{"id":95,"date":"2024-04-04T08:54:59","date_gmt":"2024-04-04T05:54:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/15-millised-kubarseened\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:54","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:54","slug":"15-millised-kubarseened","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/15-millised-kubarseened\/","title":{"rendered":"1.5. Millised on k\u00fcbarseened?"},"content":{"rendered":"<p>\n\tK\u00fcbarseente viljakehad koosnevad k\u00fcbarast ja jalast. Enamik seenest on aga mullas ja meile n\u00e4htamatu. K\u00fcbara alumisel poolel paiknevad eoslehekesed (pilvikutel, riisikatel), torukesed ( puravikel) v\u00f5i narmad (p\u00f5dramokkadel). Nende pinnal asetsevad eosed.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1730\" height=\"1393\" class=\"alignnone wp-image-265\" style=\"width: 800px;height: 644px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kubarseene_osad.png\" title=\"kubarseene_osad.png\" alt=\"K\u00fcbarseened\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kubarseene_osad.png 1730w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kubarseene_osad-300x242.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kubarseene_osad-1024x825.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kubarseene_osad-768x618.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kubarseene_osad-1536x1237.png 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1730px) 100vw, 1730px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tMiks tuleb vahet teha valgel k\u00e4rbseseenel ja aru\u0161ampinjonil?\n<\/p>\n<p>\n\tNeed kaks seent on sarnased, aga valge k\u00e4rbseseen on m\u00fcrgine ja aru\u0161ampinjon s\u00f6\u00f6dav.\n<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tValge k\u00e4rbseseen\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tAru\u0161ampinjon\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\teoslehed valged\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tv\u00e4hem\u00e4rgatav r\u00f5ngas\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tebemeline jalg\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\ttupp\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"384\" height=\"248\" class=\"alignnone wp-image-266\" style=\"width: 372px;height: 240px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/valge_karbseseen.png\" title=\"valge_karbseseen.png\" alt=\"Valge k\u00e4rbseseen\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/valge_karbseseen.png 384w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/valge_karbseseen-300x194.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 384px) 100vw, 384px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\teoslehed roosad kuni pruunid\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tselge r\u00f5ngas\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tsile jalg\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\ttupp puudub\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"396\" height=\"240\" class=\"alignnone wp-image-267\" style=\"width: 396px;height: 240px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/arushampinjon.png\" title=\"arushampinjon.png\" alt=\"Aru\u0161ampinjon\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/arushampinjon.png 396w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/arushampinjon-300x182.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 396px) 100vw, 396px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00fcbarseente viljakehad koosnevad k\u00fcbarast ja jalast. Enamik seenest on aga mullas ja meile n\u00e4htamatu. K\u00fcbara alumisel poolel paiknevad eoslehekesed (pilvikutel, riisikatel), torukesed ( puravikel) v\u00f5i narmad (p\u00f5dramokkadel). Nende pinnal asetsevad eosed. \u00a0 Miks tuleb vahet teha valgel k\u00e4rbseseenel ja aru\u0161ampinjonil? &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-95","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":545,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions\/545"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}