{"id":90,"date":"2024-04-04T08:54:59","date_gmt":"2024-04-04T05:54:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/10-kuidas-organismid-keskkonnaga-seotud\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:54","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:54","slug":"10-kuidas-organismid-keskkonnaga-seotud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/10-kuidas-organismid-keskkonnaga-seotud\/","title":{"rendered":"10. KUIDAS ON ORGANISMID KESKKONNAGA SEOTUD?"},"content":{"rendered":"<p>\n\tOrganismid on v\u00e4liskeskkonnaga tihedalt seotud\u00a0<strong>aine- ja energiavahetuse<\/strong>\u00a0kaudu. K\u00f5ik loomad saavad oma eluks vajaliku energia toidust, mida nad hangivad keskkonnast. Toidu seedimine toimub seedetraktis, kus keerulised \u00fchendid muudetakse lihtsamateks v\u00e4iksemateks \u00fchenditeks, mis imenduvad sooletikust verre.\u00a0 Toitained ja hapnik j\u00f5uavad vere vahendusel k\u00f5ikidesse elusatesse rakkudesse, kus pannakse kokku organismile omased ained. Rakkudes toimub ka ainete lagundamine, mille k\u00e4igus vabaneb elutegevuseks vajalik energia.\n<\/p>\n<p>\n\tNende protsesside k\u00e4igus tekivad j\u00e4\u00e4kained, mida organism ei vaja, ning need viiakse erituselundite abil organismist v\u00e4lja.\n<\/p>\n<p>\n\tMida aktiivsem on loom, seda rohkem energiat ta vajab. Samuti on vaja energiat kasvamiseks.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\tKuidas toimub toidu seedimine?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tSelgroogsetel loomadel moodustavad seedeelundkonna suu\u00f5\u00f5s, enamikul liikidest hambad, keel, neel, s\u00f6\u00f6gitoru, magu, maks, sapip\u00f5is, k\u00f5hun\u00e4\u00e4re, peensool, j\u00e4mesool ja kloaak (kahepaiksed, roomajad, linnud) v\u00f5i p\u00e4rak (kalad, imetajad).\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\tMiks on imetajate seedeelundkond ja hambad erinevad?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tImetajate seedeelundkonna ja hammaste ehitus s\u00f5ltub toidust, mida nad s\u00f6\u00f6vad. Taimetoit on raskesti seeditav, sest sisaldab palju tselluloosi, ning energiavaene.\u00a0 Taimset toitu aitavad seedida soolestikus elavad mikroorganismid. Loomne toit on kergemini seeditav ja energiarikkam.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>J\u00c4NES<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tJ\u00e4nes on\u00a0<strong>taimtoiduline<\/strong>\u00a0ja tal on\u00a0<strong>pikk soolestik<\/strong>,\u00a0sest taimset toitu on raske seedida. J\u00e4nesed s\u00f6\u00f6vad oma pabulaid, sest kui s\u00f6\u00f6dud toit l\u00e4bib seedekulgla esimest korda, siis ei ima see k\u00f5iki vajalikke toitaineid ning seet\u00f5ttu peab\u00a0j\u00e4nes toitu veel teist korda seedima.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"356\" height=\"304\" class=\"alignnone wp-image-242\" style=\"width:351px;height:300px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/janes.png\" title=\"Joonis. J\u00e4nes\" alt=\"Joonis. J\u00e4nes\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/janes.png 356w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/janes-300x256.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 356px) 100vw, 356px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>HIRV<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tHirv on\u00a0<strong>taimtoiduline<\/strong>\u00a0m\u00e4letseja\u00a0ja tal on\u00a0<strong>mitmekambriline magu<\/strong>. Allaneelatud toit liigub k\u00f5igepealt m\u00e4letsejate vatsa, kus algab toidu seedimine. Sealt liigub toidumass v\u00f5rkmikku ja s\u00f6\u00f6gitoru kaudu tagasi suu\u00f5\u00f5nde. Toit m\u00e4lutakse purihammastega l\u00e4bi ja neelatakse uuesti alla.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"452\" height=\"322\" class=\"alignnone wp-image-243\" style=\"width:421px;height:300px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/hirv.png\" title=\"Joonis. Hirv\" alt=\"Joonis. Hirv\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/hirv.png 452w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/hirv-300x214.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 452px) 100vw, 452px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>KARIHIIR<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tKarihiir on\u00a0<strong>putuktoiduline<\/strong>. Tema\u00a0<strong>soolestik on l\u00fchem<\/strong>\u00a0kui taimtoidulistel loomadel ja tal puudub pimesool.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"370\" height=\"242\" class=\"alignnone wp-image-244\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/karihiir.png\" title=\"Joonis. Karihiir\" alt=\"Joonis. Karihiir\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/karihiir.png 370w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/karihiir-300x196.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 370px) 100vw, 370px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>REBANE<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tRebane on\u00a0<strong>kiskja<\/strong>\u00a0ja s\u00f6\u00f6b loomset toitu, mis on energiarikkam v\u00f5rreldes taimtoiduga.\u00a0 Loomset toitu on kergem seedida ja kiskjate<strong>\u00a0<\/strong><strong>soolestik on l\u00fchem<\/strong>\u00a0v\u00f5rreldes taimtoiduliste loomadega. Kiskjatel on pimesool (ja k\u00e4\u00e4rsool)\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"452\" height=\"250\" class=\"alignnone wp-image-245\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/rebane.png\" title=\"Joonis. Rebane\" alt=\"Joonis. Rebane\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/rebane.png 452w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/rebane-300x166.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 452px) 100vw, 452px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Kiskjate hammastik.<\/strong>\u00a0Loomtoidulistel on silmahambad muutunud teravateks suurteks\u00a0<strong>kihvadeks,<\/strong>\u00a0millega loom haarab ja tapab saagi.\u00a0<strong>L\u00f5ikehammastega<\/strong>\u00a0on hea saaki haarata ja nad on tervaotsalised,<strong>\u00a0Purihambad<\/strong>\u00a0on tervatipulised ja sobivad liha t\u00fckeldamiseks. Esimesed tagumised purihambad on suuremad ning neid nimetatakse\u00a0<strong>kiskjahammasteks.\u00a0<\/strong>Hunt ja ilves on kiskjad.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"0\" cellspacing=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"213\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"353\" height=\"213\" class=\"alignnone wp-image-246\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/hunt.png\" title=\"hunt.png\" alt=\"Hunt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/hunt.png 353w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/hunt-300x181.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 353px) 100vw, 353px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"213\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"311\" height=\"219\" class=\"alignnone wp-image-247\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/ilves.png\" title=\"ilves.png\" alt=\"Ilves\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/ilves.png 311w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/ilves-300x211.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 311px) 100vw, 311px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center\" valign=\"top\" width=\"213\">\n\t\t\t\t<strong>HUNT<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td style=\"text-align: center\" valign=\"top\" width=\"213\">\n\t\t\t\t<strong>\u00a0ILVES<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t<strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Segatoidulised ja rohus\u00f6\u00f6jad<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tSegatoiduliste ja taimtoiduliste loomade eesmisi ja purihambaid eraldab hammasteta vahemik.\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"0\" cellspacing=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"213\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"327\" height=\"206\" class=\"alignnone wp-image-248\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/metssiga.png\" title=\"metssiga.png\" alt=\"Metssiga\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/metssiga.png 327w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/metssiga-300x189.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 327px) 100vw, 327px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"213\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"209\" class=\"alignnone wp-image-249\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/veis.png\" title=\"veis.png\" alt=\"Veis\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"213\">\n<p style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t\t<strong>METSSIGA<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tMetssiga on segatoiduline. Kultidel ( isased) on h\u00e4sti arenenud kihvad.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"213\">\n<p style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t\t<strong>VEIS<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tVeis on rohus\u00f6\u00f6ja (m\u00e4letseja), tal puuduvad \u00fclemised l\u00f5ikehambad.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\tKuidas kalad ja kahepaiksed toituvad?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tR\u00f6\u00f6vkalade suu\u00f5\u00f5s on suur ja nad neelavad oma toidu tervelt alla. R\u00f6\u00f6vkaladel on hambad teravad ja tahapoole kaldus, lepiskaladel on suu v\u00e4iksem ja suuhambad puuduvad, kuid esinevad neeluhambad. Kaladel puudub t\u00f5eline lihaseline keel. Luukalade suur suu\u00f5\u00f5s l\u00e4heb \u00fcle neeluks, s\u00f6\u00f6gitoru on l\u00fchike, lai ja veniv. Soole pikkus s\u00f5ltub kala suurusest ja toidust, j\u00e4mesool l\u00f5peb p\u00e4rakuga.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Kahepaiksete<\/strong>\u00a0suu\u00f5\u00f5s on lai ja horisontaalne, milles on rohkesti liman\u00e4\u00e4rmeid. Osadel kahepaiksetel asuvad hambad suu\u00f5\u00f5ne luudes nagu kaladelgi. Hambaid kasutatakse vaid toidu kinni hoidmiseks, toidupalad neelatakse tervelt alla. Silmad aitavad toitu tervelt alla neelata. Kahepaiksete keel on pikk ja enamasti kleepuv. Kahepaiksete s\u00f6\u00f6gitoru meenutab kalade oma, on samuti l\u00fchike ja lai, magu on pikk. Nad on loomtoidulised ja seedimine on kiire. Tagasool avaneb kloaaki.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Vaata videot\u00a0<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\tKuidas roomajad ja linnud toituvad?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tRoomajad neelavad oma saagi alla tervelt.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Vaata videot:<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tRoomajate hambad on koondunud l\u00f5ualuude servadele v\u00f5i pinnale. Roomajate\u00a0<strong>hambad vahetuvad elu jooksul<\/strong>.\u00a0<strong>Madudel v\u00f5ivad olla m\u00fcrgihambad<\/strong>\u00a0(nt r\u00e4stikul). Roomajate keeled on erinevad. Sisalikel on see haruline, pikk ja v\u00e4ga liikuv, krokodillilistel ja kilpkonnalistel l\u00fchike ja liikuv. Madude s\u00f6\u00f6gitoru on j\u00e4me ja tugevate lihastega nagu magugi. Peensool on k\u00e4\u00e4ruline, j\u00e4mesool l\u00fchike ja l\u00f5peb kloaagiga.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Lindudel hambad puuduvad<\/strong>, toitu haaravad nad jalgadega v\u00f5i nokaga. Noka kuju n\u00e4itab, millest lind toitub.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"219\" height=\"155\" class=\"alignnone wp-image-252\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/sinikaelpart.png\" title=\"sinikaelpart.png\" alt=\"Nokk 1\">\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"181\" height=\"160\" class=\"alignnone wp-image-253\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/lind2.png\" title=\"lind2.png\" alt=\"Nokk 2\">\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"231\" height=\"165\" class=\"alignnone wp-image-254\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/rahn.png\" title=\"rahn.png\" alt=\"Nokk 3\">\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tOsal veelindudest, nt partidel, on lai lame nokk veekogust taimede v\u00f5i molluskite hankimiseks. Veelindudel, kes suure osa elust vee peal ujudes m\u00f6\u00f6da saadavad, on ujulestadega jalad.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tPutuktoiduliste lindude\u00a0 nokk on teravaotsaline ja peenike.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\t\t\t\tV\u00e4ikestel metsalindudel on kolm ettepoole ja \u00fcks tahapoole suunatud varbaga jalad, et okstest kinni hoida.\n\t\t\t<\/p><\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tR\u00e4hnidel on pikk tugev peitlitaoline nokk, millega saab h\u00e4sti puut\u00fcvesse auke toksida.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\t\t\t\tR\u00e4hnidel on kaks varvast ettepoole ja kaks tahapoole suunatud, see v\u00f5imaldab neil haakuda puut\u00fcvele.\n\t\t\t<\/p><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><\/p>\n<table class=\"table table-hover\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"192\" height=\"156\" class=\"alignnone wp-image-250\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/jme_nokk.png\" title=\"jme_nokk.png\" alt=\"Nokk 4\">\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"212\" height=\"169\" class=\"alignnone wp-image-251\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/roovolind.png\" title=\"roovolind.png\" alt=\"Nokk 5\">\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tSeemnetest toitujatel on nokk j\u00e4medam\u00a0 ja tugevam, koonusekujuline, et k\u00f5va kesta purustada.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tR\u00f6\u00f6vlindudel on konksjas, tugev ja terava servaga nokk ning jalad on varustatud\u00a0 tervate k\u00fc\u00fcnistega.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>\n\tLindudel on lihaseline keel ja enamusel s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed. Lindude s\u00f6\u00f6gitoru on pikk, laienenud ja moodustab paljudel liikidel pugu. Pugusse talletatakse seemneid v\u00f5i r\u00f6\u00f6vlindudel kogunevad sinna seedimata toiduj\u00e4\u00e4tmed, mis hiljem heidetakse suu kaudu v\u00e4lja r\u00e4ppetombuna. Magu on kaheosaline: n\u00e4\u00e4rmemagu eritab seeden\u00f5resid ja lihasmagu osaleb toidu peenestamisel.\u00a0 Soolestik on lindudel pikem kui roomajatel, kuid l\u00fchem kui imetajatel. Lindudel on k\u00f5hun\u00e4\u00e4re, mida kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel pole. Lindude j\u00e4mesool on l\u00fchike ja avaneb kloaaki.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Organismid on v\u00e4liskeskkonnaga tihedalt seotud\u00a0aine- ja energiavahetuse\u00a0kaudu. K\u00f5ik loomad saavad oma eluks vajaliku energia toidust, mida nad hangivad keskkonnast. Toidu seedimine toimub seedetraktis, kus keerulised \u00fchendid muudetakse lihtsamateks v\u00e4iksemateks \u00fchenditeks, mis imenduvad sooletikust verre.\u00a0 Toitained ja hapnik j\u00f5uavad vere vahendusel &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-90","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/90","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/90\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":550,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/90\/revisions\/550"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}