Teadlased lõid ühise tervisekommunikatsiooni võrgustiku

Eri valdkondade teadlased ja eksperdid lõid Eesti tervisekommunikatsiooni võrgustik. Võrgustiku eesmärk on teadus- ja rakendusasutuste koostöö, mille siht on toetada tervisega seotud sõnumite edastamist ning arendada tervisepädevust.

Tervisekommunikatsiooni võrgustiku eestvedajate sõnul on väga oluline, et usaldusväärsed tervisenõuanded jõuaksid inimesteni neile arusaadavas sõnastuses ja nõnda, et inimene tunneb, et on oma otsustes vaba.

Selged ja adressaadiga arvestavad, teaduspõhised, ent toimevõimekuse suhtes lugupidavad sõnumid toetavad suhtluse vastastikust usaldust ja abistavad inimesi informeeritud terviseotsuste tegemisel.

Võrgustiku liikmed on tervisesuhtluse ja -tähenduste uurimisega seotud humanitaar-, sotsiaal-, meditsiini- jt valdkondade teadlased, samuti poliitikakujundajad ja rakendajad, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni valdkonna spetsialistid ning patsientide huvikaitseorganisatsioonide esindajad Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Sotsiaalministeeriumist, Tervisekassast, Terviseametist, Tervise Arengu Instituudist, Eesti Puuetega Inimeste Kojast ja Eesti Vähitõrje Võrgustikust.

Ümarlaua kokkukutsuja ning tervise ja rahvapärase mõtteviisi uuringu juht, Tartu Ülikooli folkloristika teadur Maili Pilt ütles, et Eestis on juba praegu teadusprojekte, mis aitavad mõista, kuidas inimesed terviseteemadel tähendusi loovad ja infot tarbivad, ning oluline on viia need teadmised ka tervisekommunikatsiooniga tegelevate praktikuteni: meditsiinitöötajate, ajakirjanike, kommunikatsioonijuhtide ja teisteni.

Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute nooremteadur ja projektide BECID ning tervise- ja rahvapärase mõtteviisi uuringu täitja Kristina Seimanni sõnul on üheks kandvaks teemaks kujunenud nii meil kui mujal inimeste toimetulek terviseteemalise infokorratusega ja tervisekirjaoskus laiemalt, mis on aga õpitav ja õpetatav pädevus.

Sotsiaalmeediapõhise tervisesisu usaldusväärsust uuriva projekti juht ja Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg nendib aga, et tervisekommunikatsiooni planeerimine ja rakendamine on saanud järjest olulisemaks – seda nii patsientidele, tervisetöötajatele kui ka poliitikakujundajatele. Võrgustik pakub võimalusi ekspertide infovahetuseks ning vajaduse korral soovitusi ja lahendusi avalikkust ja meediat puudutava tervisekommunikatsiooni teemadel.

11. novembril toimunud võrgustiku loomise ümarlaual tutvustati kuut teadusprojekti ja -uuringut, mida korraldavad mitme teadusasutuse teadlased. Projektides uuritakse, mida tähendab Eesti inimesele tervis, patsiendi autonoomia või informeeritud terviseotsus ning kuidas saavad riigi-, kogukonna ja tervisetöötajad seda meediastunud ja digitaalses maailmas toetada.

• Programmis „Tähendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvapärane mõtteviis“ uuritakse, milliste strateegiatega ja miks inimesed sotsiaalmeedias terviseinfot vahetavad ning kuidas avaldub selles usaldus või usaldamatus peavoolumeediast ja meditsiiniekspertidelt saadud info suhtes. Kokkuvõtte projektist tegi Tartu Ülikooli folkloristika teadur Maili Pilt.
• Projekti „Usaldus ja visuaalsus igapäevases sotsiaalmeediasuhtluses (TRAVIS)“ eesmärk on mõista, kuidas kujuneb Eestis, Soomes, Austrias ja Suurbritannias sotsiaalmeedia tervisekommunikatsioonis usaldus ning millist rolli mängivad selles pildid ja videod. Projektist rääkisid Tallinna Ülikooli külalisteadur Jaana Davidjants ja osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg.
• Projektis „Ars Moriendi Estonia 2030“ tegeletakse surmapädevustega osana tervisekirjaoskusest. Kokkuvõtte tegid Tartu Ülikooli meditsiiniantropoloogia kaasprofessor Piret Paal ja meditsiiniantropoloogia nooremteadur Jandra Sule.
• Patsiendi autonoomia õiguslikust raamistikust andis ülevaate Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala külalislektor Kristi Paron.
• Terviseinformaatika uurimisrühma projektidest ja meetoditest rääkis Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi terviseinformaatika nooremteadur Hendrik Šuvalov.
• Balti Infohäirete Sekkekeskuse tööst (BECID) ning meediapädevusest ja terviseinfokorratusest kõneles Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor Marju Himma.

Tervisekommunikatsiooni võrgustikul on plaanis luua ühine sotsiaalmeediakanal, mis kajastab regulaarselt võrgustiku tegemisi ja teemakohast infot. Lisaks hakkavad toimuma võrgustiku ümarlauad, seminarid ja konverentsid. Konverentside korraldamisel tehakse võimaluse korral koostööd projektide ja rakendusasutuste vahel ning otsitakse ühisosa.

Tervisekommunikatsiooni võrgustiku loomine ja arendamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul“ projekti „Tähendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvapärane mõtteviis“ (EKKD-TA32) toel. Võrgustiku algatajad ja eestvedajad on projekti vastutav täitja Maili Pilt, põhitäitja Katrin Tiidenberg ja täitja Kristina Seimann.

---