{"id":86,"date":"2024-04-04T08:54:58","date_gmt":"2024-04-04T05:54:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/83-mille-poolest-erinevad-imetajad\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:54","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:54","slug":"83-mille-poolest-erinevad-imetajad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/83-mille-poolest-erinevad-imetajad\/","title":{"rendered":"8.3. Mille poolest erinevad imetajad?"},"content":{"rendered":"<p>\n\tImetajate hulka kuuluvad maailma suurimad loomad \u2013 vaalad. Ka inimene on imetaja. Imetajad v\u00f5ivad elada v\u00e4ga erinevates elupaikades: mullas mutt, vees vaal, maapinnal j\u00e4nes, puudel koaala, suure osa \u00f5hus veedab nahkhiir. S\u00f5ltuvalt sellest, kus nad elavad, on neil v\u00e4ga erinev v\u00e4lisehitus. N\u00e4iteks vaalal pole tihedat karvkatet ega v\u00e4lisk\u00f5rva ja tal on loivad, nahkhiirel aga lennused lendamiseks.\u00a0 Eluviisilt jagunevad imetajad p\u00e4eva- ja \u00f6\u00f6loomadeks. Toitumiselt kiskjateks (hunt, rebane), segatoidulisteks (metssiga, karu), taimtoidulisteks (p\u00f5der, kits) ja putuktoidulisteks (siil).\n<\/p>\n<h4>\n\tKuidas imetajaid r\u00fchmitatakse?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" id=\"yui_3_17_2_1_1697370370393_47\" style=\"width: 100%\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t<b>\u00dcrgimetajad<\/b>\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t<b>Alamimetajad<\/b>\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t<b>P\u00e4risimetajad<\/b>\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tn\u00e4iteks nokkloom \u2013\u00a0 nende pojad arenevad munas.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tn\u00e4iteks k\u00e4nguru \u2013 pojad arenevad k\u00f5hul olevas kukrus.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tn\u00e4iteks koer \u2013 pojad arenevad emakas.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"240\" height=\"161\" class=\"alignnone wp-image-239\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/nokkloom.png\" title=\"Joonis. Nokkloom\" alt=\"Joonis. Nokkloom\">\n\t\t\t<\/td>\n<td style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"258\" height=\"201\" class=\"alignnone wp-image-240\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kanguru.png\" title=\"Joonis. K\u00e4nguru\" alt=\"Joonis. K\u00e4nguru\">\n\t\t\t<\/td>\n<td style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"362\" height=\"351\" class=\"alignnone wp-image-241\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/koer.jpg\" title=\"Joonis. Koer\" alt=\"Joonis. Koer\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/koer.jpg 362w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/koer-300x291.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 362px) 100vw, 362px\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Imetajate hulka kuuluvad maailma suurimad loomad \u2013 vaalad. Ka inimene on imetaja. Imetajad v\u00f5ivad elada v\u00e4ga erinevates elupaikades: mullas mutt, vees vaal, maapinnal j\u00e4nes, puudel koaala, suure osa \u00f5hus veedab nahkhiir. S\u00f5ltuvalt sellest, kus nad elavad, on neil v\u00e4ga erinev &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-86","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=86"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":554,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86\/revisions\/554"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=86"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}