{"id":55,"date":"2024-04-04T08:54:55","date_gmt":"2024-04-04T05:54:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/51-mis-iseloomustab-lameusse\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:56","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:56","slug":"51-mis-iseloomustab-lameusse","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/51-mis-iseloomustab-lameusse\/","title":{"rendered":"5.1. Mis iseloomustab lameusse?"},"content":{"rendered":"<ul>\n<li>\n\t\tKeha on lame, osal liikidel pikk ja l\u00fcliline.\u00a0J\u00e4tketeta. \u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tNende keha v\u00f5ib ulatuda m\u00f5nest millimeetrist rohkem kui 10 meetrini.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tParasiitse eluviisiga, seoses sellega on nende siseehitus lihtsustunud.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tOsadel liikidel puuduvad seede-, vereringe-, hingamis- ja meeleelundid (paelussidel).\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKeha katab kutiikula (paks rakutu kest).\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tIminappade abil kinnituvad peremehe k\u00fclge.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<h4>\n\tVaata videot<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tLameussid \u2013 maksakakssuullane (Danyilii):\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<h4>\n\tKuidas maksa-kakssuulane paljuneb?<br>\n<\/h4>\n<ul>\n<li>\n\t\tValminud munad muneb uss peremehe maksa.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMaksast liiguvad munad soolde ja soole kaudu v\u00e4lja koos roojaga.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tEdasi arenemiseks peab muna sattuma vette.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tVees koorub munast vastne, kes tungib vees elava teo maksa.\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tL\u00e4binud arengu teos, tuleb vastne uuesti vette ja kinnitub m\u00f5ne taime k\u00fclge.\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tRohus\u00f6\u00f6ja loom nakatub ussiga seda taime s\u00fc\u00fces.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tLuhalt v\u00f5etud rohuk\u00f5rt n\u00e4rides v\u00f5ib ka inimene nakatuda maksa-kakssuulasega.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"400\" height=\"247\" class=\"alignnone wp-image-213\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/image_1_2.png\" title=\"Joonis. Maksa kakssuulase paljunemine (https:\/\/www.canadiancattlemen.ca\/livestock\/controlling-liver-flukes-in-beef-cattle)\" alt=\"Joonis. Maksa kakssuulase paljunemine (https:\/\/www.canadiancattlemen.ca\/livestock\/controlling-liver-flukes-in-beef-cattle)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/image_1_2.png 400w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/image_1_2-300x185.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\">\n<\/p>\n<h4>\n\tKuidas nudipaeluss paljuneb?\u00a0<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tNudipaeluss nagu k\u00f5ik teised paelussid on liitsuguline loom. Tema kehas on 800 -1000 l\u00fcli ja iga\u00fches neist on sigimiselundid. Tagumistes kehal\u00fclides valmivad munad. Kui munad on valminud, murdub l\u00fcli ussi keha k\u00fcljest lahti ja satub v\u00e4liskeskkonda. P\u00e4evas v\u00f5ib paelussist eralduda ligi 10 l\u00fcli, igas l\u00fclis on umbes 10 000 muna.\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tEt nudipaelussi munad edasi areneks, peavad nad sattuma veise soolde.\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tVeise sooles v\u00e4ljub munast vastne, kes tungib l\u00e4bi soole seina veresoonde.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tVeri kannab vastse looma lihastesse, kus see areneb p\u00f5iekujuliseks, umbes 4-5 mm pikkuseks vastseks e p\u00f5istanguks.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tInimene nakatub nudipaelussiga, kui s\u00f6\u00f6b v\u00e4he keedetud veiseliha v\u00f5i toorest p\u00f5istangudega nakatunud veiseliha.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"862\" class=\"alignnone wp-image-214\" style=\"width: 600px;height: 517px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/paeluss_est.png\" title=\"Joonis. Nudipaelussi paljunemine\" alt=\"Joonis. Nudipaelussi paljunemine\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/paeluss_est.png 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/paeluss_est-300x259.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/paeluss_est-768x662.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Vaheperemees<\/strong>\u00a0on organism, kelles areneb mitmeperemehelise arenguts\u00fckliga parasiidi vastne.\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tMaksakaani vaheperemees on tigu\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tNudipaelussi vaheperemees\u00a0 veis\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tNookpaelussil vaheperemeheks siga\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tLaiussil kala\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tEhhinokokil inimene, kassid, hiired.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Keha on lame, osal liikidel pikk ja l\u00fcliline.\u00a0J\u00e4tketeta. \u00a0 Nende keha v\u00f5ib ulatuda m\u00f5nest millimeetrist rohkem kui 10 meetrini. Parasiitse eluviisiga, seoses sellega on nende siseehitus lihtsustunud. Osadel liikidel puuduvad seede-, vereringe-, hingamis- ja meeleelundid (paelussidel).\u00a0 Keha katab kutiikula (paks &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-55","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":585,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55\/revisions\/585"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}