{"id":99,"date":"2024-04-04T08:55:00","date_gmt":"2024-04-04T05:55:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/1-inimene-kui-tervik\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:54","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:54","slug":"1-inimene-kui-tervik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/1-inimene-kui-tervik\/","title":{"rendered":"1. Inimene kui tervik"},"content":{"rendered":"<h4>\n\t1.1. Millised koed on inimesel?<br>\n<\/h4>\n<p dir=\"ltr\">\n\tInimesel nagu teistel imetajatel on 4 p\u00f5hikoe t\u00fc\u00fcpi:\u00a0<strong>epiteel-, lihas-, n\u00e4rvi- ja sidekude.<\/strong>\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Tabel 1.<\/strong>\u00a0\u00dclevaade inimese kudedest.\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tKoe liik\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tEhituslik erip\u00e4ra\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t\u00dclesanne\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Sidekude\u00a0<\/strong>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tveri\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\t\u00a0k\u00f5hrkude\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\t\u00a0luukude\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\t\u00a0rasvkude\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tPalju rakuvaheainet, rakke on koes suhteliselt v\u00e4he, rakuvaheaine hajusalt rakkude vahel.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tSeob organismi tervikuks. Kaitse\u00fclesanne (veri, rasvkude), tugi\u00fclesanne (luu- ja k\u00f5hrkude), toite\u00fclesanne (veri).\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Epiteelkude<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tRakud paiknevad tihedalt \u00fcksteise k\u00f5rval, v\u00e4he rakuvaheainet, moodustavad elundite pealispinna.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tKaitse\u00fclesanne. V\u00f5imelised kiiresti parandama pindmisi vigastusi. eritab n\u00f5resid.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>N\u00e4rvikude<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tKoosneb n\u00e4rvirakkudest\u00a0 (neuronitest), millel on \u00fcks pikk j\u00e4tke neuriit ja palju l\u00fchikesi j\u00e4tkeid e dendriite.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tRakud v\u00f5tavad vastu erutusi, anal\u00fc\u00fcsivad neid ja juhivad edasi.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Lihaskude<\/strong>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tv\u00f6\u00f6tlihaskude\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tsilelihaskude\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\ts\u00fcdamelihaskude\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tKokkut\u00f5mbumisv\u00f5imelised rakud. Rakud on pikad\u00a0 ja peenikesed.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tTagavad liikumise.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"\" role=\"presentation\" src=\"https:\/\/moodle.ut.ee\/pluginfile.php\/2322757\/mod_book\/chapter\/57814\/image.png\" title=\"Joonis 1. Koed\">\n<\/p>\n<h4>\n\t1.2. Millised elundkonnad on inimesel?<br>\n<\/h4>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Elund e organ\u00a0<\/strong>on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus ja asetis ning mis t\u00e4idab kindlat, temale omast \u00fclesannet. \u00dchise talitluse alusel moodustavad organid\u00a0<strong>elundkondi.<\/strong>\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Tabel 2.<\/strong>\u00a0Inimese elundkonnad ja nende \u00fclesanded.\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tElundkond\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tElundid\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t\u00dclesanne\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tTugi- ja liikumiselundkond\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tLuud, lihased, liigesed\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tToestab ja tagab liikumise.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tSeedeelundkond\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tSuu\u00f5\u00f5s, neel, s\u00f6\u00f6gitoru, magu, kaksteists\u00f5rmiksool, peensool, j\u00e4mesool.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tSeeden\u00e4\u00e4remed : s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed, maks, k\u00f5hun\u00e4\u00e4re.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tToidu seedimine ja imendumine\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tHingamiselundkond\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tNina\u00f5\u00f5s, neel, k\u00f5ri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsusombud e alveoolid.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tGaasivahetus kopsudes\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tRingeelundkond\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tS\u00fcda ja veresooned (arterid, veenid, kapillaarid)\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tTagab pideva ainevahetuse\u00a0 organismis. V\u00f5imaldab hapniku, toitainete, j\u00e4\u00e4kainete ja s\u00fcsihappegaasi transporti. \u00dchtlustab kehateperatuuri, kaitse\u00fclesanne.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tErituselundkond\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tNeerud, kusejuhad, kusep\u00f5is ja kusiti, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka nahk, soolestik ja kopsud\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tJ\u00e4\u00e4kainete eemaldamine organismist.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tSisen\u00f5ren\u00e4\u00e4rmed\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tAjuripats, k\u00e4bikeha, kilpn\u00e4\u00e4re, k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4re, neerupealised, k\u00f5hun\u00e4\u00e4re, sugun\u00e4\u00e4rmed\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tHormoonid reguleerivad organismi kasvu ja arengut, tagavad elunditevahelise koost\u00f6\u00f6. Humoraalne regulatsioon.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tSuguelundkond\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tNaistel: munasarjad, munajuha ja emakas\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tMeestel: munandid ja suguti\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tTagavad inimese paljunemise.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tN\u00e4rvis\u00fcsteem\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tPeaaju, seljaaju, n\u00e4rvid\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tElundite talitluste juhtimine ja koosk\u00f5lastamine. \u00c4rrituse vastuv\u00f5tmine, erutuse juhtimine ja anal\u00fc\u00fcsimine.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tMeeleelundkond\u00a0\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tSilmad, k\u00f5rvad, haistmisretseptorid, maitsmisretseptorid, nahk\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00dcmbruse tajumine.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>1.1. Millised koed on inimesel? Inimesel nagu teistel imetajatel on 4 p\u00f5hikoe t\u00fc\u00fcpi:\u00a0epiteel-, lihas-, n\u00e4rvi- ja sidekude. Tabel 1.\u00a0\u00dclevaade inimese kudedest. Koe liik Ehituslik erip\u00e4ra \u00dclesanne Sidekude\u00a0 veri \u00a0k\u00f5hrkude \u00a0luukude \u00a0rasvkude Palju rakuvaheainet, rakke on koes suhteliselt v\u00e4he, rakuvaheaine hajusalt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-99","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/99","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/99\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":541,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/99\/revisions\/541"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}