{"id":23,"date":"2024-04-04T08:54:51","date_gmt":"2024-04-04T05:54:51","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/41-miks-bioloogiline-mitmekesisus-ehk-elurikkus-tahtis\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:57","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:57","slug":"41-miks-bioloogiline-mitmekesisus-ehk-elurikkus-tahtis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/41-miks-bioloogiline-mitmekesisus-ehk-elurikkus-tahtis\/","title":{"rendered":"4.1. Miks on bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus t\u00e4htis?"},"content":{"rendered":"<h4>\n\tMillised on bioloogilise mitmekesisuse tasandid?<br>\n<\/h4>\n<p id=\"yui_3_17_2_1_1697361457093_47\">\n\t<strong>Bioloogilist mitmekesisust<\/strong>\u00a0ehk\u00a0<strong>elurikkust<\/strong>\u00a0vaadeldakse kolmel tasandil.\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t<strong id=\"yui_3_17_2_1_1697361457093_50\">Geneetiline ehk liigisisene mitmekesisus<\/strong>\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t<strong>Liigiline mitmekesisus<\/strong>\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\t<strong>\u00d6kos\u00fcsteemide mitmekesisus<\/strong>\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tSama liigi isendite omavaheline erinevus.\u00a0Iga isend on oma p\u00e4rilikelt tunnustelt liigikaaslastest mingil m\u00e4\u00e4ral erinev.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tLiikide mitmekesisus ehk elurikkus (k\u00f5ige lihtsamini uuritav). Seni on kirjeldatud \u00fcle 1,8 miljoni liigi.\u00a0 Eestis k\u00f5ige liigirikkamateks \u00f6kos\u00fcsteemideks on puisniidud. Liigirikkas \u00f6kos\u00fcsteemis teevad kahjurid ja haigustekitajad v\u00e4hem kahju.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tT\u00e4hendab koosluste ja elupaikade paljusust. Eesti on rikas erinevate \u00f6kos\u00fcsteemide poolest.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tSelline mitmekesisus on t\u00e4htis liigi s\u00e4ilimiseks. Need liigid, mille isendid on omavahel sarnasemad, on muutuste suhtes haavatavamad ning kohastuvad uute tingimustega halvemini.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tMingi piirkonna\u00a0 bioloogilisest mitmekesisusest r\u00e4\u00e4kides peetakse silmas seal elavate liikide arvu. \u00dcks \u00f6kos\u00fcsteem on liigirikkam kui teine. N\u00e4iteks on k\u00f5rb liigivaesem kui vihmamets.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tMaakera teatud piirkonda\u00a0 saab iseloomustada selle j\u00e4rgi, kui palju on seal erinevaid \u00f6kos\u00fcsteeme.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\tMis ohustab elurikkust?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tUute liikide teke, nende muutumine ja kadumine on osa eluslooduse\u00a0<strong>evolutsioonist<\/strong>.\u00a0T\u00e4nap\u00e4eval on aga liikide v\u00e4ljasuremine inimtegevuse t\u00f5ttu muutunud liiga kiireks.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Elurikkuse v\u00e4henemist\u00a0p\u00f5hjustab:<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t1) elupaikade muutmine ja h\u00e4vitamine, elupaikade killustamine;<br>2) keskkonna saastamine;<br>3) uute liikide sissetoomine aladele, kus neid varem pole olnud;<br>4) taime- ja loomaliikide h\u00e4vitamine, (liigne kalap\u00fc\u00fck, \u00fcle k\u00fcttimine, haruldaste loomadega kaubitsemine).<br>\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\tKuidas kaitsta elurikkust?<br>\n<\/h4>\n<p><strong>Rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6<\/strong><\/p>\n<p>\n\tLooduskaitseprobleemid on \u00fcleilmsed ja neid saab lahendada vaid rahvusvahelises koost\u00f6\u00f6s.\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<strong>Ramsar\u2019i konventsioon<\/strong>\u00a0\u2013 m\u00e4rgalade kaitse\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Washingtoni konventsioon<\/strong>\u00a0\u2013 kaubitsemise t\u00f5ttu ohustatud liikide kaitse\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Berni konventsioon<\/strong>\u00a0\u2013 Euroopa taimestiku, loomastiku ning nende elukohtade kaitse\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Rio de Janeiro<\/strong>\u00a0\u2013 bioloogilise mitmekesisuse lepe\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>Eesti looduskaitse\u00a0<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tLiigikaitsel pole m\u00f5tet, kui poleks liigile sobivat elupaika ega teisi \u00f6kos\u00fcsteemi liikmeid. Eesti looduskaitse aluseks on\u00a0<a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/129062022007?leiaKehtiv\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>looduskaitseseadus<\/strong><\/a>:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<strong>\u00dcksikobjektide kaitse<\/strong>\u00a0(n\u00e4iteks p\u00f5lispuud, r\u00e4ndrahnud, millel on \u00f6koloogiline, kultuuriline v\u00f5i esteetiline v\u00e4\u00e4rtus)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Liikide kaitse<\/strong>\u00a0(taime- ja loomaliigid) \u2013 Eestis on kaitse alla v\u00f5etud 570 taime-, looma- ja seeneliiki.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Kaitsealad<\/strong>\u00a0(rahvuspargid, looduskaitsealad)\u00a0\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tvt.\u00a0<a href=\"https:\/\/kaitsealad.ee\/et\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/kaitsealad.ee\/et<\/a>\n<\/p>\n<p>\n\t<br><strong>Eestis on 6 rahvusparki:<\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tVilsandi\u00a0(Saaremaa)\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tSoomaa\u00a0(Viljandimaa)\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tLahemaa\u00a0(L\u00e4\u00e4ne-Virumaa)\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKarula\u00a0(Valgamaa)\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMatsalu\u00a0(L\u00e4\u00e4nemaa)\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tAlutaguse\u00a0(Ida-Virumaa)\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1158\" height=\"715\" class=\"alignnone wp-image-183\" style=\"width: 800px;height: 494px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/eestirahvuspargid.png\" title=\"Joonis 18. Eesti rahvuspargid\" alt=\"Joonis 18. Eesti rahvuspargid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/eestirahvuspargid.png 1158w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/eestirahvuspargid-300x185.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/eestirahvuspargid-1024x632.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/eestirahvuspargid-768x474.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1158px) 100vw, 1158px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Millised on bioloogilise mitmekesisuse tasandid? Bioloogilist mitmekesisust\u00a0ehk\u00a0elurikkust\u00a0vaadeldakse kolmel tasandil. Geneetiline ehk liigisisene mitmekesisus Liigiline mitmekesisus \u00d6kos\u00fcsteemide mitmekesisus Sama liigi isendite omavaheline erinevus.\u00a0Iga isend on oma p\u00e4rilikelt tunnustelt liigikaaslastest mingil m\u00e4\u00e4ral erinev. Liikide mitmekesisus ehk elurikkus (k\u00f5ige lihtsamini uuritav). Seni on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-23","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":617,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions\/617"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}