{"id":93,"date":"2024-04-04T08:54:59","date_gmt":"2024-04-04T05:54:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/13-paljunemine-ja-arenemine\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:54","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:54","slug":"13-paljunemine-ja-arenemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/13-paljunemine-ja-arenemine\/","title":{"rendered":"13. PALJUNEMINE JA ARENEMINE"},"content":{"rendered":"

\n\tKuidas selgroogsed loomad paljunevad?
\n<\/h4>\n

\n\tPaljunemise eesm\u00e4rgiks on j\u00e4rglaste saamine ja liigi s\u00e4ilimine. Selgroogsed loomad paljunevad\u00a0suguliselt<\/strong>. Selgroogsed loomad on\u00a0lahksugulised<\/strong>, mis t\u00e4hendab, et on emas- ja isasloomad.\u00a0 Emasloomas valmivad munarakud ja isasloomas seemnerakud.\u00a0 Suguline paljunemine on paljunemisviis, mille puhul \u00fchinenud muna- ja seemnerakust hakkab arenema uus organism.\n<\/p>\n

\n\tViljastumine<\/strong>\u00a0on seemne- ja munaraku \u00fchinemine. Viljastumine v\u00f5ib toimuda kehav\u00e4liselt v\u00f5i kehasiseselt.\u00a0 Kalad ja kahepaiksed heidavad oma sugurakud vette ja sugurakud \u00fchinevad vees, seega on neil\u00a0kehav\u00e4line viljastumine<\/strong>.\u00a0 Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub viljastumine emaslooma kehas, seega on neil\u00a0kehasisene viljastumine.<\/strong>\n<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tKehasisene viljastumine<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKehav\u00e4line viljastumine<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n

\n

\n\t\t\t\t\tToimub keha sees\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tToimub v\u00e4ljaspool keha\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tSugurakke v\u00e4he\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tSugurakke palju\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tViljastumise t\u00f5en\u00e4osus suur\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tViljastumise t\u00f5en\u00e4osus v\u00e4ike\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRoomajad, linnud, imetajad\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKalad, kahepaiksed\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\tMunarakkude arv s\u00f5ltub sellest, kas on kehasisene v\u00f5i kehav\u00e4line vijastamine, samuti sellest, kus toimub loote areng, kas emakas v\u00f5i munas. Munarakkude arvu m\u00f5jutab ka see, kas hoolitsetakse j\u00e4rglaste eest ja kas j\u00e4rglased on pesahoidjad v\u00f5i pesah\u00fclgajad.\n<\/p>\n

\n\tKuidas selgroogsed loomad arenevad?
\n<\/h4>\n

\n\tLoomad arenevad kas otseselt v\u00f5i moondega.\n<\/p>\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\t\t\tOTSENE ARENG<\/strong>\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tMOONDEGA ARENG<\/strong>\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n\t\t\t\tAreng, mille puhul j\u00e4reltulijad kasvavad suuremaks, ilma et nende sise- ja v\u00e4lisehitus oluliselt muutuks\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tAreng, mille puhul j\u00e4rglased vanematest olulisel m\u00e4\u00e4ral erinevad. Vastne peab l\u00e4bi tegema mitu arenguetappi, enne kui muutub samasuguseks kui vanemad. Moone on organismide arengus toimuv p\u00f5hjalik kuju ja eluviisi muutus.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tImetajad, linnud, roomajad<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n

\n\t\t\t\t\tPaljud selgrootud, aga ka\u00a0kalad ja kahepaiksed<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKala areng\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"Kala\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tmunarakk\u00a0 vastne\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 maim\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKahepaiksete areng\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"Kahepaikse\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tLoomariigis on levinud kaks sigimisstrateegiat, mis tagavad vajaliku hulga j\u00e4reltulijate elluj\u00e4\u00e4mise. Nendeks on pesah\u00fclgamine ja pesahoidmine.\n<\/p>\n\n\n\n\n\t<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\"Sigimisstrateegiad\"\n<\/p>\n

\n\tKes selgroogsetest hoolitsevad j\u00e4rglaste eest, kes mitte?<\/strong>\n<\/p>\n

    \n
  • \n\t\tKalad ja kahepaiksed j\u00e4tavad tavaliselt oma munad ja koorunud vastsed saatuse hoolde\n\t<\/li>\n
  • \n\t\tErandid : ogalik, merihobu, puukonnad\n\t<\/li>\n
  • \n\t\tEnamik roomajaid ei tegele j\u00e4rglaste kasvatamisega \u2013 erandiks on krokodillid ja m\u00f5ned maod\n\t<\/li>\n
  • \n\t\tImetajad ja linnud hoolitsevad l\u00fchemat v\u00f5i pikemat aega oma poegade eest\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kuidas selgroogsed loomad paljunevad? Paljunemise eesm\u00e4rgiks on j\u00e4rglaste saamine ja liigi s\u00e4ilimine. Selgroogsed loomad paljunevad\u00a0suguliselt. Selgroogsed loomad on\u00a0lahksugulised, mis t\u00e4hendab, et on emas- ja isasloomad.\u00a0 Emasloomas valmivad munarakud ja isasloomas seemnerakud.\u00a0 Suguline paljunemine on paljunemisviis, mille puhul \u00fchinenud muna- ja …<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-93","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/93","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/93\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":547,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/93\/revisions\/547"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}

\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tPesah\u00fclgajad<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0j\u00e4rglased on v\u00f5imelised kohe toitu otsima. Korraga on palju j\u00e4rglasi. Vanemate hoolitsus puudub v\u00f5i \u00a0<\/span>on minimaalne.\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tPesahoidjad<\/strong>\u00a0\u2013 vanemad hoolitsevad j\u00e4rglaste eest. Pojad on esialgu liikumisv\u00f5imetud ja v\u00e4hem arenenud. Vanemad kulutavad palju energiat j\u00e4rglaste eest hoolitsemiseks. Korraga v\u00e4he j\u00e4rglasi.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/thead>\n