Desinfo koostööplatvorm
Valimistehnoloogia pole iseenesest ei hea ega halb – segadust tekitab desinformatsioon
8. detsembril 2025 pidas küberjulgeoleku ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Liisa Past avaliku loengu „Elections in a Fragile World: How Democracies Can Endure Strategic Manipulation“ („Valimised hapras maailmas: kuidas demokraatiad saavad strateegilisele manipulatsioonile vastu seista“), milles käsitles demokraatlike valimiste kaitsmist üha hapramas ja digitaalselt vahendatud maailmas. Tuginedes rahvusvahelistele juhtumiuuringutele ning oma kogemusele valitsuste ja valimisasutuste nõustajana, väitis Past, et tänapäeva suurim oht ei seisne niivõrd häälte tehnilises manipuleerimises, kuivõrd usalduse õõnestamises.
Liisa Past rõhutas, et tehnoloogia on oma olemuselt neutraalne ning seda tuleks mõista pigem tööriista kui ohuna. „Tehnoloogia ei ole iseenesest ei hea ega halb,“ ütles ta, märkides, et selle mõju sõltub viisist, kuidas tehnoloogiat kavandatakse, juhitakse ja avalikkusele selgitatakse. Vastutustundlikul rakendamisel võivad digitaalsed süsteemid võrreldes üksnes paberipõhiste protsessidega isegi suurendada läbipaistvust ja järelevalvet.
Loengu keskseks sõnumiks oli, et ükski valimissüsteem ei ole täielikult turvaline. Seetõttu peaks demokraatiate eesmärk olema vastupanuvõime – muuta rünnakud keeruliseks, kulukaks ja viia eduvõimalus miinimumini. „Me ei sea eesmärgiks sajaprotsendilist turvalisust igal ajahetkel. Oluline on, et süsteemi ründamine oleks ründaja jaoks kulukam kui sellest saadav võimalik kasu,“ selgitas Past. Ta märkis, et poliitiliselt motiveeritud küberründajad erinevad küberkurjategijatest selle poolest, et nende peamine eesmärk ei ole rahaline kasu, vaid demokraatlike protsesside legitiimsuse õõnestamine.
Ekspert juhtis tähelepanu ka erinevusele selles, kuidas valimiste korraldajad ja avalikkus mõistavad valimiste turvalisust. Kui valimisametnikud keskenduvad põhitegevuste kaitsmisele nagu valijate registreerimine, hääletamine ja häälte lugemine, siis avalikus arutelus nimetatakse sageli „valimiste häkkimiseks“ ka veebilehtede ründamist, andmelekkeid või desinformatsioonikampaaniaid. „Enamik neist juhtumitest ei muuda ühtegi häält, kuid võivad siiski tekitada segadust ja kahtlusi,“ märkis Past.
Tuginedes näidetele Albaaniast, Malawist ja Eestist, rääkis Past hääletusmasinatest, biomeetrilisest registreerimisest ja e-hääletussüsteemidest, rõhutades auditite, paberjälgede ja valijate teadlikkuse olulisust. Eesti kogemus e-hääletamisega näitab, et usaldus kujuneb aja jooksul ja teenuste lõikes. „Valimised ei saa olla ainus digitaalne teenus, mida inimesed kasutavad,“ ütles ta. „Usaldus tekib siis, kui kodanikud suhtlevad riigiga digitaalselt paljudes eluvaldkondades – ja valimised muutuvad üheks tavapäraseks protsessiks.“
Lisaks hääletustehnoloogiale rõhutas Past kogu valimisökosüsteemi, sealhulgas rahvastikuregistrite, tulemuste edastamise süsteemide ja kommunikatsioonitaristu tähtsust. Puudujäägid nendes valdkondades võivad tema sõnul viia poliitiliste kriisideni isegi siis, kui hääled on korrektselt loetud.
Past nimetas infooperatsioone ja strateegilist kommunikatsioon kõige aktiivsemaks valimistesse sekkumiseks. Tuues paralleele juhtumitest Ukrainas, Ameerika Ühendriikides, Rumeenias ja Moldovas, näitas ta, kuidas koordineeritud desinformatsioon ja valeinfo võimendamine võivad moonutada infokeskkonda. Pasti sõnul olid murdepunktiks Rumeenia 2024. aasta presidendivalimised, mille esimene voor tühistati välise sekkumise tõttu. „Esimest korda otsustas kohus, et infosfääris toimunu võib valimisi sedavõrd oluliselt mõjutada,“ ütles Past.
Loengu lõpetuseks toonitas Past, et kuna ründajad on kohanemisvõimelised ja oportunistlikud, peavad ka demokraatlikud kaitsemeetmed olema terviklikud. Ühtset tehnoloogilist lahendust ei ole ning valimiste kaitsmisel jäävad keskseks pikaajalised investeeringud kriitilisse mõtlemisse, sõltumatusse ajakirjandusse ja läbipaistvasse kommunikatsiooni.
Liisa Past (MA, CISSP) on rahvusvaheliselt tunnustatud küberjulgeoleku ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert. Eesti riikliku küberturvalisuse juhina koordineeris ta küberjulgeolekupoliitikat, edendades riigi toimepidevust maailma kõige digitaalsemas demokraatias.
Liisa on tegutsenud valimistehnoloogia eksperdina ELi ning OSCE/ODIHRi vaatlusmissioonidel kolmel mandril ning nõustanud valitsusi ja rahvusvahelisi organisatsioone infoturbe ja digitaalse vastupidavuse küsimustes. McCaini Instituudi Next Generation Leader programmi raames keskendus ta valimiste ja demokraatiatehnoloogiate turvalisusele. Samuti mängis ta keskset rolli Eesti esimeses terviklikus valimiste riskihinnangus ja oli ELi esimese valimistehnoloogia küberturvalisust käsitleva juhendmaterjali peatoimetaja.
Loengut modereeris võrdleva poliitika professor Piret Ehin.
Loeng toimus Jean Monnet’ tipptaseme keskuse projekti REPAIR (leping 101085795) raames koostöös Tartu Ülikooli desinfo koostööplatvormiga.
