{"id":88,"date":"2024-04-04T08:54:58","date_gmt":"2024-04-04T05:54:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/84-millised-selgroogsete-loomade-peamised-meeled-ja-meeleorganid\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:54","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:54","slug":"84-millised-selgroogsete-loomade-peamised-meeled-ja-meeleorganid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/84-millised-selgroogsete-loomade-peamised-meeled-ja-meeleorganid\/","title":{"rendered":"8.4. Millised on selgroogsete loomade peamised meeled ja meeleorganid?"},"content":{"rendered":"<blockquote>\n<p>\n\t\t<em><strong>M\u00f5tle:<\/strong>\u00a0Mille abil sa tunned maitset, l\u00f5hna ja kuuled?<\/em>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\tSelgroogsete loomade peamised meeled ja meeleelundid:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tN\u00e4gemine \u2013 silmad (kiirusilm tuataara-sisalik)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKuulmine \u2013 k\u00f5rvad\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tHaistmine \u2013 nina, Jakobsoni elund\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMaitsmine \u2013 keel\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKompimine \u2013 kompekarvad, nahk, kompesuled (\u00f6\u00f6sorr)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tK\u00fcljejoon \u2013 (kalad, kullesed)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tElektrielund \u2013 (kalad, nokkloom)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMagnetv\u00e4lja taju \u2013 (linnud, kilpkonnad)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tVibratsioon \u2013 tasakaaluelund sisek\u00f5rvas, (maod)\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<h4>\n\tMillest s\u00f5ltuvad selgroogsete loomade meeled?<br>\n<\/h4>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<em><strong>M\u00f5tle:<\/strong>\u00a0Miks mutt n\u00e4eb kehvemini kui karihiir?<\/em>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\tSelgroogsete loomade meeled s\u00f5ltuvad nende eluviisist:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00d6\u00f6loomad \u2013 haistmine ja kuulmine h\u00e4sti arenenud; l\u00e4ikepiige silmades \u2013 loomad, kelle silmad \u00f6\u00f6sel valguses s\u00e4ravad\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tP\u00e4evaloomad- n\u00e4gemine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMullas elavad loomad \u2013 vibratsioon, kompimine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tVeekeskkonnas elavad loomad \u2013 vibratsioon, kuulmine, elektrielund, k\u00fcljejoon\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t\u00d5hus liikuv ja toituv loom \u2013 n\u00e4gemine\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<em><strong>M\u00f5tle:\u00a0<\/strong>Miks on loomadel kaks silma? Pane \u00fcks silm kinni. Kuidas muutus sinu n\u00e4gemine?<\/em>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\tSilmad v\u00f5ivad loomadel peas paikneda erinevalt. Rohus\u00f6\u00f6jatel loomadel paiknevad\u00a0 silmad pea k\u00fclgedel. Nende n\u00e4gemine ei ole eriti terav, aga vaatev\u00e4li on lai. Loom vaatab \u00fche silmaga \u00fches ja teisega teises suunas ning nii m\u00e4rkab ta vaenlast varakult.\n<\/p>\n<p>Kiskjate silmad paiknevad l\u00e4hestikku. Loom vaatab objekti (saaklooma) m\u00f5lema silmaga korraga ja saab sellest ruumilise ettekujutuse. Silmade l\u00e4hestikku paiknemine v\u00f5imaldab t\u00e4pselt hinnata vahemaid ja kaugusi ning tabada saaki. Kiskjate vaatev\u00e4li on kitsas, n\u00e4eb otse ette.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00f5tle:\u00a0Mille abil sa tunned maitset, l\u00f5hna ja kuuled? Selgroogsete loomade peamised meeled ja meeleelundid: N\u00e4gemine \u2013 silmad (kiirusilm tuataara-sisalik) Kuulmine \u2013 k\u00f5rvad Haistmine \u2013 nina, Jakobsoni elund Maitsmine \u2013 keel Kompimine \u2013 kompekarvad, nahk, kompesuled (\u00f6\u00f6sorr) K\u00fcljejoon \u2013 (kalad, kullesed) &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-88","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/88","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/88\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":552,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/88\/revisions\/552"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}