{"id":62,"date":"2024-04-04T08:54:55","date_gmt":"2024-04-04T05:54:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/71-mis-iseloomustab-joevahki\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:55","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:55","slug":"71-mis-iseloomustab-joevahki","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/71-mis-iseloomustab-joevahki\/","title":{"rendered":"7.1. Mis iseloomustab j\u00f5ev\u00e4hki?"},"content":{"rendered":"<ul id=\"yui_3_17_2_1_1697367658525_47\">\n<li>\n\t\tKeha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks.\u00a0\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tPeas on kompimiseks tundlad ja n\u00e4gemiseks\u00a0<strong>liitsilmad<\/strong>, mis koosnevad paljudest osasilmakestest. Liitsilmadega vaadates saab esemest mosaiikse kujutise.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tPearindmikule kinnituvad k\u00e4imajalad. Esimesel paaril on suured s\u00f5rad enesekaitseks ja saagi haaramiseks. Kui j\u00f5ev\u00e4hk kaotab s\u00f5ra v\u00f5itluses vaenlasega, kasvab talle uus s\u00f5rg asemele. Puuduva kehaosa taastamist nimetatakse\u00a0<strong>regeneratsiooniks.<\/strong>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTagakehal on ujujalad.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tToitu peenestavad l\u00f5ugadega ja mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tHingavad l\u00f5pustega.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tVereringe on avatud.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1090\" height=\"415\" class=\"alignnone wp-image-221\" style=\"width: 600px;height: 228px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vahk.jpg\" title=\"Joonis. J\u00f5ev\u00e4hk\" alt=\"Joonis. J\u00f5ev\u00e4hk\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vahk.jpg 1090w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vahk-300x114.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vahk-1024x390.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vahk-768x292.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1090px) 100vw, 1090px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1455\" height=\"481\" class=\"alignnone wp-image-222\" style=\"width: 600px;height: 198px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vahk2.jpg\" title=\"Joonis. J\u00f5ev\u00e4hi siseehitus\" alt=\"Joonis. J\u00f5ev\u00e4hi siseehitus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vahk2.jpg 1455w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vahk2-300x99.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vahk2-1024x339.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/vahk2-768x254.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1455px) 100vw, 1455px\">\n<\/p>\n<h4>\n\tVaata videot<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tV\u00e4hid\u00a0\u2013 hoia mida armastad\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks.\u00a0\u00a0 Peas on kompimiseks tundlad ja n\u00e4gemiseks\u00a0liitsilmad, mis koosnevad paljudest osasilmakestest. Liitsilmadega vaadates saab esemest mosaiikse kujutise. Pearindmikule kinnituvad k\u00e4imajalad. Esimesel paaril on suured s\u00f5rad enesekaitseks ja saagi haaramiseks. Kui j\u00f5ev\u00e4hk kaotab s\u00f5ra v\u00f5itluses vaenlasega, kasvab &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-62","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/62","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/62\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":578,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/62\/revisions\/578"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}