{"id":91,"date":"2024-04-04T08:54:59","date_gmt":"2024-04-04T05:54:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/11-pusi-ja-koigusoojasus\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:54","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:54","slug":"11-pusi-ja-koigusoojasus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/11-pusi-ja-koigusoojasus\/","title":{"rendered":"11. P\u00dcSI \u2013 ja K\u00d5IGUSOOJASUS"},"content":{"rendered":"<p>\n\tMiks kalad, kahepaiksed ja roomajad on k\u00f5igusoojased?\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Kalade s<\/strong>\u00fcda on kaheosaline (koda ja vatsake) ja s\u00fcdames on hapnikuvaene veri.\u00a0 S\u00fcdamest liigub veri m\u00f6\u00f6da arterit l\u00f5pustesse, kus ta rikastub hapnikuga. Hapnikurikas veri liigub edasi kehasse, annab \u00e4ra hapniku keharakkudele ning muutub hapnikuvaeseks. Hapnikuvaene veri liigub veenide kaudu tagasi s\u00fcdamekotta. Seega on kaladel ainult \u00fcks vereringe (kehavereringe).\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Kahepaiksetel ja roomajatel<\/strong>\u00a0on kolmeosaline s\u00fcda (kaks koda ja \u00fcks vatsake) ja kaks vereringet (keha- ja kopsuvereringe). Roomajatel on vatsakeste vahel osaline vahesein.\n<\/p>\n<p>\n\tHapnikurikas ja hapnikuvaene veri segunevad vatsakeses, sealt surutakse segaveri nii kopsudesse kui ka mujale kehasse. Seega varustatakse keharakke v\u00e4iksemal m\u00e4\u00e4ral hapnikuga kui lindudel ja imetajatel. Kahepaiksete ja roomajate seedeelundkond, hingamiselundkond ja vereringe on v\u00e4hem arenenud kui lindudel ja imetajatel, ka kehasisene termoregulatsioon on neil v\u00e4hem arenenud v\u00f5i puudub ning seet\u00f5ttu on nad k\u00f5igusoojased loomad. Loomi, kelle kehatemperatuur s\u00f5ltub v\u00e4listemperatuurist, nimetatakse\u00a0<strong>k\u00f5igusoojasteks.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tKaladel\u00a0on\u00a0\u00a0<strong>kaheosaline s\u00fcda ja \u00fcks vereringe.\u00a0<\/strong><strong>\u00a0\u00a0<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Kahepaiksete ja roomajate<\/strong>\u00a0vereringed on sarnased, neil on<strong>\u00a0kolmeosaline s\u00fcda ja kaks vereringet.\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Lindude ja imetajate<\/strong>\u00a0vereringed on sarnased, neil on\u00a0<strong>neljaosaline s\u00fcda ja kaks vereringet.\u00a0<\/strong>\n<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"564\" class=\"alignnone wp-image-255\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vereringed.png\" title=\"Joonis. Vereringed\" alt=\"Joonis. Vereringed\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vereringed.png 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vereringed-300x169.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vereringed-768x433.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><\/p>\n<h4>\n\t\u00a0Miks linnud ja imetajad on p\u00fcsisoojased loomad?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\t<strong>Lindude ja imetajate<\/strong>\u00a0<strong>s\u00fcda on neljaosaline<\/strong>\u00a0(kaks koda ja kaks vatsakest) ning neil on kaks vereringet: kopsuvereringe (v\u00e4ike vereringe) ja kehavereringe (suur vereringe). S\u00fcdame paremas pooles on hapnikuvaene veri ja vasakus pooles hapnikurikas veri. Lindudel ja imetajatel on hapnikurikas ja hapnikuvaene veri teineteisest t\u00e4ielikult eraldatud. Nende rakud on seet\u00f5ttu hapnikuga h\u00e4sti varustatud ja ainevahetus kiire. See v\u00f5imaldab neil hoida\u00a0<strong>p\u00fcsivat kehatemperatuuri.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tParem vatsake pumpab vere kopsuvereringesse, vasak vatsake kehavereringesse.\n<\/p>\n<p>\n\tKuidas p\u00fcsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri?\n<\/p>\n<p>\n\tLindudel ja imetajatel on mitmeid kohastumusi, mis aitavad neil kehatemperatuuri reguleerida.\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tNad v\u00f5ivad kehasisest soojust toota rohkem v\u00f5i v\u00e4hem, vastavalt vajadusele.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tNende keha on kaetud kas karvade v\u00f5i sulgedega, mis juhivad soojust halvasti.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tNahaaluste veresoonte laienemine v\u00f5i ahenemine tagab selle, kui palju naha kaudu soojust \u00e4ra antakse.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tV\u00e4risemine on lihast\u00f6\u00f6, mille k\u00e4igus tekib soojusenergia.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tJahutamiseks v\u00e4iksema karvkattega hea verevarustusega kehapiirkonnad\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tHigistamine aitab jahutada keha.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKeha asendi muutmine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t\u00d5ige k\u00e4itumine, minnakse varju v\u00f5i p\u00e4ikese k\u00e4tte.<br>\u00a0\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<h4>\n\tMillised kohastumused aitavad loomadel \u00fcle elada \u00e4\u00e4rmuslikke tingimusi?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tLoomadel on mitmeid kohastumusi, et \u00fcle elada kuuma suve v\u00f5i k\u00fclma talve, hakkama saada p\u00f5uaga:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\ttalveuni ja talveuinak ( Eesti imetajatest on talveuni siilil, nahkhiirtel, talveuinak karul, k\u00e4hrikkoeral, m\u00e4gral)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tsuveuni\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tr\u00e4nded\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttoiduvarude kogumine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tnahaaluse rasvakihi kogumine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tliikumisaktiivsuse muutmine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tvarjete (koobaste ja urgude) kasutamine\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Miks kalad, kahepaiksed ja roomajad on k\u00f5igusoojased? Kalade s\u00fcda on kaheosaline (koda ja vatsake) ja s\u00fcdames on hapnikuvaene veri.\u00a0 S\u00fcdamest liigub veri m\u00f6\u00f6da arterit l\u00f5pustesse, kus ta rikastub hapnikuga. Hapnikurikas veri liigub edasi kehasse, annab \u00e4ra hapniku keharakkudele ning muutub &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-91","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/91","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/91\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":549,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/91\/revisions\/549"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}