Projektist

Uuringuprojekt CARDIPS "Cultural and religious diversity in primary school"

Uuringu kestus: 01.01.2014-30.06.2017

Seoses üleilmastumise ja maailma avatumaks muutmisega on tänaste laste kogemused erinevad 10, 20 või 30 aasta taguste õpilaste kogemusest. Enam pole tavatu kohtuda koolis eakaaslase või õpetajaga, kelle kultuuriline, maailmavaateline või usuline taust on enda omast üpriski erinev. Mitmepalgelisus on erinev ajas ning riigiti, kuid ka piirkonniti, samuti erineb mitmepalgelisuse kogemus vanuseti ja pereti.

Uurimus viiakse läbi Eestis, Rootsis ja Soomes – ka neis riikides eksisteeriv kultuuriline ja usuline mitmekesisus on erinev. Eesti on olnud etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesine maa juba pikka aega, kõrvuti luterlaste, õigeusklike ja katoliiklastega on elanud juba mitmeid sajandeid ka islamiusulisi, juute ja vanausulisi. Kuigi uusimmigrante pole viimasel ajal kuigi palju, on nõukogude ajajärk oluliselt mõjutanud tänase Eesti etnilist koosseisu. Soome kogemus  põgenike ja immigrantidega on olnud intensiivsem just viimastel aastatel ning eriti suurlinnades on täna mitmekesisus silmaga nähtav tõsiasi. Rootsi mitmekesisuse kogemus on vähemalt 50-aastane, mil maale tuli hulganisti võõrtööjõudu koos peredega.   

Uuringu I faasis jälgitakse õpilaste hoiakute ealisi muutusi  analüüsides 3., 6. ja 9. klasside õpilasi. Uuringu II faasis intervjueeritakse lisaks ka õpetajaid ja lapsevanemaid, et teada saada nende kogemusi mitmekesisusest koolis. Uuringu II faasis intervjueeritakse õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid, et teada saada nende kogemusi  mitmekesisusest koolis. Teemad, mida arutatakse:
• kogemused teiste rahvuste ja religioonide esindajatega
• rahvuslike ja usuliste eripäradega arvestamine koolis
• lootused ja mured arvestades kasvavat mitmekesisust ühiskonnas ja koolis
• lastevaheline läbikäimine ja kiusamine koolis, vabal ajal, internetis

Tuginedes uuritavate kogemusele on projekti eesmärgiks

(1) kirjeldada, kuidas kogevad õpilased kultuurilist ja usulist mitmekesisust;
(2) kirjeldada, kuidas mõjutavad seda kogemust struktuurilised tegurid, vastajate vanus ja perekondlik taust; 
(3) võrrelda omavahel kolme maa mudeleid ja suhtumisi;
(4) arendada välja õppevahendid mitmekultuurilises keskkonnas toimuvaks õpetajakoolituseks.

Kultuur ja religioon on omavahel põimunud; kultuur võib olla suuremal või vähemal määral religioonist mõjutatud ja kujundatud. Riikide kogemuste erinevusest vaatamata on kõigis riikides oluline uurida kultuuri, individuaalset ja organiseeritud religiooni – nende kahesuunalist potentsiaali – nii dialoogi kui konfliktide taimelavana. Kohustuslik kooliharidus on paratamatu mitmekesisuse kohtumise koht. Uuringu käigus uuritakse, mil määral erinev kultuuriline ja usuline taust toimib (või võiks toimida) tõrjumise või eelarvamuste taimelavana, ning sarnaselt, mil määral võiksid need samad tegurid edendada rahumeelset kooseksisteerimist koolis.

Uuringut viivad läbi:

forward