{"id":6,"date":"2024-04-04T06:42:34","date_gmt":"2024-04-04T03:42:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/c19majandus\/projektist\/"},"modified":"2024-04-04T06:42:54","modified_gmt":"2024-04-04T03:42:54","slug":"projektist","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/c19majandus\/projektist\/","title":{"rendered":"Projektist"},"content":{"rendered":"
\n\t\u00a0\n<\/div>\n
\n\tUuringu eesm\u00e4rk<\/b><\/span> on pakkuda ajakohast ja kvaliteetset sisendit koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi lahendamiseks ning hinnata kriisi leevendamiseks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud kriisileevendusmeetmete majanduslikku m\u00f5ju.\u00a0T\u00f6\u00f6 fookuses<\/b><\/span> on viiruse leviku otsesed ja kaudsed majanduslikud m\u00f5jud ning riikide meetmed nende m\u00f5jude leevendamiseks.\n<\/div>\n
\n\tUuring keskendub<\/b> <\/span>majanduslike m\u00f5jude hindamise metoodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele ja sisendi andmisele teadmistep\u00f5histe otsuste tegemisele.\n<\/div>\n
\n\t\u00a0\n<\/div>\n

\n\tUuringu oodatavateks tulemusteks on:<\/b><\/span>\n<\/p>\n

\n\t1) rahvusvahelise kogemuse anal\u00fc\u00fcs<\/b><\/span>, mis sisaldab Eesti ja Eestiga v\u00f5rreldavate riikide meetmete v\u00f5rdlust, v\u00e4lja valitud mujal rakendatud meetmete anal\u00fc\u00fcsi ning selle p\u00f5hist hinnangut meetmete efektiivsusele. Oodatavad tulemused sisaldavad ka \u00fclevaadet rahvusvahelise kogemuse kaardistusest v\u00e4lja kasvanud efektiivsemate meetmete kohta ning mikrosimulatsiooni mudeli tulemusi nende meetme m\u00f5just sotsiaalmajanduslike gruppide sissetulekutele, sissetulekute jaotusele \u00fchiskonnas ja kulust riigieelarvele;\u00a0\n<\/p>\n

\n\t2) sotsiaalse ja demograafilise m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcs<\/b><\/span>, mis sisaldab tagasivaadet kriisi algfaasi ja hetkeolukorra anal\u00fc\u00fcsi, tuues v\u00e4lja millised on peamised tegurid, mis takistavad sotsiaalmajandusliku (erinevate sotsiaalmajanduslike gruppide) arengu tagamist. T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus anal\u00fc\u00fcsitakse erinevate piirangute m\u00f5ju majanduse arengule (kasutades selleks sektoraalset makromudelit) tulevikustsenaariumide j\u00f5ustumisel ning selliste muutuste m\u00f5ju erinevate sotsiaaldemograafilise gruppide k\u00e4ek\u00e4igule (tuginedes rahvusvaheliselt kasutatavale maksude-toetuste mikrosimulatsiooni-mudelile EUROMOD), aga ka olulisematele t\u00f6\u00f6turgu (h\u00f5ive, t\u00f6\u00f6tus) ja sotsiaalmajanduslikku olukorda ilmestavatele n\u00e4itajatele;\n<\/p>\n

\n\t3) majandusm\u00f5ju anal\u00fc\u00fcs<\/b><\/span>, mis sisaldab tagasivaadet kriisi algfaasi ja hetkeolukorra anal\u00fc\u00fcsi, sh sektorip\u00f5hine tervikpilt kriisi majandusm\u00f5just. Sektoraalse makromudeli abil anal\u00fc\u00fcsitakse erinevate stsenaariumide m\u00f5ju majandusele (ja sektoritele) l\u00fchiajalises perspektiivis. Pikaajalisi struktuurseid muutusi ja m\u00f5ju kasvupotentsiaalile k\u00e4sitlevad j\u00e4reldused saavad p\u00f5hinema segametoodikal, kombineerides kirjanduse \u00fclevaadet, statistiliste andmete anal\u00fc\u00fcsi ja eksperthinnanguid. Tulemite hulgas saavad olema ettepanekud seires\u00fcsteemi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks\/t\u00e4iendamiseks, eesm\u00e4rgiga toetada kriisijuhtimise otsuseid;\n<\/p>\n

\n\t4) riigi roll ja poliitikasoovitused<\/b><\/span>, mis kasvavad suuresti v\u00e4lja eelpool loetletud anal\u00fc\u00fcsidest. Nende formuleerimisel p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu, et soovitused oleks parima hetkel k\u00e4ttesaadava teadmise p\u00f5hised ja j\u00e4tkusuutlikud. T\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse ka meetmetele, mida rahvusvahelisele kogemusele tuginedes ei tasuks rakendada.\n<\/p>\n

\n\tUuringu metoodika l\u00e4bivaks teljeks on rahvusvahelise meetmekaardistuse, sektoraalse makromudeli ja EUROMODi integreeritud kasutamine meetmetele v\u00f5imalikult kvaliteetse m\u00f5juhinnangu andmiseks ning nendel p\u00f5hinevate poliitikasoovituste tegemiseks. Selle k\u00f5rvale kombineeritakse segametoodika (kirjanduse \u00fclevaated, registriandmete ja statistika anal\u00fc\u00fcs, sektoraalsest makromudelist eraldiseisvad EUROMODi p\u00f5hised anal\u00fc\u00fcsid, intervjuud, rahvusvahelised eksperthinnangud) komponendid.\n<\/div>\n
\n\t\u00a0\n<\/div>\n
\n\tAlates 1. maist 2022. aasta\u00a0pikendati uuringut Ukraina kriisiga seotud teemade uurimiseks.\u00a0<\/span><\/strong>Uuringu pikenduse eesm\u00e4rgiks oli t\u00e4psustada ja anal\u00fc\u00fcsida kriisi\u00a0alguses s\u00f5jap\u00f5genikelt erinevate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste poolt kogutud\u00a0andmeid, t\u00e4psemalt:\n<\/div>\n
\n\t1) <\/span>t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja\u00a0\u00a0ankeet (ja viia\u00a0selle p\u00f5hjal l\u00e4bi k\u00fcsitlus), mis v\u00f5imaldaks\u00a0saada Eestis riigiasutustel infot teemade kohta, mida registriandmed ei katnud;\n<\/div>\n
\n\t2) <\/span>anal\u00fc\u00fcsida t\u00f6\u00f6turgu puudutavaid registriandmeid:\n<\/div>\n
\n\t3) viia l\u00e4bi\u00a0<\/span>kvalitatiivuuring, mille fookuses olid Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud, kes Eestis ei t\u00f6\u00f6ta ega ole T\u00f6\u00f6tukassas arvel.\n<\/div>\n
\n\tUkraina kriisiga seotud teemade uurimiseks lisati tellija poolt projekti eelarvele t\u00e4iendavalt 70 000\u20ac ja projekt l\u00f5peb 30. aprill 2023.\n<\/div>\n
\n\t\u00a0\n<\/div>\n
\n\tUuringut teevad:<\/span><\/strong>\n<\/div>\n
    \n
  • \n
    \n\t\t\tTartu \u00dclikool<\/strong> (juhtpartner), sotsiaalteaduste valdkonnast majandusteaduskond ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudist IT m\u00f5ju-uuringute keskus CITIS ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE;\n\t\t<\/div>\n<\/li>\n
  • \n
    \n\t\t\tSA Poliitikauuringute Keskus Praxis<\/strong>;\n\t\t<\/div>\n<\/li>\n
  • \n
    \n\t\t\tEesti Rakendusuuringute Keskus CentAR O\u00dc<\/strong>.\n\t\t<\/div>\n<\/li>\n<\/ul>\n
    \n\tUuringu tegevuste juhtimiseks ja koost\u00f6\u00f6 tagamiseks on moodustatud juhtkomisjon, kuhu kuuluvad uuringu elluviijate ja tellijate esindajad.\n<\/div>\n
    \n\tJuhtkomisjoni<\/strong><\/span> kuuluvad esindajad j\u00e4rgmistest asutustest:\n<\/div>\n
      \n
    • \n
      \n\t\t\tTartu \u00dclikool\n\t\t<\/div>\n<\/li>\n
    • \n
      \n\t\t\tEesti Rakendusuuringute Keskus CentAR O\u00dc\n\t\t<\/div>\n<\/li>\n
    • \n
      \n\t\t\tSA Poliitikauuringute Keskus Praxis\n\t\t<\/div>\n<\/li>\n
    • \n
      \n\t\t\tSA Eesti Teadusagentuur\n\t\t<\/div>\n<\/li>\n
    • \n
      \n\t\t\tMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium\n\t\t<\/div>\n<\/li>\n
    • \n
      \n\t\t\tSotsiaalministeerium\n\t\t<\/div>\n<\/li>\n
    • \n
      \n\t\t\tRahandusministeerium\n\t\t<\/div>\n<\/li>\n
    • \n
      \n\t\t\tHaridus- ja Teadusministeerium (alates projekti pikendamisest mai 2022)\n\t\t<\/div>\n<\/li>\n<\/ul>\n
      \n\tUuringu tellijaks on<\/span> SA Eesti Teadusagentuur<\/strong> ja t\u00f6\u00f6d rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti Teadusagentuuri programmist RITA ja Eesti riigi eelarvest.<\/span><\/span>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      \u00a0 Uuringu eesm\u00e4rk on pakkuda ajakohast ja kvaliteetset sisendit koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi lahendamiseks ning hinnata kriisi leevendamiseks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud kriisileevendusmeetmete majanduslikku m\u00f5ju.\u00a0T\u00f6\u00f6 fookuses on viiruse leviku otsesed ja kaudsed majanduslikud m\u00f5jud ning riikide meetmed nende m\u00f5jude leevendamiseks. Uuring keskendub …<\/p>\n","protected":false},"author":193,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/c19majandus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/c19majandus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/c19majandus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/c19majandus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/193"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/c19majandus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/c19majandus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":101,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/c19majandus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/101"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/c19majandus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}