{"id":24,"date":"2024-04-04T08:54:51","date_gmt":"2024-04-04T05:54:51","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/pohimoisted\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:57","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:57","slug":"pohimoisted","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/pohimoisted\/","title":{"rendered":"P\u00f5him\u00f5isted"},"content":{"rendered":"

\n\tBiosf\u00e4\u00e4riks<\/strong>\u00a0nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosf\u00e4\u00e4r on Maa suurim \u00f6kos\u00fcsteem.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tElupaiga kaitse<\/b>\u00a0\u2013 tegevus, mille k\u00e4igus kaitstakse konkreetse liigi elupaika ja sellega koos ka liiki ennast.\n<\/p>\n

\n\tElupaik<\/b>\u00a0\u2013 koht, kus valitsevad organismir\u00fchma eluks ja j\u00e4rglaste kasvatamiseks vajalikud tingimused\n<\/p>\n

\n\tElurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus<\/b>\u00a0\u2013 liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas\n<\/p>\n

\n\tKeskkonnakaitse<\/b>\u00a0on tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete m\u00f5jude eest.\n<\/p>\n

\n\tKisklus-<\/strong>\u00a0toitumissuhe, milles \u00fcks loom tapab teise looma ja s\u00f6\u00f6b selle \u00e4ra.\n<\/p>\n

\n\tKonkurents\u00a0<\/strong>\u2013 isenditevaheline v\u00f5istlus eluks vajalike tingimuste p\u00e4rast.\n<\/p>\n

\n\tKooslus<\/b>\u00a0<\/b>\u2013\u00a0eri liikide populatsioonide kogum \u00fches elupaigas.\n<\/p>\n

\n\tLiigikaitse\u00a0<\/b>\u2013 tegevus, mille k\u00e4igus kaitstakse konkreetset liiki\n<\/p>\n

\n\tLiigirikkus e liigiline mitmekesisus<\/b>\u00a0\u2013 liikide paljusus maakera mingis paigas\n<\/p>\n

\n\tLiik<\/b>\u00a0\u2013 see on\u00a0sarnaste tunnustega\u00a0isendite r\u00fchm, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ja kes omavahel annavad\u00a0viljakaid j\u00e4rglasi.\n<\/p>\n

\n\tParasitism \u2013\u00a0<\/strong>\u00a0kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus \u00fcks pool saab kasu ja teine kahju.\n<\/p>\n

\n\tPopulatsioon<\/b>\u00a0\u2013\u00a0r\u00fchm \u00fcht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas.\n<\/p>\n

\n\tPopulatsioonilained<\/strong>\u00a0on populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.\n<\/p>\n

\n\tS\u00fcmbioos<\/strong>\u2013 vastastikku kasulik v\u00f5i vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel.\n<\/p>\n

\n\tTarbija<\/b>\u00a0\u2013 organism, kes tarbib valmis orgaanilist ainet, s\u00fc\u00fces taimi v\u00f5i teisi loomi\n<\/p>\n

\n\tToiduahel\u00a0<\/b>\u2013 ahel organismidest, keda omavahel j\u00e4rjestikku \u00fchendavad toitumine ja toiduks olemine, toitainete ja energia liikumine \u00fchest organismist teise.\n<\/p>\n

\n\tToiduv\u00f5rgustik\u00a0<\/b>\u2013 omavahel seotud toiduahelad\n<\/p>\n

\n\tTootja\u00a0<\/b>\u2013 organism, kes toodab orgaanilisi aineid ise, kasutades selleks nt p\u00e4ikeseenergiat\n<\/p>\n

\n\t\u00d6koloogia<\/b>\u00a0on teadus, mis uurib elusorganismide ja nende keskkonna omavahelisi suhteid.\n<\/p>\n

\n\t\u00d6koloogiline p\u00fcramiid<\/b>\u00a0\u2013 p\u00fcramiid, mis kujutab organismide hulga, biomassi ja energia jagunemist \u00f6kos\u00fcsteemis.\n<\/p>\n

\n\t\u00d6koloogiline tasakaal<\/strong>\u00a0on \u00f6kos\u00fcsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus ehk \u00f6kos\u00fcsteem p\u00fcsib ajas enam-v\u00e4hem muutumatus olekus\n<\/p>\n

\n\t\u00d6koloogilised tegurid<\/b>\u00a0\u2013 organismi tema elupaigas m\u00f5jutavad elus- ja eluta looduse tegurid.\n<\/p>\n

\n\t\u00d6kos\u00fcsteem<\/strong>\u00a0on isereguleeriv tervik, mis koosneb looduse elusast (kooslustest) ja eluta osast.\n<\/p>\n

\n\t\u00d6kos\u00fcsteemide mitmekesisus<\/b>\u00a0\u2013 koosluste ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Biosf\u00e4\u00e4riks\u00a0nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosf\u00e4\u00e4r on Maa suurim \u00f6kos\u00fcsteem.\u00a0 Elupaiga kaitse\u00a0\u2013 tegevus, mille k\u00e4igus kaitstakse konkreetse liigi elupaika ja sellega koos ka liiki ennast. Elupaik\u00a0\u2013 koht, kus valitsevad organismir\u00fchma eluks ja j\u00e4rglaste kasvatamiseks vajalikud tingimused Elurikkus ehk …<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-24","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":616,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions\/616"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}