{"id":84,"date":"2024-04-04T08:54:58","date_gmt":"2024-04-04T05:54:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/81-mis-iseloomustab-imetajaid\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:54","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:54","slug":"81-mis-iseloomustab-imetajaid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/81-mis-iseloomustab-imetajaid\/","title":{"rendered":"8.1.\tMis iseloomustab imetajaid?"},"content":{"rendered":"\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0TUNNUSE ISELOOMUSTUS\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKehakatted<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tNahk ja karvad\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5huke n\u00e4\u00e4rmetega nahk on kaetud karvadega. Paljudel koosneb karvkate pealis- ja villkarvadest.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tJ\u00e4semed<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tNeli j\u00e4set\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKerele kinnituvad j\u00e4semed on suunatud otse alla, need v\u00f5imaldavad kiiresti liikuda ja sooritada keerulisi liigutusi.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tLuustik<\/b><\/a>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKolju, selgroog, roided, ees- ja tagaj\u00e4semeluud\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tSuhteliselt \u00fcmar kolju nii, et sellesse mahuks suur peaaju.\u00a0 Kaelal\u00fclisid on seitse, seet\u00f5ttu on kael painduv. Siseelundeid kaitseb rinnakorv, mis koosneb selgrooga \u00fchendatud roietest ja rinnaluust.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tHingamiselundid<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKopsud\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tV\u00e4ga suure sisepinnaga kopsud v\u00f5imaldavad kiiresti hapnikul tungida verre ja s\u00fcsihappegaasil verest eralduda.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tVereringeelundid<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tNeljakambriline s\u00fcda (2 koda, 2 vatsakest, vatsakeste vahel t\u00e4ielik vahesein), keha- ja kopsuvereringe\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tVereringe jaguneb keha- ja kopsuvereringeks. S\u00fcdames on arteriaalne ja venoosne veri t\u00e4ielikult teineteisest eraldatud, seega liigub kehasse hapnikurikas veri. Kopsuvereringes toimub gaasivahetus t\u00e4iusliku ehitusega kopsude t\u00f5ttu kiiresti. Nii saavad k\u00f5ik elundid kiiresti hapniku- ja toitainerikast verd.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tSeedeelundid<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tSuu\u00f5\u00f5s, neel, s\u00f6\u00f6gitoru, magu, sooltoru, p\u00e4rak, seeden\u00e4\u00e4rmed\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tToit purustatakse suus hammastega. Toidu seedimine algab suus, j\u00e4tkub maos ja l\u00f5peb sooles. Toitained imenduvad l\u00e4bi sooleseina verre.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tErituselundid<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tNeerud, soolestik, kopsud osal ka nahk\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tTahked j\u00e4\u00e4kained eraldatakse j\u00e4mesoole ja vedelad neerude ning s\u00fcsihappegaas kopsude kaudu. M\u00f5nel imetajal eritub vett ja soolasid higiga l\u00e4bi naha.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tMeeleelundid<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tSilmad, k\u00f5rvad jt\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPeamiselt n\u00e4gemine, kuulmine, haistmine ja kompimine aitavad tajuda \u00fcmbrust, leida toitu ja v\u00e4ltida ohte. Helisid aitavad p\u00fc\u00fcda k\u00f5rvalestad, mida teistel loomar\u00fchmadel ei esine.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tN\u00e4rvis\u00fcsteem<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tSeljaaju, peaaju, n\u00e4rvid\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tLoomar\u00fchmadest k\u00f5ige t\u00e4iuslikuma ehitusega peaaju. Eriti h\u00e4sti on arenenud suuraju, mis tagab keeruka k\u00e4itumise, hea m\u00e4lu ja suure \u00f5ppimisv\u00f5ime.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tAinevahetus<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tVere kiire ringlemine, t\u00f5hus gaasivahetus (tagab keha hea varustamise hapniku ja toitainetega) ning karvkate v\u00f5imaldavad hoida k\u00f5rget ja p\u00fcsivat kehatemperatuuri. Seega on imetajad kiire ainevahetusega p\u00fcsisoojased loomad\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0 \u00a0TUNNUSE ISELOOMUSTUS Kehakatted Nahk ja karvad \u00d5huke n\u00e4\u00e4rmetega nahk on kaetud karvadega. Paljudel koosneb karvkate pealis- ja villkarvadest. J\u00e4semed Neli j\u00e4set Kerele kinnituvad j\u00e4semed on suunatud otse alla, need v\u00f5imaldavad kiiresti liikuda ja sooritada keerulisi liigutusi. Luustik Kolju, selgroog, …<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-84","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":556,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84\/revisions\/556"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}