{"id":321,"date":"2026-05-19T12:08:43","date_gmt":"2026-05-19T09:08:43","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/?p=321"},"modified":"2026-05-19T12:09:03","modified_gmt":"2026-05-19T09:09:03","slug":"neandertallastelt-paritud-geenivariandid-voivad-norgendada-tanapaeva-inimeste-kaitsevoimet-levinud-dna-viiruste-vastu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/neandertallastelt-paritud-geenivariandid-voivad-norgendada-tanapaeva-inimeste-kaitsevoimet-levinud-dna-viiruste-vastu\/","title":{"rendered":"Neandertallastelt p\u00e4ritud geenivariandid v\u00f5ivad n\u00f5rgendada t\u00e4nap\u00e4eva inimeste kaitsev\u00f5imet levinud DNA\u2011viiruste vastu"},"content":{"rendered":"

Teadlased avastasid seoseid, mis n\u00e4itavad, et neandertali inimestelt p\u00e4ritud geenivariandid m\u00f5jutavad meie immuuns\u00fcsteemi t\u00e4nap\u00e4eval palju rohkem kui seni arvatud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti geenidoonorid teavad t\u00e4nu geeniportaalis kuvatavatele andmetele h\u00e4sti, et iga praegusaja inimene, kes pole p\u00e4rit Aafrikast, kannab umbes kaht protsenti neandertallase DNA-d. Iga geenidoonor saab nimelt portaalis n\u00e4ha kui suur on tema neandertallaste geenide protsentuaalne osakaal. Okeaania rahvad kannavad aga lisaks veel kuni neli protsenti denisovlastele omaseid geenivariante. Need j\u00e4rjestused ei ole mitte lihtsalt t\u00fckike inimeste ajaloost, vaid m\u00f5jutavad senini paljusid bioloogilisi omadusi, sealhulgas immuunsust. Sellest olenemata on nende roll DNA\u2011viiruste vastu kaitsmisel on j\u00e4\u00e4nud suuresti uurimata.<\/p>\n\n\n\n

Viirused moodustavad hinnanguliselt 10-20 protsenti \u00fclemaailmsest haiguskoormusest. Paljud DNA\u2011viirused v\u00f5ivad organismis p\u00fcsida kogu elu ning viiruse hulk varieerub tugevalt isegi s\u00fcmptomiteta inimeste vahel. Inimkonna ajaloo jooksul on viirused kujutanud endast pidevat ja kiiresti arenevat ohtu, avaldades immuuns\u00fcsteemile tugevat kohastumissurvet. Varasemad uuringud on n\u00e4idanud, et paljud immuunsusega seotud geneetilised variandid kannavad nende evolutsiooniliste \u201elahingute\u201c j\u00e4lgi \u2013 sealhulgas loodusliku valiku m\u00e4rke ja panust arhailiste inimliikidega segunemisest. Kui neandertallaste p\u00e4ritolu on varem seostatud kasuliku m\u00f5juga RNA\u2011viiruste vastu, siis uus uuring toob esile vastupidise trendi DNA\u2011viiruste puhul.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval ebasoodsad variandid v\u00f5isid minevikus olla hoopis kasulikud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

RNA\u2011 ja DNA\u2011viirused erinevad oma bioloogia poolest oluliselt \u2013 sealhulgas nakatumisstrateegiate, koetropismi ja evolutsioonikiiruse poolest. Need erinevused annavad v\u00f5imaluse, et arhailiste geneetiliste variantide m\u00f5ju RNA\u2011 ja DNA\u2011viirustele v\u00f5ib olla erinev. Selle uurimiseks anal\u00fc\u00fcsis teadlaste meeskond arhailise DNA \u2013 peamiselt neandertallaste p\u00e4ritolu \u2013 seost DNA\u2011viiruste hulga ja esinemisega Inglismaa biopanga osalejate genoomides. Suures mahus genoomiandmetes tuvastatud viirusj\u00e4rjestuste p\u00f5hjal uuriti, kas arhailised variandid seostuvad levinud DNA\u2011viiruste olemasolu v\u00f5i kogusega.<\/p>\n\n\n\n

Uuringus leiti mitu seost arhailise DNA ja Epstein\u2013Barri viiruse, inimese herpesviiruse (HHV\u20117) ning Teno perekonna anelloviiruste hulga vahel. Need viirused on inimestel laialt levinud ja sageli kroonilised. \u00dcldiselt seostus arhailine DNA ebaproportsionaalselt sageli k\u00f5rgema viiruskoormusega. Kuigi need viirused p\u00f5hjustavad sageli v\u00e4he s\u00fcmptomeid v\u00f5i \u00fcldse mitte, v\u00f5ib viiruse DNA hulk peegeldada, kui t\u00f5husalt immuuns\u00fcsteem suudab neid kontrolli all hoida.<\/p>\n\n\n\n

\"Michael
Autor: Alejandro Roa<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u201eMeie tulemused viitavad, et neandertallastelt p\u00e4rinevad variandid ei pruugi t\u00e4nap\u00e4eva inimestele pakkuda t\u00f5husat kaitset mitmete DNA\u2011viiruse vastu,\u201c \u00fctles evolutsioonilise genoomika kaasprofessor ja uuringu autor Michael Dannemann. \u201eSee on silmatorkavas vastuolus nende varem kirjeldatud kasuliku m\u00f5juga RNA\u2011viiruste immuunsusele,\u201c lisas ta. Samas r\u00f5hutavad teadlased, et t\u00e4nap\u00e4evased negatiivsed m\u00f5jud ei t\u00e4henda, et need geenivariandid oleksid olnud kahjulikud neandertallastele endile. \u201eViirused arenevad \u00e4\u00e4rmiselt kiiresti,\u201c m\u00e4rkis Dannemann.<\/p>\n\n\n\n

\u201eHaigustekitajate kooslus, millega neandertallased k\u00fcmneid tuhandeid aastaid tagasi silmitsi seisid, oli t\u00e4iesti teistsugune kui see, millega meie t\u00e4na kokku puutume. Variant, mis v\u00e4hendas viiruskoormust minevikus, v\u00f5ib seda t\u00e4nap\u00e4eval hoopis suurendada,\u201c \u00fctles Dannemann. Seda toetab t\u00f5siasi, et teadlased tuvastasid genoomipiirkondi, mis sisaldavad arhailisi variante ning viitavad ajas muutunud valikusurvele, mis m\u00f5jutab seda, millised geneetilised variandid populatsioonis s\u00e4ilivad, sagenevad v\u00f5i kaovad. Need evolutsioonilised signaalid viitavad v\u00f5imalusele, et kunagi kasulikud arhailised alleelid v\u00f5ivad t\u00e4nap\u00e4eva keskkonnas olla muutunud ebasoodsaks.<\/p>\n\n\n\n

Loe l\u00e4hemalt<\/strong>:\u00a0https:\/\/academic.oup.com\/gbe\/article\/18\/5\/evag110\/8664352<\/a><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Pealkiri:\u00a0Archaic introgression shapes genetic variation at loci associated with DNA virus load in modern humans<\/a><\/p>\n\n\n\n

Ajakiri: Genome Biology and Evolution<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased avastasid seoseid, mis n\u00e4itavad, et neandertali inimestelt p\u00e4ritud geenivariandid m\u00f5jutavad meie immuuns\u00fcsteemi t\u00e4nap\u00e4eval palju rohkem kui seni arvatud. Eesti geenidoonorid teavad t\u00e4nu geeniportaalis kuvatavatele andmetele h\u00e4sti, et iga praegusaja inimene, kes pole p\u00e4rit Aafrikast, kannab umbes kaht protsenti neandertallase …<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":322,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-321","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/321","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=321"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/321\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":323,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/321\/revisions\/323"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/media\/322"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=321"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=321"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=321"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}