{"id":81,"date":"2024-04-04T08:54:58","date_gmt":"2024-04-04T05:54:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/71-mis-iseloomustab-lindusid\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:54","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:54","slug":"71-mis-iseloomustab-lindusid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/71-mis-iseloomustab-lindusid\/","title":{"rendered":"7.1. Mis iseloomustab lindusid?"},"content":{"rendered":"\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKOHASTUMUSE SELGITUS\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKeha kuju<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKehakuju voolujooneline, nii on linnul lennates v\u00e4iksem \u00f5hutakistus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKehakatted<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tNahk, suled\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tNahk on \u00f5huke ja n\u00e4\u00e4rmeteta, ainus nahan\u00e4\u00e4re on p\u00e4ranipun\u00e4\u00e4re, mille rasune eritis muudab suled m\u00e4rgumatuks. Nahk on kaetud sulgedega (udu- ja kattesuled), mis teevad kehapinna siledaks, voolujoonelisemaks ja v\u00e4hendavad lendamisel \u00f5hutakistust (kattesuled) ning aitavad hoida kehasoojust (udusuled). Sabasulgi kasutatakse lendamisel t\u00fc\u00fcrina.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tJ\u00e4semed<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tTiivad (eesj\u00e4semed) ja jalad (tagaj\u00e4semed)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tEesj\u00e4semetest on kujunenud pikkade hoosulgedega tiivad, mis laialisirutatuna hoiavad lindu \u00f5hus. Tugevad rinnalihased aitavad tiibu t\u00f5sta ja langetada. Linnu jala kuju s\u00f5ltub tema eluviisist.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tLuustik<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKolju, selgroog, roided, rinnaluu koos rinnakukiiluga, tiivaluud, tagaj\u00e4semeluud.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tOmavahel j\u00e4igalt \u00fchendatud luud moodustavad karbilaadse toese. Rinnaluule ja rinnakukiilule kinnituvad tiibu liigutavad rinnalihased. Kolju on v\u00e4ike, l\u00f5ugade asemel on luuline nokk, hambad puuduvad. Paljudest l\u00fclidest koosnev kael on painduv. Luud on \u00f5hukesed, kerged, paljude \u00f5hukambrikestega. Need omadused teevad linnu kehakaalu kergeks ja aitavad kauem \u00f5hus p\u00fcsida.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tHingamiselundid<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKopsud ja \u00f5hukotid\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKopsud (sopilisemad kui roomajatel ja kahepaiksetel) on \u00fchendatud k\u00f5ikjal kehas paiknevate \u00f5hukottidega. Need tagavad kopsude parema varustamise hapnikuga ja v\u00e4hendavad keha erikaalu.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tVereringeelundid<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tNeljakambriline s\u00fcda (2 koda ja 2 vatsakest, vatsakeste vahel t\u00e4ielik vahesein), keha- ja kopsuvereringe\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tVereringe jaguneb keha- ja kopsuvereringeks. S\u00fcdames on arteriaalne ja venoosne veri t\u00e4ielikult teineteisest eraldatud, seega liigub kehasse hapnikurikas veri. Veri ringleb kiiresti, sest s\u00fcda l\u00f6\u00f6b kiiresti. Nii saavad k\u00f5ik elundid kiiresti hapnik- ja toitainerikast verd.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tSeedeelundid<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tSuu\u00f5\u00f5s, s\u00f6\u00f6gitoru, pugu, n\u00e4\u00e4rmemagu, lihasmagu, sooltoru, kloaak\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tLinnud vajavad rohkelt toitu, et tagada keha varustamine energiaga, mida linnud lendamisel palju kulutavad. Toidu seedimine algab juba mao eesmises osas \u2013 n\u00e4\u00e4rmemaos. Kuna hambad puuduvad, peenestatakse toit lihasmaos, kus sellele aitavad kaasa alla neelatud kivikesed. Toidupalad seeditakse kiiresti ja sooltoru t\u00fchjendatakse j\u00e4\u00e4kainetest sageli, et s\u00e4ilitada kerget kehakaalu.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tAinevahetus<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tLinnu aktiivne tegevus, eriti lendamine, n\u00f5uab palju energiat. Toitainetest energia saamiseks on vaja palju hapnikku. T\u00e4iuslikum hingamine ja vereringe, kiire seedimine ning keha katvad suled tagavad p\u00fcsisoojasuse ja kiire ainevahetuse. Linnu kehatemperatuur (42\u00b0C) ei s\u00f5ltu \u00fcmbritseva keskkonna temperatuurist.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0 KOHASTUMUSE SELGITUS Keha kuju Kehakuju voolujooneline, nii on linnul lennates v\u00e4iksem \u00f5hutakistus Kehakatted Nahk, suled Nahk on \u00f5huke ja n\u00e4\u00e4rmeteta, ainus nahan\u00e4\u00e4re on p\u00e4ranipun\u00e4\u00e4re, mille rasune eritis muudab suled m\u00e4rgumatuks. Nahk on kaetud sulgedega (udu- ja kattesuled), mis teevad …<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-81","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/81","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=81"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/81\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":559,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/81\/revisions\/559"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=81"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}