{"id":39,"date":"2024-04-04T08:54:53","date_gmt":"2024-04-04T05:54:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/28-milline-bakterite-osa-looduses\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:57","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:57","slug":"28-milline-bakterite-osa-looduses","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/28-milline-bakterite-osa-looduses\/","title":{"rendered":"2.8. Milline on bakterite osa looduses?"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<strong>Lagundajad ehk destruendid<\/strong>\u00a0mullas \u2013 \u00fches grammis on miljon erinevat liiki baktereid. Garanteerivad\u00a0ainete ringlemise \u00f6kos\u00fcsteemis\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>S\u00fcmbiondid<\/strong>\u00a0taimede, loomade ja seentega.\n<\/p>\n<p>\n\tKolm n\u00e4idet:\n<\/p>\n<p>\n\t1) Inimese\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tnahal on\u00a010<sup>12<\/sup>\u00a0(inimese l\u00f5hn),\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tsuus\u00a0 10<sup>10<\/sup>,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tsooles 10<sup>13<\/sup> (500 eri liiki),\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tninas 10<sup>3<\/sup>.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t2) M\u00fcgarbakterid liblik\u00f5ieliste taimede juurtel:\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" align=\"center\" border=\"1\" cellpadding=\"10\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"319\" height=\"212\" class=\"alignnone wp-image-192\" style=\"width: 203px;height: 135px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/liblikoielised.png\" title=\"Joonis 8. Liblik\u00f5ielised taimed\" alt=\"Joonis 8. Liblik\u00f5ielised taimed\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/liblikoielised.png 319w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/liblikoielised-300x199.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 319px) 100vw, 319px\">\n\t\t\t<\/td>\n<td style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"204\" height=\"135\" class=\"alignnone wp-image-193\" style=\"width: 204px;height: 135px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/mugarbakterid.png\" title=\"Joonis 9. M\u00fcgarbakterid\" alt=\"Joonis 9. M\u00fcgarbakterid\">\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t3) Veise maos tselluloosi lagundavad bakterid\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Patogeenid<\/strong>\u00a0\u2013 haigusetekitajad \u2013\u00a0 neid on v\u00e4ga v\u00e4he. On nii taimedel\u00a0 kui ka loomadel, mitte ainult inimesel.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\tVaata videot<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tSeedetrakti bakterid (Eesti Tervishoiu Muuseum):\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lagundajad ehk destruendid\u00a0mullas \u2013 \u00fches grammis on miljon erinevat liiki baktereid. Garanteerivad\u00a0ainete ringlemise \u00f6kos\u00fcsteemis S\u00fcmbiondid\u00a0taimede, loomade ja seentega. Kolm n\u00e4idet: 1) Inimese nahal on\u00a01012\u00a0(inimese l\u00f5hn), suus\u00a0 1010, sooles 1013 (500 eri liiki), ninas 103. 2) M\u00fcgarbakterid liblik\u00f5ieliste taimede juurtel: \u00a0 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":601,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/601"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}