Elanikele

Kasutusotstarbe jagunevad maskid kaheks:

• meditsiinilised kaitsemaskid kaitsevad peamiselt patsienti meditsiinilise protseduuri ajal;
• respiraator on isikukaitsevahend, mis kaitseb maski kandjat väljast tuleva ohu eest.

Meditsiinilisi (kirurgilisi) maske kasutatakse eelkõige teise inimese kaitseks, nt meditsiiniliste protseduuride tegemisel, haige hooldamisel ja külastamisel.

Kirurgilist maski on asjakohane kanda hingamisteede sümptomitega haigel avalikes kohtades (pood, apteek, ühistransport, meditsiiniasutused) piisknakkuse levimise vähendamiseks.

Tuleb arvestada, et kirurgiline mask ei ole tihedalt ümber kandja näo, seega ei läbi kogu sisse hingatav õhk filtermaterjali, vaid liigub suures osas maski kõrvalt.

Kirurgilised maskid on tavaliselt kolmekihilised. Keskmise kihi peamiseks ülesandeks on filtreerimine. Välised kihid kaitsevad kas filterkihti suuremate osakeste ja niiskuse eest või maski kandja nahapinda ning annavad maskile üldise tugevuse. Enamik meditsiinilisi maske on voltidega, et võimaldada kasutajal laiendada maski nii, et see katab ala ninast lõuani.

Respiraator on hingamisteede isikukaitsevahend, mis kaitseb kandjat väljast tuleva ohu eest (tolm, mikroobid). Respiraatorid on loodud väga täpselt näo jaoks sobivaks ja õhus levivate osakeste väga tõhusaks filtreerimiseks.

Respiraatorid tagavad parema kaitse kui kirurgilised maskid, kuna on tihedalt naha vastas ja õhk ei saa liikuda respiraatori külgedelt sisse. Eelkõige vajab respiraatoreid meditsiiniline personal enda kaitsmiseks lähikokkupuutel nakkushaige inimesega.

11.05.2020 | RM, SK

Maske ja respiraatoreid jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi nad väikesi osakesi filtreerivad.

FFP1 klass tähendab, et see mask blokeerib vähemalt 80% väikestest osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. Taolised osakesed tekivad sageli mehhaaniliste protsesside käigus ehk seda maski kasutatakse eelkõige kaitseks tolmu eest.

FFP2 klass tähendab, et see mask filtreerib vähemalt 95% õhus leiduvatest osakestest, mille läbimõõt on 0,3 µm või enam. Samaväärsed on N95 (USA) ja KN95 (Hiina) standardile vastavad maskid.

FFP3 klass tähendab, et see mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest väikestest osakestest. Samaväärsed on N99 (USA) ja KN100 (Hiina) standardile vastavad maskid.

Enamik bakteritest on läbimõõduga 0,5–1,2 mikromeetrit (μm) ja neid filtreerivad kõik FFP klassi maskid. Viiruseosakese läbimõõt on tavaliselt vahemikus 0,02–0,2 μm neid blokeerivad kõige paremini FFP3 klassi maskid.

Loe edasi: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet https://www.ttja.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/ttja_juhend_ikv_tootmine_1.04.2020.pdf

11.05.2020 | RM, SK

Mask ei asenda kontaktidest hoidumist ega vahemaa hoidmist.

• Mask peab kinni väljahingatavas õhus leiduvad süljepiisad, mis võivad sisaldada viirust.
• Mask takistab näo katsumist ja aitab sellega vältida:

- viiruste sattumist kätelt suhu või ninna;

- viiruse sattumist limaskestadelt kätele ja sealt edasi esemetele, ukselinkidele, poeriiulis olevatele kaupadele jne.

• Maski kandmine aitab meeles pidada teiste ohutusnõuete järgimist.

Joonisel on näidatud, mitu protsenti aerosooli-piiskadest võivad läbi lasta kodus kangast valmistatud mask, kirurgiline mask ja FFP2 (N95) respiraatormask kas sissehingamisel või köhimisel. See ei tähenda, et sama number kehtiks kõigile hingamisteede haigustekitajatele või covid-19 viirustele.

Allikas:https://medium.com/@Cancerwarrior/covid-19-why-we-should-all-wear-masks-there-is-new-scientific-rationale-280e08ceee71

11.05.2020 | RM, SK

Aerosoole genereeriva aparaadiga testiti erinevate materjalide ning kirurgiliste ja N95 maskide võimet osakesi kinni pidada [1]. Uuriti puuvillase riide, siidi, šifooni, flanelli, erinevate sünteetiliste materjalide ning nende kombinatsioonide filtreerimisvõimet. Hästi pidasid osakesi kinni mitmekihilised materjalid ning kõige paremini pidasid osakesi kinni erinevate materjalide kombinatsioonid (puuvill+šifoon, puuvill+siid, puuvill+flanell), kus efektiivsus oli 94–97% väikeste osakeste puhul (<300 nm) ning 96–99% suuremate osakeste korral (>300 nm), mis oli samas suurusjärgus kirurgiliste ja N95 maskidega.

Uuringus aerosoole genereeriva aparaadiga [2] blokeerisid N95 mask, kirurgiline mask ja omatehtud mask (4-kihiline köögipaber ja ühekihiline riie) vastavalt 99,9%, 97,1% ja 95,1% aerosoolides olevatest linnugripiviirustest, mis näitab, et kõik need maskid võivad tõkestada viiruste levikut avalikes kohtades.

1. Konda A, Prakash A, Moss GA, et al. Aerosol Filtration Efficiency of Common Fabrics Used in Respiratory Cloth Masks. ACS Nano. 2020 Apr 24

2. Ma QX, Shan H, Zhang HL, et al. Potential utilities of mask-wearing and instant hand hygiene for fighting SARS-CoV-2. J Med Virol. Mar 31, 2020.

11.05.2020 | RM, SK

• Mask ei asenda teisi piiranguid, vaid see on lisa-abinõu infektsiooni leviku piiramisel. Sama olulised on lähikontakti vältimine, regulaarne käte hügieen, näo katsumise vältimine ja kodus püsimine.

  Kaitsemaski on oluline kanda, kui on vajadus viibida avalikes kinnistes ruumides (näiteks pood, apteek, meditsiiniasutused, ühistransport).

  Kaitsemaski ei ole üldjuhul vaja kanda kodus ja õues. Erandiks on mõnede elukutsete esindajad (nt meditsiinitöötajad ja korrakaitsjad), kelle töö käigus võib ette tulla lähikontakte kaaskodanikega.

11.05.2020 | RM, SK

• Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv tuleb tõmmata lõua alla.
• Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
• Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
• Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
• Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.

11.05.2020 | RM, SK

Seni ainus usaldusväärne meetod põhineb viiruse RNA määramisel. Seda kasutavad Terviseamet, haiglate laborid ja Eesti suurim koroonaviiruse analüüsija labor Synlab ning see on ainuke metoodika, mida praegu aktsepteerib Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).

Proov võetakse ninaneelust tampooniga (haiglavälised proovid) või hingamisteedest (haiglapatsiendid) ning analüüsitakse eriliste seadmete abil (PCR analüsaator) kindlates laborites. Tulemus saadakse 4-6 tunniga ja päevas saab testida tuhandeid patsiente.

Viiruse RNA määramise kasuks räägib võimalus teha kindlaks viiruse esinemine kohe pärast sümptomite teket, mis aitab kiiresti kasutada karantiini. Teine suur eelis on meetodi kõrge tundlikkus ehk võime kindlaks teha viiruse olemasolu, kui see patsiendi organismis tõepoolest esineb.

- 27.04.2020 | PN

Antikehad tekivad meil veres ja näitavad haiguse põdemist. Viimaste teadusuuringute alusel tekivad koroonaviirusevastased antikehad enam kui kümme päeva pärast haigussümptomite avaldumist. Seetõttu ei sobi antikehade analüüs haiguse diagnoosimiseks.

Enne seda tehtud proov võib näidata negatiivset tulemust, kuigi inimesel võib olla koroonaviiruse infektsioon. Seda nimetatakse valenegatiivseks tulemuseks.

- 27.04.2020 | PN

Kiirtest on pigem rahvapärane termin, mis iseenesest ei ütle midagi analüüsimise metoodika ega testi usaldusväärsuse kohta. On kiiremaid ja aeglasemaid määramismeetodeid. Tähtsam erinevus on pigem see, kas analüüsimiseks on vaja laborit või saab seda teha ka mujal, näiteks haiglaosakonnas või patsiendi kodus.

Suur probleem seoses Covid-19 kiiranalüüsidega on praegu asjaolu, et saadaval on palju teste, aga puudub igasugune info nende kvaliteedi ja usaldusväärsuse kohta.

- 27.04.2020 | PN

Covid-19 määramise testi pole mõtet teha kõigile ja kõikjal. Analüüsimiseks peavad olema kindlad põhjused ja strateegiline plaan. Kindlasti on mõtet testida sümptomitega patsiente, nende lähedasi ja kontaktseid.

Piiratud ulatusega laustestimised on mõttekad riskirühmades, milleks on hooldekodude elanikud ning eesliini tervishoiutöötajad.

Laustestimine pole otstarbekas, sest tulemus peegeldab vaid testimise hetkel valitsevat olukorda ega välista positiivset tulemust näiteks järgmisel päeval. Seega võib negatiivne testitulemus luua inimesele petliku turvatunde.

- 27.04.2020 | PN

Kui proovid annavad palju valenegatiivseid tulemusi, võib analüüsimine kasu asemel pigem kahju tuua: paljud nakkusohtlikud koroonaviiruse kandjad lõpetavad karantiini valenegatiivse tulemuse peale ja hakkavad nakatama teisi.

COVID-19 puhul annab valenegatiivse tulemuse viiruse peiteajal antud test. Kui test on tehtud mõned päevad pärast nakkuskandjaga kokkupuutumist ei tähenda negatiivne tulemus, et koroonanakkus mõne aja pärast ei ilmne.

Kui proovid annavad valepositiivse tulemuse, siis käsitletakse nakkusohtlikena ka isikuid, kel vastavat haigust tegelikult ei ole. 

- 27.04.2020 | PN

Aprillis 2020 alustati kaheksast voorust koosneva uuringuga, kus perioodiliselt testitakse enam kui 2000 inimest üle Eesti. Testimiseks kasutatakse PCR-testi ninaneelust, mis näitab viiruse RNA olemasolu organismis. PCR-test ei näita, kas viirus on elujõuline ja nakkav, mistõttu neid isikuid käsitletakse kui potentsiaalselt nakkusohtlikke.

Kolmas testimine viidi läbi 22–31.mail ning kolmes esimeses voorus olid potentsiaalselt nakkusohtlike elanike osakaalud vastavalt 0,25%, 0,08% ja 0,02%.

Loe lähemalt Tartu Ülikooli veebilehelt

- 27.04.2020 | PN

Ühegi ravimi toime COVID-19 nakkuse ennetamiseks ega raviks ei ole ole tõestatud, v.a remdesiviir. COVID-19 haigetel kasutatakse sümptomaatilist ja toetavat ravi, alates paratsetamoolist palaviku langetamiseks kuni vereringet toetavate veenisiseste ravimiteni intensiivravis.

- 25.05.2020 | AI

COVID-19 vastu uuritakse päris uusi ravimeid ja mitmeid, mis on varem mõne muu tõve puhul juba kasutusel, näiteks mõned reumatoloogilised ja HIV vastased ravimid.

Potentsiaalseid ravimeid COVID-19 nakkuse raviks või ennetamiseks on pakutud palju, kuid suur osa ajakirjanduses laialt kajastatud teadusuuringutest ei sobi oma metoodikalt ravimi kasu ja kahju suhte hindamiseks.

- 25.05.2020 | AI

Hüdroksüklorokviini ja klorokviini efektiivsuse kohta COVID-19 nakkuse ennetamiseks ja raviks puudub usaldusväärne teaduslik tõendus. Käimas on hulgaliselt kliinilisi uuringuid, mille lõplikud tulemused selguvad 2020.a sügis-talvel.

Mõlemal ravimil on harvad, ent ohtlikud kõrvaltoimed.

See, et tuntud inimesed ravimist palju räägivad, ei asenda usaldusväärseid teadusuuringuid.

- 25.05.2020 | AI

Remdesiviir on veeni manustatav viirusevastane ravim, mis on mai 2020 seisuga ainus ravim, mis on näidanud mõõdukat kasu raskes seisundis olevate COVID-19 haigete ravis. Ravimiga on võimalik umbes kolmandiku võrra lühendada haiglaravi keskmist kestust.

- 25.05.2020 | AI

Viirushaigusest paranenud inimese organismis on tekkinud selle viiruse vastased antikehad, mida on võimalik kasutada haigete raviks.

Haigusest tervenenute vereplasma ülekannete kasu on hinnatud muuhulgas 2003 SARS-CoV-1 epideemia ja 2012 MERS-CoV epideemia ajal. Tervenenute plasma kasutamise efektiivsus ja ohutus COVID-19 raviks tõendatud ning kasutamine on soovitav ainult kliiniliste uuringute käigus.

Ka Eestis on käivitatud kliiniline uuring vereplasma toime hindamiseks. Teavet selle uuringu kohta vt Tartu Ülikooli Kliiniliste Teadusuuringute veebilehelt (link).

- 25.05.2020 | AI

Oletus, et C-vitamiin võiks aidata kaitsta ülemiste hingamisteede viirushaiguste eest, on praktiliselt sama vana kui vitamiin C ise.

Selle lootuse kinnitamiseks korraldatud ulatuslikes teadusuuringutes on siiski selgunud, et tavalistel inimestel ei aita ka suurte (1 g või rohkem) C-vitamiini koguste tarvitamine ülemiste hingamisteede haigustesse jäämist vähendada.

Tervetel inimestel normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul vitamiin C defitsiiti ei esine, kuna seda leidub väga paljudes toiduainetes.

Enda tervise kaitsmiseks ja viiruste leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning hoiduda lähikontaktidest.

- 25.05.2020 | AI

Uue koroonaviirusnakkuse ehk covid-19 vastast vaktsiini veel olemas ei ole. Tegemist on uue viirusega, mis hakkas inimeste hulgas levima alles 2019. aasta lõpus. Inimesi võivad nakatada kokku veel 6 erinevat koroonaviirust. Ka nende koroonaviirusnakkuste vastaseid vaktsiine veel olemas ei ole.

Osa koroonaviiruseid põhjustavad haigusi koduloomadel ja -lindudel ning nende viiruste vastaseid vaktsiine on välja töötatud, kuid inimesi need vaktsiinid ei aita.

11.05.2020 | MO

Uute vaktsiinide väljatöötamine toimub kindlate reeglite järgi ja nõuab aega. Esimeseks etapiks on vaktsiini võimaliku toimeaine leidmine, millele järgnevad laboratoorsed uuringud ja loomkatsed ning seejärel kõige aeganõudvama etapina kliinilised uuringud, mis viiakse läbi inimestel. Alles kliinilised uuringud näitavad, kas vaktsiini kasutamisest inimestel on kasu ja kas see on ohutu.

Kõige optimistlikumate ennustuste kohaselt võiks COVID-19 vastane vaktsiin olemas olla 2020. a sügisel, kuid tõenäoliselt võtab vaktsiini väljatöötamine aega veel vähemalt pool aastat ehk kokku 12–18 kuud.

Vaatamata pingutustele ei ole garantiid, et vaktsiin valmib selle aja jooksul. On palju nakkushaigusi, mille vastu ei ole õnnestunud vaktsiini välja töötada, näiteks HIV-nakkus.

11.05.2020 | MO

See ei ole teada. Senised uuringud on näidanud, et uus koroonaviirus muutub aeglasemalt võrreldes näiteks gripiviirusega. Seetõttu loodetakse, et vaktsiini kujundatud kaitse ei vaja igal aastal uuendamist nagu gripivaktsiini puhul.

Ei ole teada, kas püsiva kaitse annab juba ühekordne vaktsineerimine või on tulevast vaktsiini vaja manustada korduvalt nagu on paljude toimivate vaktsiinidega.

On ka võimalus, et viiruse SARS-CoV-2 muutumiste käigus tekib uus tüvi, mis erineb senistest sedavõrd, et täna väljatöötamisel olevad vaktsiinid selle vastu ei aita. Sel juhul on ka uue vaktsiini kaitsetoime piiratud.

18.05.2020 | MO

Vaktsiini arendamiseks kasutatakse väga erinevaid, nii traditsioonilisi kui ka uudseid metoodikaid. Praegu ei ole teada, milline nendest metoodikatest on edukam kui teised.

Uudsed meetodid ei kasuta haigustekitajaid tervikuna vaid haigustekitaja DNA-d, RNA-d või peptiide ning nende väljatöötamise laboratoorne faas on seetõttu ajaliselt lühem. Seni maailmas kasutusel olevatest vaktsiinidest ei ole ükski välja töötatud uudsel meetodil, mistõttu sel viisil valmistatud vaktsiinide efektiivuse kohta ei ole kogemusi.

Traditsiooniliste meetoditega on valmistatud kõik seni kasutusel olevad vaktsiinid. Vaktsiine valmistatakse kas surmatud haigustekitajatest nende eluvõimetuks tegemisel kiirituse, kemikaalide või kuumutamisega ning sel viisil valmistatakse gripi- ja marutõve vaktsiine.

Teine võimalus on kasutada elusaid haigustekitajaid, mida on valitud või muudetud selliselt, et nad ei tekita kliinilist haigust ning sellised on leetrite, punetise- ja mumpsivaktsiinid.

18.05.2020 | MO

Kui vaktsiini väljatöötamine laboritingimustes ja katseloomadel on olnud edukas, tuleb läbi teha mahukad uuringud vaktsiini ohutuse ja efektiivsuse kohta inimestel.

Ohutus on antud olukorras eriti tähtis, sest SARS-CoV2 vastast vaktsiini kavatsetakse kasutada miljarditel inimestel. Selles olukorras ei saa me endale lubada vaktsiini, mis tekitab tõsiseid kõrvaltoimeid kasvõi 0,1%-l kasutajatest, mis tähendaks maailmas sadu tuhandeid tervisekahjusid.

Efektiivsuse hindamine tähendab, et vaktsiini on manustatud piisavalt suurele arvule inimestest, kes puutuvad selle viirusega kokku. Ainult nii saab olla veendunud, et vaktsineerimine hoiab ära kas valdava osa või vähemalt enamuse COVID-19 haigusjuhtudest.

Klassikalised vaktsiinid leetrite, punetiste ja mumpsi vastu hoiavad ära 96–99% haigusjuhtudest ning gripivaktsiin olenevalt hooajast 40–70% haigusjuhtudest.

- 18.05.2020 | MO

Vaktsiine, mis on läbinud edukalt kliinilised uuringud ning osutunud efektiivseks ja ohutuks, on uuringute tarvis toodetud nö laboratoorsetes tingimustes ja suurusjärgus tuhandeid doose.

Koroonaviiruse puhul on eesmärgiks vaktsineerida kogu maailmas kokkuvõttes miljardeid inimesi, mis tähendab, et tootmismahud peavad olema sadu tuhandeid kordi suuremad, kui vaktsiini väljatöötamise ajal.

Sellise tootmismahu saavutamine võtab aega ja vajab uute tehaste ehitamist. Suured mahud tähendavad ka riskide suurenemist, mistõttu on oluline tagada kvaliteedi kontroll, et kõik vaktsiinipartiid oleks garanteeritud efektiivsuse ja ohutusega.

Päevast, mil esimene COVID-19 vastane vaktsiin tunnistatakse efektiivseks, kulub palju kuid, kuni seda on võimalik manustada riskirühmadele ja kõigile teistele.

- 18.05.2020 | MO

Antikehad (ehk immuunoglobuliinid, Ig) on B-lümfotsüütide poolt toodetud valgud, mis tunnevad ära antigeene. Normaalses olukorras on antigeeniks mingi võõraine ja eelkõige võõrvalk, aga ka polüsahhariid või lipiid.

Antikehade peamiseks ülesandeks on need võõrvalgud tuvastada, neile seonduda ning nad neutraliseerida. SARS-CoV-2 viiruse puhul võivad antigeeniks olla nii viiruse valgulisse kattesse kuuluvad valgud (nt ogavalgud), aga ka viiruse genoomi (nukleokapsiidi) koosseisus olevad valgud.

Kui organismi tungib mõne patogeeni koosseisus olev võõrvalk, on immuunsüsteemi ülesandeks see identifitseerida ja neutraliseerida. Selles immuunvastuses on oluline roll ka B-rakkude toodetud antikehadel. Samas, kui konkreetne võõrvalk on organismi jaoks uus, võtab võõrvalgu tuvastamine, B-rakkude  küpsemine ning paljunemine ja antikehade tootmine aega ning erinevad antikehad on määratavad alles 1 (IgM) ja 2(IgG) nädala möödumisel. Kuni selle ajani peab organism esmakordsel kokkupuutel seega patogeeniga hakkama saama ilma antikehade kaitsva toimeta.

Teistkordsel kokkupuutel sama antigeeniga, kas haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise järgselt, on antikehade kaitsev toime juba koheselt kättesaadav ning enamasti inimesel haigussümptome ei kujune.

- 27.04.2020 | ML

Kuna SARS-CoV-2 on uus viirus kogu inimkonna jaoks, puuduvad ilmselt ka kõigil viirusega mitte kokku puutunud inimestel antikehad ja seega ka antikehade poolt tagatud kaitse selle viiruse vastu. Samas on näidatud nii IgM kui ka IgG tüüpi antikehade teket SARS-CoV-2 nakatumise järgselt. Kuna antikehade tiiter tundub olevat kõrgem pigem vanematel ja raskematel haigetel, ei ole alust ka väita, et ebapiisav antikehade teke raskemat haiguspilti põhjustaks. On pakutud isegi võimalust, et viirusele seondunud antikehad võivad teatud olukorras koguni soodustada viiruse tungimist rakku, kuid hetkel igasugune teaduspõhine kinnitus sellele puudub. Väga tõenäoliselt aitab antikehade teke siiski ära hoida järgnevat haigestumist.

- 27.04.2020 | ML

Eeldusel, et antikehade määramiseks kasutati kvaliteetset testi, tähendab antikehade olemasolu, et viirusega kokkupuude on toimunud ning tekkinud on immunoloogiline mälu (immuunsus) selle antigeeni (viiruse) suhtes. Seda olenemata sellest, kas viirushaiguse sümptomid esinesid või mitte. Ka enamikel SARS-CoV-2 patsientidel on antikehad määratavad eeldusel, et haigestumise algusest on möödunud 1-2 nädalat.

- 27.04.2020 | ML

Ägeda viirushaiguse läbipõdemise järgselt on antikehade olemasolu ja eelkõige neutraliseerivate antikehade olemasolul selge märk immunoloogilise mälu olemasolulust konkreetse viiruse vastu ja suure tõenäosusega hoiab ära järgneva haigestumise. Eelduseks on, et organism on viirusest lõplikult vabanenud (nt HIV puhul on antikehad ja viirus mõlemad samaaegselt määratavad aastakümnete vältel) ja viirus pole oluliselt muteerunud. Olemasolevatel andmetel ei tundu SARS-CoV-2 olevat kiiresti muteeruv viirus, mis lubab oletada, et antikehad pakuvad kaitset ka järgneva haigestumise vastu.

- 27.04.2020 | ML

Sõltuvalt haigustekitajast püsivad antikehad veres mõnest kuust (nt. teetanus) kuni saja aastani (nt. tuulerõuged). Enamasti saab selle alusel ka otsustada, kas ja kui tugev on immuunsus vastava patogeeni suhtes. SARS-CoV-2 lähima sugulase SARS-CoV puhul on näidatud, et antikehade tiiter hakkas oluliselt langema 3 aastat peale haiguse läbipõdemist ning võib oletada, et vähemalt sama kaua püsib ka selle viiruse vastane immuunsus. SARS-CoV-2 puhul pikemaajalised andmed mõistagi puuduvad.

- 27.04.2020 | ML

Populatsioonitasemel lubaks antikehade mõõtmine teha oletusi viirushaiguse levimuse üle populatsioonis (s.h. asümptomaatilised ja sümptomaatilised) ning arvutada ka näiteks suremust ja kalkuleerida eesliinitöötajate haigestumisriske. Arvestama peab, et esimesel 1-2 nädalal peale viirusega kokkupuudet pole antikehad veel enamasti määratavad. Seni on populatsioonipõhiste antikeha-uuringute takistuseks olnud kvaliteetsete testide kättesaadavus. Hetkel siiski paljudes riikides vastavad uuringud toimuvad, kuid saadaval on ainult esialgsed tulemused.

- 27.04.2020 | ML

Sarnaselt teistele hingamisteede haigusi põhjustavatele viirustele levib SARS-CoV-2 valdavalt piisknakkusena rääkimisel, köhimisel ja aevastamisel. Piisknakkus levib, kui ollakse otsekontaktis haigustunnustega isikuga või tema läheduses (kuni 1 m kaugusel).

Piisknakkus levib ka pindade ja esemete kaudu, mida nakkushaige on puudutanud.

Kuidas väikesed osakesed köhimisel õhus lenduvad ja kuidas kaitsemaski kandmine nende levikut vähendab, on näidatud videolingil.

Viiruse levitamise vähendamiseks võiks haige kanda maski (vt jaotust “Maskid”). Kaitseks viiruse leviku eest tuleb siseruume tuulutada.

18.05.2020 | HO

Kui me hingame välja tavalise kiirusega alla 1 m/s, siis suuremad piisad ja tilgad aurustuvad või langevad maha vähem kui 1 m kaugusel.

Köhides või aevastades tekivad suuremad tilgad (> 0,1 mm), mis võivad levida enam kui 2 m kaugusele.

Mida väiksemad piisakesed, seda kaugemale nad sissehingamisel hingamisteedes liiguvad. Suuremad piisad peab kinni kirurgiline mask, väiksemate piiskade kinnipidamiseks on vajalik N95 mask.

18.05.2020 | HO

Hingamisteede nakkused levivad lisaks otsesele kontaktile haigega ka haige vahetus läheduses olevate pindade kaudu või esemete abil, mida haige on kasutanud või puudutanud.

Kui puutume kätega SARS-CoV-2 viirusosakestega saastunud pindasid või esemeid, puudutame hiljem oma nägu või silmi ning viirusosakesed jõuavad meie organismi.

Saastunud võivad olla ka kindad, kaitsemask jt kaitsevahendid. Kui kaitsevahendi ära võtame, tuleb kohe käed pesta, et vältida saastunud kätega näo ja silmade puudutamist.

 18.05.2020 | HO

Õhutemperatuuri mõju SARS-CoV-2 viiruse levikule ei ole veel teada, sest maailmakogemus piirdub alles poole aastaga.

Hiinas hakkas koroonaviirushaigus levima külmal aastaajal ja nakatumine on seejärel vähenenud. Modelleerimine Hiina andmete alusel on näidanud, et õhutemperatuuri suurenemisel on statistiliselt oluline seos haiguse vähenemisega, kuid see kõik on toimunud rangete nakkustõrje meetodite rakendamise foonil.

18.05.2020 | HO

SARS-CoV-2 viiruse leviku risk suureneb, kui suletud ruumis on samaaegselt nakatunud isik. Teadusuuringu alusel on siseruumides nakatumise risk enam kui 20 korda suurem kui õues [1]. Lõuna-Koreas on juhtumeid, kus on nakatunud isikud ööklubis [2] või spordiklubi [3] rühmatreeningut kasutades. Sealjuures olid nakkuse kandjateks isikud, kellel ei olnud haigustunnuseid.

Viiruse leviku vähendamiseks on oluline hoida 2m distantsi ka siseruumides ja vältida siseruume, kus on samaaegselt palju isikuid. Isikute arvu piiramine ruumis ja distantsi hoidmine aitab vähendada viiruse levikut.

1. Qian H, Miao T, Liu L, et al. Indoor transmission of SARS-CoV-2. medRxiv doi  10.1101/2020.04.04.20053058

2. Time. South Korea's Nightclub Coronavirus Outbreak. Published 12 May 2020

3. US CDC. Coronavirus Disease Associated with Fitness Dance Classes. Published 15 May 2020

04.06.2020 | HO

Teine laine tähendab SARS-CoV-2 viiruse laialdast taaslevikut. Kuigi viirus on saadud ajutiselt kontrolli alla, võib piirangute leevenemisel see uuesti levima hakata. Seni kuni nakatunute ja haigestunute arv ei ole null või kui enamikel inimestel pole immuunsust, on see väga tõenäoline. Sai ju esimene laine alguse vaid mõnest üksikust nakatunust.

Nakatumine võib suureneda sügisel, kui ilmad lähevad külmemaks ja me veedame enam aega siseruumides. Kuna eeldatavalt on nakatumine suvel väiksem, siis võib väheneda ka elanike ohutunne. Teine laine on väikeses mahus ilmnenud Hiina mandriosas ja Hong-Kongis, ent uute piirangute ja esimesest lainest saadud kogemustega on see saadud kontrolli alla.

- 04.06.2020 | HO