsiooni ning rahvusvahelise organisatsioonide ja õigusega seotud probleeme. Aine vastutav õppejõud Kaarel Piirimäe kommenteeris õppeaine seotust valeinfoga nii: „Külm sõda oli võitlus kahe ideoloogia, kahe ühiskonnamudeli, kahe moderniseerumisprojekti vahel. Mõlemad leerid kasutasid propagandat inimkonna „hinge võitmiseks“, mistõttu on külm sõda praegugi hea materjal üliõpilasele, kes tahab õppida allikakriitika aluseid, aga ka kriitilist mõtlemist üldisemalt
Aine eesmärk on avada infomõjutustegevuses kasutatavaid baasvõtteid nind näidata semiootiliste raamistike rakendatavust nende kvalitatiivses analüüsis. Lisaks on kursuse eesmärk tutvustada kriitilist vaadet infomõjutustegevuse ja väärinfo uuringutele.
Kursuse eesmärk on mõista kuulujuttude nähtust transdistsiplinaarsest vaatenurgast. Kursuse käigus jälgitakse kuulujuttude elutsüklit – alates nende tekkest kuni nende lõpliku levikuni ühiskonnas. Kursuse põhieeldus on, et kuulujutud on ajutine, kuid oluline peegeldus sügavamalt toimivatest mehhanismidest, mis kujundavad institutsionaalset korda ja seeläbi ka meie sotsiaalset reaalsust.
Kursusel käsitletakse teadusfilosoofia põhimõisteid, argumente ning põhiprobleeme. Ülevaade antakse peamistest filosoofilistest teadusteooriatest ning käsitletakse teaduse metodoloogilisi küsimusi. Lisaks tuleb teadusfilosoofia vaatenurgast juttu teemadest, nagu teadus ja pseudoteadus, tõde, objektivism ning teadus ühiskonnas.
Meditsiiniteaduste valdkond
Õppeaine annab ülevaate sellest, mis on ja millega tegeleb õendusteadus ning süvendatakse arusaama õendusteadusliku teabe olemusest, arendamisest ja teadmiste tähendusest õenduspraktikale. Üliõpilasi juhendatakse leidma, kriitiliselt hindama ja kasutama teaduspõhist usaldusväärset teavet ning kontrollima ja kasutama tehisintellektil põhinevate tekstirobotite poolt pakutud informatsiooni.
Õppeaine eesmärk on süvendada teadmisi õendusteadusest ning selle filosoofilistest ja eetilistest alustest, anda teadmisi õendusteadusliku uurimistöö eesmärkidest, õendusteaduse põhiprobleemidest ja arengusuundadest. Aines soovitakse kujundada arusaam filosoofiliste seisukohtade mõjust õendusteadusliku teabe arengule, õenduspraktikale, -juhtimisele, -haridusele ja uurimistööle. Lisaks juhendatakse üliõpilasi leidma, kriitiliselt hindama ja kasutama teaduspõhist usaldusväärset teavet.
Õppeaine eesmärk on tutvustada tõenduspõhise rahva/tervishoiu aluseid ja meetodeid. Õppeaine läbinu oskab analüüsida, otsida ja esitada tõenduspõhist informatsiooni erinevate terviseprobleemide, sekkumiste ja terviseteenuste kohta. Kursusel käsitletakse teemasid, nagu eksperimentaalsed uuringud, kliinilised uuringud, kvalitatiivsed meetodid hindamises, poliitika/programmi hindamine ning praktiliste hindamiste (nt nakkushaiguste, rahvatervise programmide) näited.
Õppeaine eesmärk on anda teadmised tervisedenduse olemusest ja tervisedenduslike sekkumiste põhimõtetest. Lisaks anda ülevaade olulisematest sekkumistest riskikäitumise valdkondades ja haiguste ennetamisest Eestis. Valeinformatsiooni käsitletakse kursusel toitumisega seotud teemade all.
Õppeaine eesmärk on anda teadmised elu- ja töökeskkonna terviseriskidest ning nende mõjust elanikkonnale tervisele. Lisaks omandab tudeng teadmised terviseriskide hindamise põhialustest ning tunneb keskkonnast tulenevate ohtude vältimise võimalusi. Valeinformatsiooni käsitletakse kursusel näiteks kliimamuutuste teema all.
