{"id":231,"date":"2025-12-09T14:02:14","date_gmt":"2025-12-09T12:02:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/?p=231"},"modified":"2025-12-09T14:02:14","modified_gmt":"2025-12-09T12:02:14","slug":"tartu-ulikooli-kaasprofessor-triin-laisk-sai-pea-kaks-miljonit-eurot-naiste-hormoontundlikkuse-uurimiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/tartu-ulikooli-kaasprofessor-triin-laisk-sai-pea-kaks-miljonit-eurot-naiste-hormoontundlikkuse-uurimiseks\/","title":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli kaasprofessor Triin Laisk sai pea kaks miljonit eurot naiste hormoontundlikkuse uurimiseks"},"content":{"rendered":"

Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) otsustas rahastada kaasprofessor Triin Laisa teadusprojekti, mille eesm\u00e4rk on paremini m\u00f5ista naiste tervist m\u00f5jutavaid tegureid ja parandada naiste heaolu kogu elukaare v\u00e4ltel.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Naise elu iseloomustab hormoonide loomulik k\u00f5ikumine, seda nii \u00fche menstruaalts\u00fckli piires kui ka erinevatel \u00fcleminekuetappidel, n\u00e4iteks puberteedieas, raseduse ja perimenopausi ajal. Lisaks v\u00f5ib tavap\u00e4rast tasakaalu m\u00f5jutada hormoonravimite, nagu rasestumisvastaste pillide kasutamine. Tihti k\u00e4ivad hormoonide k\u00f5ikumisega kaasas kaebused nagu tujumuutused, kaalut\u00f5us, akne, peavalud v\u00f5i kuumahood.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Kuigi hormonaalne k\u00f5ikumine on osa keha normaalsest talitlusest, v\u00f5ivad sellised kaebused sellegipoolest naise elu t\u00f5siselt h\u00e4irida. Nii n\u00e4iteks kogeb enamik naistest m\u00f5ningaid menstruaalts\u00fckliga seotud s\u00fcmptome, kolmandik hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutajatest soovimatuid k\u00f5rvaltoimeid ja 75% naistest t\u00e4heldab tavap\u00e4rast elu segavaid s\u00fcmptome perimenopausi ajal. Samas napib meil siiani teadmisi, et t\u00e4ielikult m\u00f5ista, miks naiste keha hormoonide k\u00f5ikumisele just nii reageerib.<\/p>\n\n\n\n

Genoomika instituudi genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor Triin Laisa s\u00f5nul on m\u00e4rgiline, et ERC peab samuti naiste tervisele keskendunud teadusprojekti vajalikuks. Kuigi on teada, et oma roll v\u00f5ib olla geneetilisel eelsoodumusel ja teatud hormonaalsete kaebustega naistel on risk sarnasteks kaebusteks n\u00e4iteks menopausi ajal, on vastavaid teadusuuringuid pikalt pidurdanud suhtumine, et tegu on normaalse osaga naise elust. \u201eMulle on oluline, et selle projekti tulemusel tekiks parem arusaam naiste hormonaalsest tervisest ja et \u00fcha v\u00e4hem naisi seisaks silmitsi olukorraga, kus nende kaebused kirjutatakse lihtsalt naiseks olemise arvele,\u201c selgitas v\u00e4rske grandisaaja.<\/p>\n\n\n\n

Erakordne naiste tervise uuring<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Laisk keskendub v\u00e4rskes projektis naiste hormoontundlikkuse kaardistamisele ja kasutab selleks uudset l\u00e4henemist, kus hormonaalset tundlikkust vaadeldakse spektrina. \u201eL\u00e4htume eeldusest, et naiste kehad reageerivad normaalsele hormoonk\u00f5ikumisele erinevalt ning just see kujundab s\u00fcmptome, k\u00f5rvaltoimeid ja kaugemaid terviseriske,\u201c selgitas Laisk.<\/p>\n\n\n\n

Projekti esimene samm on teha Eesti geenivaramu naisdoonorite seas maailmas ainulaadne naiste tervise uuring, milles kogutakse infot hormoontundlikkuse s\u00fcmptomite kohta. See aitab teadlastel esimest korda sellises mahus kirjeldada hormoontundlikkuse spektrit, alat\u00fc\u00fcpe ja trajektoore naise elukaare v\u00e4ltel. Seej\u00e4rel kasutatakse geeniandmeid hormoontundlikkuse geneetiliste m\u00f5jutegurite leidmiseks.<\/p>\n\n\n\n

Samal ajal plaanib Laisk uurida, kuidas m\u00f5jutab hormoontundlikkus tervist laiemalt ja kas selle p\u00f5hjal saab ennustada terviseriske v\u00f5i hoopis seda, milline v\u00f5iks olla konkreetse inimese k\u00f5rvaltoimete profiil teatud hormoonravimite kasutamisel. Laisa s\u00f5nul on nad oma esialgsetes anal\u00fc\u00fcsides leidnud, et naistel, kes kogevad rasestumisvastaste pillide tarvitamise ajal rohkem peavalusid, on ka k\u00f5rgem geneetiline migreenirisk.<\/p>\n\n\n\n

Projekti viimases osas kasutatakse hormoontundlikkuse geeniinfot spetsiaalsete rakukultuuride loomiseks. Geneetilise taustaga arvestamine v\u00f5imaldab nimelt paremini uurida, kuidas reguleerib rakkude m\u00f5jutamine hormoonidega geenide avaldumist, ja annab paremat infot hormoontundlikkuse bioloogia kohta.<\/p>\n\n\n\n

Seega \u00fchendab Laisk naistel esinevad s\u00fcmptomid, geneetika, m\u00f5ju tervisele ja bioloogilised mehhanismid ning teeb p\u00f5hjaliku \u00fclevaate hormoontundlikkuse olemusest. See omakorda v\u00f5imaldab nii terviseriskide hindamisel kui ka n\u00e4iteks ravimite m\u00e4\u00e4ramisel igale naisele senisest personaalsemalt l\u00e4heneda.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Laisk loodab ka, et lisaks teadusteadmistele aitab projekt ka naistel endil oma tervisest teadlikum olla ja pakkuda neile senisest kvaliteetsemat terviseinfot. \u201eLoodan, et tehtav teadust\u00f6\u00f6 v\u00f5imaldab tasakaalustada sotsiaalmeedias levivat hormoonideteemalist sisu, millel sageli pole mingit t\u00f5endusp\u00f5hist tausta,\u201c \u00fctles Laisk.
<\/p>\n\n\n\n

Uhke saavutus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Projekti \u201eUnderstanding Women\u2019s Health Through the Lens of Hormonal Sensitivity: Genetics, Mechanisms and Health Trajectories\u201c (UNDERwHER) eelarve on 1,86 miljonit eurot.<\/p>\n\n\n\n

ERC v\u00e4ljakujunenud teadlase rahastusele saavad kandideerida teadlased, kellel on p\u00e4rast doktorikraadi omandamist 7\u201312-aastane t\u00f6\u00f6kogemus, paljulubav teadustaust ja silmapaistev teadusprojekt. Tegemist on v\u00e4ga k\u00f5rgelt hinnatud ja tiheda konkurentsiga grantidega:\u00a0 seekordsesse taotlusvooru laekus 3121 taotlust, rahastuse sai 349 projekti 25 riigist.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) otsustas rahastada kaasprofessor Triin Laisa teadusprojekti, mille eesm\u00e4rk on paremini m\u00f5ista naiste tervist m\u00f5jutavaid tegureid ja parandada naiste heaolu kogu elukaare v\u00e4ltel. Naise elu iseloomustab hormoonide loomulik k\u00f5ikumine, seda nii \u00fche menstruaalts\u00fckli piires kui ka erinevatel \u00fcleminekuetappidel, …<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":232,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-231","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/231","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=231"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/231\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":233,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/231\/revisions\/233"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/media\/232"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=231"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=231"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/cepm\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=231"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}