{"id":92,"date":"2024-04-04T08:54:59","date_gmt":"2024-04-04T05:54:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/12-hingamine\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:54","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:54","slug":"12-hingamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/12-hingamine\/","title":{"rendered":"12. HINGAMINE"},"content":{"rendered":"<h4>\n\tKuidas selgroogsed hingavad?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tHingamine on organismi gaasivahetus keskkonnaga. Erinevatel selgroogsetel on v\u00e4lja kujunenud\u00a0<strong>l\u00f5pusehingamine, nahahingamine, kopsuhingamine<\/strong>. K\u00f5ikidel juhtudel on hingamispinnad niisked, sest rakkudesse saavad liikuda ainult vees lahustunud gaasid.\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%\">\n<thead>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"426\" height=\"362\" class=\"alignnone wp-image-256\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kala_hingamine.png\" title=\"Joonis. Kalade hingamine\" alt=\"Joonis. Kalade hingamine\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kala_hingamine.png 426w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kala_hingamine-300x255.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 426px) 100vw, 426px\">\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tKalad\u00a0hingavad l\u00f5<span>\u00a0<\/span>pustega vees lahustunud hapnikku.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0Kui vees on v\u00e4he hapnikku, t\u00f5usevad kalad pinnale \u00f5hku ahmima.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tHingamisel neelab kala vett. \u00a0Suu\u00f5\u00f5nest v\u00e4ljub vesi l\u00f5pusepilude kaudu.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tVeri saab hapnikku l\u00e4bi l\u00f5puselehtede \u00f5hukeste seinte ja samal ajal antakse verest vette s\u00fcsihappegaas.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n\t<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t<br>Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad hingavad kopsudega.\u00a0<strong>Kahepaiksete\u00a0<\/strong>kopsuhingamine pole piisavalt arenenud ja nad omastavad hapnikku ka l\u00e4bi niiske naha (joonisel salamander ja konn).\u00a0\u00a0<strong>Roomajate\u00a0<\/strong>kopsude sisepinna sopistused on suured (joonisel\u00a0 sisalik).\u00a0<strong>Lindudel<\/strong>\u00a0on lisaks kopsudele ka \u00f5hukotid. \u00d5hukotid\u00a0 varustavad kopse v\u00e4rske \u00f5huga nii sisse- kui v\u00e4ljahingamisel. \u00d5hukottides gaasivahetust ei toimu (joonisel lind)<strong>. Imetajate<\/strong>\u00a0kopsud koosnevad miljonitest kopsusompudest (alveoolidest). Seal rikastub veri hapnikuga (joonisel imetaja).<br>\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1005\" height=\"1151\" class=\"alignnone wp-image-257\" style=\"width: 800px;height: 916px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kopsud.png\" title=\"Joonis. Kopsud\" alt=\"Joonis. Kopsud\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kopsud.png 1005w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kopsud-262x300.png 262w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kopsud-894x1024.png 894w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kopsud-768x880.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1005px) 100vw, 1005px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuidas selgroogsed hingavad? Hingamine on organismi gaasivahetus keskkonnaga. Erinevatel selgroogsetel on v\u00e4lja kujunenud\u00a0l\u00f5pusehingamine, nahahingamine, kopsuhingamine. K\u00f5ikidel juhtudel on hingamispinnad niisked, sest rakkudesse saavad liikuda ainult vees lahustunud gaasid. \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 Kalad\u00a0hingavad l\u00f5\u00a0pustega vees lahustunud hapnikku. \u00a0Kui vees on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-92","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/92","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/92\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":548,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/92\/revisions\/548"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}