{"id":37,"date":"2024-04-04T08:54:53","date_gmt":"2024-04-04T05:54:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/26-kuidas-ennast-kaitsta-bakteriaalsete-haiguste-eest\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:57","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:57","slug":"26-kuidas-ennast-kaitsta-bakteriaalsete-haiguste-eest","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/26-kuidas-ennast-kaitsta-bakteriaalsete-haiguste-eest\/","title":{"rendered":"2.6. Kuidas ennast kaitsta bakteriaalsete haiguste eest?"},"content":{"rendered":"<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Loomulik kaitsebarj\u00e4\u00e4r<\/strong>\n<\/p>\n<ol start=\"1\" type=\"1\">\n<li>\n\t\t\u00a0Elupaikade h\u00f5ivamine ( naha v\u00f5i soolestiku normaalne mikrobioom).\u00a0\u00a0<strong>Mikrobioom\u00a0<\/strong>on kehas v\u00f5i kehal elavate mikroobide kogum, mis koosneb bakteritest, viirustest, seentest, algloomadest.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t\u00a0Biokeemiline kaitse, mitmesugused kehavedelikud. N\u00e4iteks suus on s\u00fclg ja maos maohape.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t\u00a0Immuuns\u00fcsteem\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p>\n\t<strong>T\u00e4iendav kaitse<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0Individuaalsed kaitsevahendid ( n\u00e4iteks maskid), h\u00fcgieen (n\u00e4iteks k\u00e4te pesemine)\n<\/p>\n<p>\n\tVaktsineerimine (n\u00e4iteks B-hepatiidi vaktsiin, gripivaktsiin)\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Ravi<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tAntibiootikumid, kasutatakse ainult bakteriaalsete haiguste raviks, mitte viirushaiguste puhul.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Antibiootikumid<\/strong>\u00a0on t\u00e4htsaim mikroobi- ehk bakterivastase toimega ravimite r\u00fchm, mida kasutatakse bakterite poolt p\u00f5hjustatud nakkushaiguste ravimiseks. Esimese antibiootikumi \u2013 penitsilliini \u2013 avastas Alexander Fleming 1928. aastal. Praktilisse kasutusse j\u00f5udsid antibiootikumid 1940. aastatel ning l\u00fchikese ajaga muutsid nad p\u00f5hjalikult nakkushaiguste ja haavanakkuste ravimeetodeid, mille tulemusena v\u00e4henes oluliselt suremus bakteriaalse p\u00e4ritoluga nakkushaigustesse. Seega on oluline teada, et antibiootikumid h\u00e4vitavad ainult mikroobe ehk baktereid ning nendel puudub viirustevastane toime.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Antibiootikum-resistentsus<\/strong>\u00a0on bakterite omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. Haigustekitav bakter on\u00a0\u00a0antibiootikum-resistentne juhul, kui tal on kujunenud vastupanuv\u00f5ime \u00fche v\u00f5i mitme antibiootikumi suhtes.\n<\/p>\n<p>\n\tSellised bakterid j\u00e4\u00e4vad haige inimese organismis ellu ja j\u00e4tkavad paljunemist vaatamata sellele, et haige tarvitab temale arsti poolt m\u00e4\u00e4ratud, kuid \u201etoimetuks osutunud\u201d antibiootikumi.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\tVaata videot<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tAntibiootikumide resistentsusest\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Loomulik kaitsebarj\u00e4\u00e4r \u00a0Elupaikade h\u00f5ivamine ( naha v\u00f5i soolestiku normaalne mikrobioom).\u00a0\u00a0Mikrobioom\u00a0on kehas v\u00f5i kehal elavate mikroobide kogum, mis koosneb bakteritest, viirustest, seentest, algloomadest. \u00a0Biokeemiline kaitse, mitmesugused kehavedelikud. N\u00e4iteks suus on s\u00fclg ja maos maohape. \u00a0Immuuns\u00fcsteem T\u00e4iendav kaitse \u00a0Individuaalsed kaitsevahendid ( n\u00e4iteks &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-37","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":603,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions\/603"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}