Meedikutele

Vali sind huvitav märksõna ja saa vastus Tartu Ülikooli spetsialistidelt:

Maskid jt isikukaitsevahendid

Kuivõrd tõendatud on maskide kandmise efektiivsus?

Vastus

Ei ole kahtlust, et puhtad maskid, mida kantakse õigesti, vähendavad hingamisteede infektsioonide levitamist haigestunud isikute poolt ja maskikandjate endi nakatumist.

Samas on mõnevõrra vastukäivad nende uuringute tulemused, kus on käsitletud maskide kaitsetoimet just covid-19 viirusnakkuse suhtes.

Kuna covid-19 on väga uus nakkus, on enamik taolistest uuringutest teostatud väga vähestel inimestel, mistõttu tulemustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Enamik uuringuid toetab maskide kandmist nakkusohu vähendamise eesmärgil, kuid mõnel juhul ei ole efekt ilmnenud.

11.05.2020  RM, SK

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikad

Millised on soovitused avalikus ruumis maski kandmise kohta?

Vastus

Riikide ja organisatsioonide seisukohad maskide kasutamisel on erinevad [1]:

  • Hiina soovitab avalikes ruumides maski kanda (v.a. õues või hästi ventileeritud kohtades).
  • Hong Kong peab vajalikuks, et kõik respiratoorsete viirusinfektsioonide sümptomitega (sh nõrkade sümptomitega) inimesed kannaksid maski, samuti soovitatakse maski kanda ühistranspordis ja rahvarohketes kohtades.
  • Singapur peab vajalikuks, et kõik respiratoorsete viirusinfektsioonide sümptomitega inimesed kannaksid maski.
  • Jaapan soovitab maski kanda halvasti ventileeritud kinnistes ruumides.
  • UK rõhutab maski kandmise vajalikkust meditsiiniasutustes, kuid kahtleb selle vajalikkuses laia elanikkonna jaoks.
  • Saksamaa arvates ei ole piisavalt tõendeid, et mask tervet inimest nakkusohu eest piisavalt kaitseks.
  • USA CDC ei soovita tervetel inimestel maski kandmist enda kaitseks.
  • WHO soovitab kanda maski, kui hoolitsetakse COVID-19 haige eest.

11.05.2020  RM, SK

Põhjendus

Covid-19 pandeemia andmete modelleerimisel näidati, et ligikaudu pooled nakatunutest saavad nakkuse haigussümptomitega inimestelt. Sama suur osa nakatumisi toimub enne sümptomite teket ja vähesed inimesed saavad nakkuse keskkonnast (ilmselt viirusega saastunud pindadelt) ja asümptomaatilistelt haiguskandjatelt. Siit järeldati, et kui ainult haiged kannaksid maske, aitaks see vältida pooli nakatumisi. Kui aga kõik inimesed kannaksid makse, aitaks see vältida enamikku nakatumisi [2].

Allikas

1. Feng S, Shen C, Xia N, et al. Rational use of face masks in the COVID-19 pandemic. Lancet Respir Med. Published 20 March 2020

2. Ferretti L, Wymant C, Kendall M, et al. Quantifying SARS-CoV-2 transmission suggests epidemic control with digital contact tracing. Science. Published 3 March 2020

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Testimine ja antikehad

Mis testide abil diagnoositakse Covid-19 nakkus?

Vastus

 

Seni ainus usaldusväärne meetod põhineb viiruse RNA määramisel.

RNA-meetodi kiirem lahendus on POC- (Point-of-care) analüüsid, mille vastuse saab 45 minutiga. Need proovid, mis tulevad lähiajal meie haiglates kasutusele, ei nõua eriettevalmistusega laboritöötajaid, kuid vaja on siiski vastavat seadet. Selle lahenduse miinus on uuringute väiksem arv. Samas katavad POC-testid ilmselt erakorralise meditsiini osakonna vajaduse ning annavad haiglatele kiiresti info otsustamaks, kas patsient vajab isoleerimist või mitte.

Antigeenianalüüsid on RNA määramisega võrreldes tublisti madalama tundlikkusega, andes palju valenegatiivseid tulemusi. Üksikud tootjad on selle kohta infot avaldanud ja öelnud välja, et proovid annavad ligi pooltel juhtudel valenegatiivse tulemuse.

27.04.2020  PN

 

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikad

Mida näitavad testid, kus mõõdetakse antikehi?

Vastus

Antikehade analüüs võimaldaks teha koroonaviiruse kohta epidemioloogilisi uuringuid, et selgitada Covid-19 levikut. Selliste uuringute vajadust on kinnitanud ka WHO ning haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus ECDC.

27.04.2020  PN

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Mida mõõdavad kiirtestid ja millal neid kasutada?

Vastus

 

Kui räägime klassikalistest nn kiiranalüüsidest, mis ei vaja eraldi seadmeid, siis need on antigeeni ja antikehade määramiseks.

Antikehade määramise kiiranalüüse on ka selliseid, mida inimene saab teha ise sõrmeotsaverest. Sel juhul peab ta aga ootama pärast esimeste sümptomite tekkimist mõne nädala, et antikehad tekiksid, ning alles siis saab teha kiiranalüüsi 5–10 minutiga.

Teine kiiranalüüs on antigeeni määramiseks, aga see, nagu eespool öeldud, annab palju valenegatiivseid tulemusi. Valenegatiivne tulemus tähendab, et inimene saab vastuse, et tal ei ole koroonaviirust, kuigi tegelikult on.

 

27.04.2020  PN

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Mis kasu oleks elanike laustestimisest?

Vastus

Praegu ei ole usaldusväärseid koduseid teste, mida võiks soovitada. Pole ilmselt mõtet analüüsida lihtsalt analüüsimise pärast. Tähtis on teada, kuivõrd saame usaldada negatiivset või positiivset tulemust ning mis järeldusi saame tulemuse põhjal teha.

27.04.2020  PN

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Ravimid

Milliseid ravimeid uuritakse COVID-19 vastu?

Mis ravimid on kasutusel COVID-19 vastu?

Raskema kliinilise kuluga patsientide ravi osaks võiks olla osalemine kliinilises ravimiuuringus. Tõendamata toime ja ohutusega ravimite uuringuväline kasutamine COVID-19 puhul võib olla ohtlik ning patsienti tuleb väga hoolikalt jälgida.

Euroopa Ravimiametile on ravimifirmad teatanud enam kui saja ravimikandidaadi arendamisest COVID-19 nakkuse raviks [1]. Lisaks remdesiviirile on kliinilistes uuringutes klorokviin ja hüdroksüklorokviin, lopinaviiri ja ritonaviiri kombinatsioon, interferoonid ja monoklonaalsed antikehad, mis mõjutavad immuunsüsteemi mõnda lüli [2].

USA föderaalvalitsus rahastab kevadel 2020 enam kui 30 kliinilist uuringut [3].

Immuunsüsteemi ja vere hüübivust mõjutavad ravimid on uurimisobjektiks, sest väga raskete COVID-19 haigusjuhtude korral on täheldatud väga aktiivset põletikureaktsiooni ja vere hüübimishäireid, mida vastavate ravimitega püütakse leevendada.

Allikad

1. European Medicines Agency. Treatments and vaccines for COVID-19. Published 15 May 2020

2. EU Clinical Trials Register. Clinical trials for covid-19.

3. US National Institutes of Health ClinicalTrials.gov. US clinical trials for covid-19 funded by federal government

Milliseid ravimeid uuritakse COVID-19 vastu?

COVID-19 nakkuse vastast spetsiifilist ravi veel ei ole ning kasutusel on sümptomaatiline ja toetav ravi. Samuti ei ole ravimeid, mille tarvitamine vähendaks riski nakatuda SARS-CoV-2 viirusega.

Potentsiaalseid ravimeid COVID-19 nakkuse raviks või ennetamiseks on pakutud palju, kuid suur osa ajakirjanduses laialt kajastatud teadusuuringutest ei sobi oma metoodikalt ravimi kasu ja kahju suhte hindamiseks. 

Ühes remdesiviiri hea kvaliteediga randomiseeritud kliinilises uuringus näidati COVID pneumooniaga patsientidel haigalaravi keskmise kestuse lühenemist kolmandiku võrra.

Ühegi teise ravimi puhul ei ole praegu usaldusväärses randomiseeritud inimuuringus näidatud efektiivsust COVID-19 ravis.

25.05.2020 AI

Milline on tõendus remdesiviiri efektiivsuse kohta COVID-19 puhul?

Milline on tõendus remdesiviiri efektiivsuse kohta COVID-19 puhu

Remdesiviir on veeni manustatav viirusevastane ravim, mida uuritakse COVID-19 näidustusel. Remdesiviir on viiruse RNA polümeraasi inhibiitor (ravim, mis sekkub viiruse geneetilise materjali tootmisse ja takistab viiruse paljunemist). Ravimil on lai in vitro aktiivsus erinevate RNA viiruste (sh SARS-CoV-2) vastu.

Mai 2020 seisuga on remdesiviir ainus ravim, mis on näidanud mõõdukat kasu COVID-19 pneumoonia tõttu haiglaravi vajavatel patsientidel.

25.05.2020 AI

Põhjendus

Ravimiamet pöördus 18. märtsil remdesiviiri tootja Gilead Sciences poole [1], selgitamaks võimalusi kaasata Eesti tervishoiuasutused ravimiga tehtavatesse COVID-19 kliinilistesse uuringutesse.

Kuna uuringu läbiviimine Eestis ei olnud võimalik, andis Ravimiamet 22. aprillil loa ravimi uuringuväliseks kasutamiseks (compassionate use) Euroopa Ravimiameti inimravimite komitees kokku lepitud tingimustel, et ravida raske kuluga COVID-19 patsiente [2].

Randomiseeritud kontrollrühmaga uuring 1063 patsiendil COVID-19 raviks käivitati 21 veebruaril 2020 [3]. Uuringus loeti haigusest paranemiseks haiglaravilt kojuminekut või tavaellu naasmist.

Remdesiviiri kasutanud haiged paranesid keskmiselt 11 päevaga võrreldes kontrollrühma 15 ravipäeva ehk paranemine kiirenes kolmandiku võrra. Suremus remdesiviir rühmas oli 8,0% vs 11,6% platseeborühmas (p=0.059) [4].

Allikas

1. Ravimiamet. Ravimiamet andis loa remdesiviiri kasutamiseks Eestis COVID-19 raskes seisundis patsientidel. Uudised 27.04.2020

2. European Medicines Agency. EMA starts rolling review of remdesivir for COVID-19. Published 30 April 2020

3. National Institutes of Health. NIH Clinical Trial Shows Remdesivir Accelerates Recovery from Advanced COVID-19. Published 29 April 2020

4. Beigel JH, Tomashek KM, Dodd LE, et al. Remdesivir for the Treatment of Covid-19 - Preliminary Report. New England Journal of Medicine. Published 22 May 2020

Milline on tõendus klorokviini ja hüdroksüklorokviini efektiivsuse kohta COVID-19 puhul?

Milline on tõendus klorokviini ja hüdroksüklorokviini efektiivsu

Hüdroksüklorokviini ja klorokviini kasutamist toetavad eelkõige häälekad arvamusavaldused, sest puuduvad usaldusväärsed inimuuringud, mis näitaks nende ravimite efektiivsust COVID-19 ravis või nakkuse ennetamisel.

Hüdroksüklorokviini ja klorokviini efektiivsuse hindamiseks COVID-19 nakkuse ennetamisel käivitati 2020 maikuus ulatuslik rahvusvaheline uuring, mille tulemused selguvad käesoleva aasta lõpuks.

Hüdroksüklorokviin võib mh põhjustada eluohtlikke rütmihäireid, kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed, maksa- ja neerukahjustust ning hüpoglükeemiat.

25.05.2020 AI

Põhjendus

Hüdroksüklorokviini ja klorokviini nakkust ennetava toime uuringusse kaasatakse 40 000 meedikut, kes on eksponeeritud nakatumisele SARS-CoV-2 viirusega ja kes kasutavad ravimit või platseebot kolme kuu jooksu [1]. Uurimistulemuseks on nakatumine SARS-CoV-2 viirusega või COVID-19 haiguse teke.

Hüdroksüklorokviinil ja klorokviinil on ohtlikud kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed (sh eluohtlikud rütmihäired), mis võivad võimenduda ägeda haiguse ja teiste ravimite kasutamise foonil [2].

Neid ravimeid tohib COVID-19 puhul kasutada üksnes kliinilises uuringus või riigis kokku lepitud tingimustel. Eestis võib hüdroksküklorokviini kasutamist kaaluda COVID-19 patsientidel ainult kliiniliste uuringute käigus [3].

Milline on tõendus vereplasma kasu kohta COVID-19 ravis?

Milline on tõendus vereplasma kasuteguri kohta COVID-19 ravis?

Viirushaigusest tervenenud inimese organismis on tekkinud selle viiruse vastased antikehad, mida on võimalik kasutada haigete raviks. Antikehad sisalduvad vereplasmas, mida on võimalik patsientidele manustada või millest on võimalik valmistada immuunoglobuliinipreparaate, kus antikehade kontsentratsioon on suurem. 

Tervenenute vereplasma ülekannete kasutegurit on hinnatud muuhulgas 2003 SARS-CoV-1 epideemia ja 2012 MERS-CoV epideemia ajal. Kuigi ravimeetod võib olla tulemuslik, ei ole selle kasutamise efektiivsus ja ohutus COVID-19 raviks tõendatud ning kasutamine on lubatud ainult kliiniliste uuringute käigus [1].

Ka Eestis on käivitatud kliiniline uuring vereplasma tervendava toime hindamiseks [3].

25.05.2020  AI

Põhjendus

Maikuus 2020 avaldatud Cochrane ülevaade [2] kajastas selleks ajaks lõppenud 8 vaatlusuuringut 32 haigel, mis ei kinnitanud vereplasma ülekannete tervendavat mõju. Samas on teada, et käivitatud on enam kui 50 kliinilist uuringut, millest vähemalt 20 on randomiseeritud.

Tartu Ülikool, TÜ Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsuvad kevad-suvel 2020 koroonaviiruse haigusest paranenud inimesi loovutama vereplasmat, et uurida, kui tõhus on paranenud inimeste plasma kasutamine COVID-19 raskelt põdevate patsientide ravis [3].

Doonoritelt kogutud plasma manustatakse 20 patsiendile, kes selguvad juhuvaliku alusel 40 patsiendi seast ja kes on COVID-19 tõttu viidud ravile kas Tartu Ülikooli Kliinikumi või Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Allikas

1. US FDA. Recommendations for Investigational COVID-19 Convalescent Plasma. Published 1 May 2020

2. Valk SJ, Piechotta V, Chai KL, et al. Plasma from people who have recovered from COVID-19 to treat individuals with COVID-19. Cochrane Review Published 14 May 2020

3. Tartu Ülikool. COVID-19 läbi põdenud inimesi oodatakse vereplasmadoonoriks. Uudised 05.05.2020

Milline on tõendus viirusevastaste ravimite kasu kohta COVID-19 ravis?

Milline on tõendus viirusvastaste ravimite kasuteguri kohta COVI

Viirusevastatsets ravimitest on mõõdukat kasu näidanud üksanes remdesiviir.

Eelmiste koroonaepideemiate ajal katsetati mitmeid ravimikandidaate SARS-CoV-1 ja MERS-CoV vastu ja vaatamata sellele, et ükski ei olnud toimiv, proovitakse neid ka COVID-19 raviks.

Seni lõppenud kliinilistes uuringutes ei ole näidatud olemasolevate viirusvastaste ravimite, sh lopinaviiri+ritonaviiri ravimikombinatsiooni efektiivsust COVID-19 patsientide ravis.

25.05.2020  AI

Põhjendus

Maikuus 2020 avaldatud avatud randomiseeritud uuringus [1] hinnati lopinaviiri+ritonaviiri kombinatsiooni kasutegurit standardravi foonil COVID-19 diagnoosiga patsientidel.

Kaks uurimisrühma ei erinenud haiguse kestuse ega suremuse poolest. Kuna sellesse uuringusse kaasati vaid raske COVID-19 patsiendid, võib ravi hiline algus olla põhjuseks, miks ravitoime ei ilmnenud.

Allikas

1. Cao B, Wang Y, Wen D, et al. A trial of lopinavir-ritonavir in adults hospitalized with severe COVID-19. N Engl J Med 2020; 382:1787-1799

küsimus 6

Vastus

 

 

Vaktsiinid

Kas on olemas vaktsiine koroonaviirusnakkuse vastu?

Kas koroonaviirusnakkuse vaktsiin on olemas?

Uue koroonaviirusnakkuse SARS-CoV-2 ehk covid-19 viiruse vastast vaktsiini olemas ei ole.

11.05.2020  MO

Põhjendus

Tegemist on uue viirusega, mis tekkis algselt nahkhiirtel levinud viiruse juhuslike geenimutatsioonide tulemusel ja hakkas inimeste hulgas levima alles 2019. aasta novembrist või detsembrist [1–6].

Inimesi võivad nakatada kokku veel 6 erinevat koroonaviirust, sh neli alfa- ja beetakoroonaviirust põhjustavad kergekujulist ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni ning kaks koroonaviirust (SARS-CoV-1 ja MERS-CoV) on põhjustanud inimestel raskekujulist kopsupõletikku.  Ka nende koroonaviirusnakkuste vastaseid vaktsiine ei ole olemas.

Lisaks on koroonaviiruseid, mis põhjustavad haigusi koduloomadel ja -lindudel ning nende viiruste vastaseid vaktsiine on välja töötatud (näiteks kanaliste infektsioosse bronhiidi vastu) [7].

Allikas

1. Lu R, Zhao X, Li J, et al. Genomic characterisation and epidemiology of 2019 novel coronavirus: implications for virus origins and receptor binding. Lancet. 2020;395(10224):565–574

2. Zhou P, Yang XL, Wang XG, et al. A pneumonia outbreak associated with a new coronavirus of probable bat origin. Nature. 2020;579(7798):270–273

3. Paraskevis D, Kostaki EG, Magiorkinis G, et al. Full-genome evolutionary analysis of the novel corona virus (2019-nCoV) rejects the hypothesis of emergence as a result of a recent recombination event. Infect Genet Evol. 2020;79:104212.

4. Andersen KG, Rambaut A, Lipkin WI, et al. The proximal origin of SARS-CoV-2. Nat Med. 2020;26(4):450–452

5. Xiao C, Li X, Liu S, et al. HIV-1 did not contribute to the 2019-nCoV genome. Emerg Microbes Infect. 2020;9(1):378–381

6. Li X, Zai J, Zhao Q, et al. Evolutionary history, potential intermediate animal host, and cross-species analyses of SARS-CoV-2 J Med Virol. 2020;10.1002/jmv.25731

7. Jordan B. Vaccination against infectious bronchitis virus: A continuous challenge. Vet Microbiol. 2017;206:137–143. doi:10.1016/j.vetmic.2017.01.002

Millal võiks valmida uue koroonaviirusnakkuse vaktsiin?

Vastus

Uute vaktsiinide väljatöötamine toimub kindlate reeglite järgi ja nõuab aega. Kõige optimistlikumate ennustuste kohaselt võiks vaktsiin olemas olla 2020. a sügisel, kuid tõenäoliselt võtab vaktsiini väljatöötamine aega veel vähemalt pool aastat ehk kokku 12–18 kuud. Ei ole aga garantiid, et vaktsiin selle aja jooksul valmib

11.05.2020  MO

Põhjendus

Kevadel 2020 on identifitseeritud vaktsiini võimalik toimeaine, milleks on uue koroonaviiruse ogavalk või seda valku kodeeriv nukleiinhape. Ogavalku (ingl k spike protein) vajab SARS-CoV-2 inimrakku tungimisel. Uuringutes on ka teisi võimalikke toimeaineid [1–3].

Vaktsiini võimaliku toimeaine leidmine on kõigest esimene etapp, millele järgnevad teise etapina eelkliinilised uuringud loomadel ja kolmanda, kõige aeganõudvama etapina kliinilised uuringud, mis viiakse läbi inimestel.

Kliinilised uuringud jagatakse omakorda kolmeks faasiks.

•           Esimese faasi käigus testitakse vaktsiini tervetel vabatahtlikel, et olla kindlad, et vaktsiiniga ei ole suuri ohutusprobleeme.

•           Teise faasi käigus tehakse kindlaks, kas vaktsiin kujundab immuunsust ja milline on sobivaim annus.

•           Kolmanda faasi käigus testitakse vaktsiini ohutust ja tõhusust kontrollrühmaga uuringutes suurel hulgal uuritavatel.

Maikuus 2020 on mõned testitavad vaktsiinid jõudnud kliiniliste uuringute esimesse faasi.

Allikas

1. Amanat F, Krammer F. SARS-CoV-2 Vaccines: Status Report. Immunity. 2020;52(4):583–589. doi:10.1016/j.immuni.2020.03.007

2. New York Times. In Race for a Coronavirus Vaccine, an Oxford Group Leaps Ahead. Published 2 May 2020

3. Ravimiamet. Mitu SARS-CoV-2 vaktsiini on jõudnud kliinilistesse uuringutesse ning kuidas neid hinnatakse? Uudised 20.04.2020

Kui kaua kestab uue koroonaviirusnakkuse vaktsiini kaitse?

Vastus

See ei ole teada. Seni ei ole teada ka see, kui kaua kestab COVID-19 läbipõdemisel kujunenud immuunsus [1].

11.05.2020  MO

Põhjendus

Senised uuringud on näidanud, et uus koroonaviirus muteerub aeglasemalt võrreldes näiteks gripiviirusega [2]. Seetõttu ei pruugi vaktsiini kujundatud kaitse vajada igal aastal uuendamist nagu gripivaktsiini puhul.

Teadusuuringuid patogeenide evolutsiooni kohta koondab Nextstrain avatud platvorm [3, 4].

Allikas

1. Altmann DM, Douek DC, Boyton RJ. What policy makers need to know about COVID-19 protective immunity. The Lancet. April 27, 2020.

2. Forster P, Forster L, Renfrew C, Forster M. Phylogenetic network analysis of SARS-CoV-2 genomes Proc Natl Acad Sci USA. 2020;202004999.

3. Nextstrain Team. Genomic epidemiology of novel coronavirus – Global subsampling

4. Nextstrain Team. Real-time tracking of influenza A/H3N2 evolution using data from GISAID

Mis tüüpi vaktsiine arendatakse uue koroonaviirusnakkuse vastu?

Vastus

Praegu kasutatakse vaktsiini arendamiseks väga erinevaid metoodikaid. Milline nendest metoodikatest viib oodatud tulemuseni – võimalikult kiiresti tõhusa ja ohutu vaktsiini väljatöötamiseni – ei ole võimalik ette teada.

Väljatöötamisel olevate vaktsiinide tüübid on kirjeldatud ajakirjas Nature 30.aprillil 2020.a avaldatud artiklis [1].

18.05.2020  MO

Allikas

1. Callaway E.The race for coronavirus vaccines: a graphical guide Nature 2020; 580, 576-577

2. Jackson NAC, Kester KE, Casimiro D, et al. The promise of mRNA vaccines: a biotech and industrial perspective. NPJ Vaccines. 2020;5:11. Published 4 Feb 2020

3. Wallis J, Shenton DP, Carlisle RC. Novel approaches for the design, delivery and administration of vaccine technologies. Clin Exp Immunol. 2019;196(2):189–204.

4. World Health Organisation. Draft landscape of COVID 19 candidate vaccines. Published 5 May 2020

Põhjendus

Vaktsiini arendamiseks kasutatakse väga erinevaid, nii traditsioonilisi kui ka uudseid metoodikaid [1–3]. Praegu ei ole teada, milline nendest metoodikatest on edukam kui teised.

Laias laastus jagunevad SARS-CoV-2 vastu väljatöötamisel olevad vaktsiinikandidaadid nelja rühma.

1. rühma vaktsiinikandidaadid sisaldavad haigustekitaja RNA või DNA osiseid ning nende väljatöötamise laboratoorne faas on seetõttu ajaliselt lühem. Siiani ei ole maailmas kasutusel veel ühtegi RNA või DNA vaktsiini, mistõttu sel viisil valmistatud vaktsiinide efektiivsuse kohta ei ole kogemusi.

2. rühma vaktsiinikandidaatideks on inimesele ohutud viirused, mille genoomi on viidud väike lõik uue koroonaviiruse valku kodeerivat pärilikkusainet. Sarnase tehnoloogiaga on hiljuti valminud ebolaviirusnakkuse vastane vaktsiin, mille tõhusus on vastavalt kliiniliste uuringute tulemustele olnud väga hea.

3. rühma vaktsiinikandidaadid sisaldavad viiruse valku(sid), kas viiruse pinnavalku (näiteks ogavalku) või viirusesarnaseid osakesi. Sarnase tehnoloogiaga toodetud vaktsiinideks on näiteks B-viirushepatiidi vaktsiin või HPV-vaktsiin.

4. rühma vaktsiinikandidaadid sisaldavad surmatud haigustekitajaid, mis on muudetud keemiliste või füüsikaliste meetoditega eluvõimetuks. Sarnase tehnoloogiaga on toodetud näiteks A-viirushepatiidi vaktsiin.

Lisaks kasutatakse teatud haiguste ennetamiseks vaktsiine, mis sisaldavad elusaid nõrgestatud viiruseid või baktereid, mida on valitud või muudetud selliselt, et nad ei tekita kliinilist haigust. Selliseks vaktsiiniks on näiteks leetrite, punetise- ja mumpsivaktsiin. Nõrgestatud elusvaktsiini väljatootamine on väga ajamahukas ja uue koroonaviirusnakkuse ennetamiseks taolist nõrgestatud elusvaktsiini vaktsiini lähitulevikus tõenäoliselt kasutusele ei tule.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koondab arenduses olevate vaktsiinikandidaatide andmeid oma veebilehel [4].

Kui kaugel on traditsioonilisel meetodil koroonavaktsiinide arendus?

Kui kaugel on traditsioonilisel meetodil koroonavaktsiinide aren

Traditsiooniliste vaktsiinide toimeaineks on kas inaktiveeritud või nõrgestatud haigustekitaja.

Aprillis 2020 oli teatanud viis uurimisrühma, et nad arendavad SARS-Cov-2 vastast vaktsiini inaktiveeritud haigustekitaja abil ja üks uurimisrühm kasutab nõrgestatud haigustekitajat.

Maikuus 2020 ei ole ükski neist vaktsiinidest kliiniliste uuringute esimest faasi läbinud.

Kui toimeaineks on haigustekitaja ise, on lootus efektiivse immuunvastuse tekkeks suurem. Samas on oht, et vaktsiinikultuurid sisaldavad siiski ka virulentseid haigustekitajaid või teisi mikroorganisme. Seetõttu on siin vajalikud aja- ja töömahukad kliinilised uuringud, et veenduda nende vaktsiinide ohutuses.

18.05.2020  MO

Põhjendus

Codagenix koostöös Serum Institute of India'ga arendab nõrgestatud haigustekitajat [1].

Sinovac Biotech alustas aprillis 2020 Pekingis kliiniliste uuringute esimest faasi inaktiveeritud haigustekitajaga [2].

Allikad

1. Codagenix and Serum Institute of India Initiate Co-Development of a Scalable, Live-Attenuated Vaccine Against COVID-19. Published 13 Feb 2020

2. Clinical Trials Arena. Sinovac gets regulatory approval to assess Covid-19 vaccine. Published 15 April 2020

Kui kaugel on uut tüüpi koroonavaktsiinide arendus?

Kas lapsed põevad COVID-19?

Teadusuuringutes COVID-19 levimuse kohta on laste osakaal 1–5% kõigist haigetest [1], mis osutab, et lapsed haigestuvad harvem. Laste osakaal on väiksem ka haiglaravi vajanud COVID-19 haigete seas ja surmaajuhtumeid on raporteeritud harva.

04.06.2020  HO

Põhjendus

Biotehnoloogiafirma Moderna teatas 18.mail 2020 [1], et koostöös US National Institute of Allergy and Infectious Disease'ga arendatav RNA vaktsiin läbis esimese faasi kliinilise uuringu, mis oli disainitud ohutuse hindamiseks.

Kaheksast uuringus osalejast ühel tekkis kõrvaltoime, mis ei olnud ohtlik ja FDA on andnud loa jätkata teise faasi uuringuga, kus eesmärgiks on sobiva doosi ja esmase efektiivsuse hindamine.

Haigestumine

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Allikas

Allikas

Põhjendus

Põhjendus

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Küsimuse tekst

Vastus

Vastus

Põhjendus

Põhjendus

Allikas

Allikas

Nakatumine

Kui nakkav on SARS-Cov-2?

Kui nakkav on SARS-Cov-2?

Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga gripiviirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest ja iga SARS-CoV-2 viiruskandja keskmiselt 2,2 inimest [1].

18.05.2020  HO

Põhjendus

Nakkuse inkubatsiooniperioodi mediaaniks on hinnatud 5,1 päeva (95% CI 4,5–5,8) [2]. Kui nakatumise järel tekivad haigustunnused, toimub see 97,5%-l juhtudest 11 päeva jooksul (95% CI 8,2–15,6). Nakkusohtlik on isik juba 48–72 tundi enne haigustunnuste ilmnemist.

Suurel osal nakatunutest ei teki haigustunnuseid, kuid ka nemad võivad haigustekitajat edasi kanda. Kui testimisel on leitud SARS-CoV-2 ja haigustunnuseid 10–12 päeva jooksul ei teki, on isik selle aja möödudes reeglina nakkusvaba, kuigi on leitud ka erandeid.

Allikas

1. Terviseamet. Mis on koroonaviiruse haigus COVID-19?

2. Lauer SA, Grantz KH, Bi Q, et al. The Incubation Period of COVID-19 From Publicly Reported Confirmed Cases: Estimation and Application. Ann Intern Med. 2020;172:577-582

Kas viirus levib ka õhu kaudu?

Kas viirus levib ka õhu kaudu?

Sarnaselt teistele hingamisteede haigusi põhjustavatele viirustele levib SARS-CoV-2 valdavalt piisknakkusena rääkimisel, köhimisel ja aevastamisel.

Kuigi seda viirust on leitud ka väljahingatava õhu peenemates aerosoolides ja uuringutes on kirjeldatud viiruse levikut õhus [1], puuduvad siiani otsesed tõendid õhu kaudu nakatumise kohta [2] v.a meditsiiniliste protseduuride käigus.

Kuidas väikesed osakesed köhimisel õhus lenduvad ja kuidas kaitsemaski kandmine nende levikut vähendab, on näidatud videolingil.

18.05.2020  HO

Põhjendus

Piiskadeks nimetatakse väljahingatavas õhus olevaid aersosoole, mille suurus on vahemikus 5–10 μm ja need langevad kiiresti õhust pindadele. Viirusosakesed peenemates, vähem kui 5 μm aerosoolides, võivad levida mitme meetri kaugusele [3].

Kuigi mitmetes uuringutes on haiglates, poodides jm leitud aerosooliosakestel viiruse RNAd [4], puudub teadmine, kas selline viiruse hulk õhus on piisav nakatumiseks, sest viiruse RNA tuvastamine keskkonnaproovides ei näita, kas viirus on elujõuline ja nakkav.

Katsetes on leitud, et kolme tunni möödudes on ruumiõhus alles kuuendik SARS-CoV-2 [5] viirustest. Uuringute tulemused on ka erinevad, näiteks Hong Kongis läbiviidud uuringus [6] haigete läheduses õhus viirusosakesi ei leitud.

Peened aerosoolid tekivad suurtes kogustes meditsiiniliste protseduuride käigus nagu bronhoskoopia, intubatsioon, trahheostoomia, hingamisteede puhastamine [7]. Samuti intensiivravi käigus haigete pööramisel kõhuli, hingamisaparaadi lahtiühendamisel ja elustamise käigus.

Allikas

1. Aalto University. News on coronavirus. Published 6 April 2020

2. Experts can’t agree. Is the coronavirus airborne? Nature 2 April 2020.

3. Liu Y, Ning Z, Chen Y, et al. Aerodynamic Characteristics and RNA Concentration of SARS-CoV-2 Aerosol in Wuhan Hospitals during COVID-19 Outbreak. bioRxiv doi 10.1101/2020.03.08.982637

4. Santarpia JL, Rivera DN, Herrera V, et al. Transmission Potential of SARS-CoV-2 in Viral Shedding Observed at the University of Nebraska Medical Center. medRxiv doi  10.1101/2020.03.23.20039446

5. Doremalen N, Bushmaker T, Morris DH, et al. Aerosol and Surface Stability of SARS-CoV-2 as Compared with SARS-CoV-1. N Engl J Med 2020; 382:1564-1567

6. Cheng VC, Wong SC, Chen JH, et al. Escalating infection control response to the rapidly evolving epidemiology of the coronavirus disease 2019 due to SARS-CoV-2 in Hong Kong. Infection Control & Hospital Epidemiology 2020, 41 (5) 493-498

7. WHO. Modes of transmission of virus causing COVID-19. Published 29 March 2020

Kui kaua püsib viirus pindadel ja esemetel?

Kui kaua püsib viirus pindadel ja esemetel?

Hingamisteede nakkused levivad lisaks otsesele kontaktile haigega ka haige vahetus läheduses olevate pindade kaudu või esemete abil, mida haige on kasutanud või puudutanud.

Kui puutume kätega SARS-CoV-2 viirusosakestega saastunud pindasid või esemeid, puudutame hiljem oma nägu või silmi ning viirusosakesed jõuavad meie organismi.

Saastunud võivad olla ka kindad, kaitsemask jt kaitsevahendid. Kui kaitsevahendi ära võtame, tuleb kohe käed pesta, et vältida saastunud kätega näo ja silmade puudutamist.

18.05.2020  HO

Põhjendus

On väga keeruline tõendada, et nakatumine on toimunud ainult kaudse kontakti kaudu, sest tavapäraselt on nakatunud isikud olnud ka otseses kontaktis haigetega või nende läheduses.

2020. aasta jaanuaris Hiinas Wuhani linna külastanud perekonna uurimisel jõuti järeldusele, et nakatumine SARS-CoV-2 viirusega on võimalik lisaks otsesele kontaktile ka pindade kaudu [1], kuigi tavaliselt toimub nakatumine üheaegselt mitmel viisil.

Aprillis 2020 avaldatud teadusartikli [2] tulemus, et SARS-CoV-2 viirust võib eluvõimelisena leida õhust ja pindadelt tunde ja päevi hiljem, kõlab hirmutavalt ja seda on meedias levitatud uuringu kontekstiga arvestamata.

Tegemist on eksperimendiga, kus aerosooli generaatorist doseeritud SARS-CoV-2 eluvõimeline viirus oli leitav plastil 72, terasel 48, paberil 24 ja vasel 4 tunni pärast. Viiruse RNA leidmise faktist olulisem on kogus, mis selleks ajaks oli määratav. Seda oli 0,1% algselt doseeritud viirusest ning tuhandekordne vähenemine muudab nakkusohu ebatõenäoliseks.

Küll aga on kindel, et viirus on eluvõimeline kohe pärast pindadele sattumist, mis rõhutab vajadust desinfitseerida COVID-19 haigete lähiümbrust ning nende puudutatud pindu ja esemeid ning sama teha nakkuskahtluse korral avalikus ruumis.

Meditsiiniliste desinfitseerimisvahenditega on võimalik koroonaviiruseid pindadel edukalt hävitada. Haiglates teostatud uuringute alusel toimivad hästi alkoholi baasil puhastusvahendid, kuhu on lisatud vesinik peroksiidi või naatrium hüpokloriidi [3]. Kindlasti on vajalik lasta neil vahenditel toimida vähemalt ühe minuti.

Allikas

1. Chan JFW, Yuan S, Kok KH, et al. A familial cluster of pneumonia associated with the 2019 novel coronavirus indicating person-to-person transmission. Lancet 2020; 395: 514–23

2. Doremalen N, Bushmaker T, Morris DH, et al. Aerosol and Surface Stability of SARS-CoV-2 as Compared with SARS-CoV-1. N Engl J Med 2020; 382:1564-1567

3. Kampf G, Todt D, Pfaender S, Steinmann E. Persistence of coronaviruses on inanimate surfaces and their inactivation with biocidal agents. Journal of Hospital Infection 2020; 104 (3): 246-251

Kuidas mõjutab ilm nakatumist?

Kuidas mõjutab ilm nakatumist?

Õhutemperatuuri mõju SARS-CoV-2 viiruse levikule ei ole veel teada, sest maailmakogemus piirdub alles poole aastaga.

Ajalooline kogemus kinnitab, et õhutemperatuur mõjutab gripi ja koroonaviiruste levikut. Grippi haigestumise tõenäosus suureneb õhutemperatuuri ja õhuniiskuse langedes. Eelmine SARS epideemia 2003. aastal Kagu-Aasias vaibus, kui ilmad läksid soojaks.

18.05.2020  HO

Põhjendus

COVID-19 nakkus hakkas Hiinas levima külmal aastaajal. Esimesed uuringud jaanuaris ja veebruaris 2020 näitasid, et õhutemperatuuri tõusul 1ºC võrra suurenes haigestumine 4% [1] ning suurem ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine ning väiksem õhuniiskus suurendas suremust COVID-19 tõttu [2].

Uuringud eelneva SARS epideemia kohta osutasid [3], et enim oli haigusjuhte, kui eelneval nädalal oli õhutemperatuur olnud vahemikus 16°C to 28°C ning sellest külmem ja kuumem periood ei soodustanud viiruse levikut.

Seniste rahvastikupõhiste uuringute tulemused ei ole veenvat seost leidnud. Hiina 224 linna andmetel tehtud uuringus [4] ei leitud õhutemperatuuril ja ultraviolettkiirgusel olulist mõju COVID-19 levikule ja uuring üheksa suurlinna andmetega [5] andis vastuolulisi tulemusi. Meta-analüüs [6] Hiina linnade uuringutest osutas, et õhutemperatuuri suurenemisel oli statistiliselt oluline seos haiguse vähenemisega.

Allikas

1. Xie J, Zhu Y. Association between ambient temperature and COVID-19 infection in122 cities from China. Science of the Total Environment 2020, 724: 138201

2. Ma Y, Zhao Y, Liu J et al. Effects of temperature variation and humidity on the death of COVID-19 in Wuhan, China. Science of the Total Environment 2020, 724: 138226

3. Tan J, Mu L, Huang J, et al. An initial investigation of the association between the SARS outbreak and weather: with the view of the environmental temperature and its variation. J Epidemiol Community Health 2005;59:186–192

4. Yao Y, Pan J, Liu Z, et al. No Association of COVID-19 transmission with temperature or UV radiation in Chinese cities. European Respiratory Journal 2020; DOI: 10.1183/13993003.00517-2020

5. He Z, Chin Y, Huang J, et al. Meteorological factors and domestic new cases of coronavirus disease (COVID-19) in nine Asian cities. medRxiv doi  10.1101/2020.04.15.20066613v1

6. Liu J, Zhou L, Yao J, et al. Impact of meteorological factors on the COVID-19 transmission. Science of the Total Environment 2020, 726: 138513

Kas on tõendust, et COVID-19 nakkuse läbipõdenud on uuesti nakatunud?

Kas on tõendust, et COVID-19 nakkuse läbipõdenud on uuesti nakat

Andmed selle kohta on vastandlikud. Ametlikult ei ole WHO välistanud taasnakatumist, samas puuduvad selle kohta kindlad tõendid. Seni avastatud taasnakatumise juhtude puhul Lõuna-Koreas on olnud tegu valepositiivsete tulemustega, kus hilisem tundlikum test leidis organismist surnud viirusosakesi ja deklareeris paranenud isiku haigeks

04.06.2020  HO

Põhjendus

Uuesti nakatumist ei saa välistada, sest uuringud eelnevate koroonaviirustega on näidanud, et uuesti nakatumine on koroonaviiruste puhul võimalik, sest antikehade tase on hakanud langema kuus kuud peale paranemist [1]. Kas see toimub samamoodi ka SARS-CoV-2 viiruse puhul, ei ole teada.

Näiteks SARS-CoV-1 puhul püsisid antikehad keskmiselt kaks aastat ja kolmandal toimus antikehade järsk vähenemine [2].

Teine võimalus „uuesti nakatumiseks“ on viiruse reaktiveerumine, mida on kirjeldatud mõnede patsientide puhul [3], kes olid paranenud COVID-19 kopsupõletikust, kuid haigestusid uuesti ja neilt leiti SARS-CoV-2.

Allikas

1. Edridge AWD, Kaczorowska J, Hoste ACR, et al. Human coronavirus reinfection dynamics: lessons for SARS-CoV-2. medRxiv doi  10.1101/2020.05.11.20086439

2. Wu LP, Wang NC, Chang YH, et al. Duration of Antibody Responses after Severe Acute Respiratory Syndrome. Emerging Infectious Diseases  2007;13 (10): 1563-4

3. Yea G, Panb Z, Pana Y, et al. Clinical characteristics of severe acute respiratory syndrome coronavirus 2 reactivation. Journal of Infection  2020; 80; e14-e17. Published 10 March 2020

Kas lapsed põevad COVID-19?

Kas lapsed põevad COVID-19?

Teadusuuringutes COVID-19 levimuse kohta on laste osakaal 1–5% kõigist haigetest [1], mis osutab, et lapsed haigestuvad harvem. Laste osakaal on väiksem ka haiglaravi vajanud COVID-19 haigete seas ja surmaajuhtumeid on raporteeritud harva.

04.06.2020  HO

Põhjendus

Diagnoositud COVID-19 haigusjuhtudest moodustasid lapsed Hiinas 2% [2], Itaalias 1,2% [3] ja USA-s 5% [4].

Laste haigustunnused on samad kui täiskasvanutel aga lastel on vähem raskekujulist kopsupõletikku. Haiglaravi vajanud lastest enamusel esineb mõni tõsine kaasuv haigus – krooniline kopsuhaigus, astma, südame- või immuunsüsteemi haigus.

Allikas

1. Ludvigsson JF. Systematic Review of COVID-19 in Children Shows Milder Cases and a Better Prognosis Than Adults. Acta Paediatr 2020;109(6):1088-1095

2. Zhang Y. The Epidemiological Characteristics of an Outbreak of 2019 Novel Coronavirus Diseases (COVID-19) in China. Chinese Journal of Epidemiology 2020.

3. Livingston E, Bucher K. Coronavirus disease 2019 (COVID-19) in Italy. JAMA. 2020.

4. Bialek S, Boundy E, Bowen V, et al. Severe outcomes among patients with coronavirus disease 2019 (COVID-19) — United States, February 12–March 16, 2020. MMWR Morb Mortal Wkly Rep. 2020;69:343-346.

Avalehele