{"id":21,"date":"2024-04-04T08:54:51","date_gmt":"2024-04-04T05:54:51","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/33-mis-okoloogiline-tasakaal\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:57","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:57","slug":"33-mis-okoloogiline-tasakaal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/33-mis-okoloogiline-tasakaal\/","title":{"rendered":"3.3. Mis on \u00f6koloogiline tasakaal?"},"content":{"rendered":"<p>\n\tToiduv\u00f5rgu kaudu moodustab \u00f6kos\u00fcsteem isereguleeruva terviku, milles iga j\u00e4rgmine toiduahela l\u00fcli reguleerib eelmise arvukust. Eri organismide vahel kujuneb tasakaal, st taimede hulk m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra, kui palju taimtoidulisi loomi koosluses saab elada. Nende hulgast omakorda s\u00f5ltub, kui palju saab koosluses elada kiskjaid. Kuigi m\u00f5ne liigi arvukus vahel suureneb, taastub see varsti teiste organismide m\u00f5jul v\u00f5i kujuneb uus tasakaal. N\u00e4iteks reguleerivad hundid p\u00f5dra populatsiooni arvukust.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1110\" height=\"732\" class=\"alignnone wp-image-182\" style=\"width: 400px;height: 264px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/huntpoder.png\" title=\"Joonis 17. P\u00f5dra ja hundi populatsioonilained.\" alt=\"Joonis 17. P\u00f5dra ja hundi populatsioonilained.\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/huntpoder.png 1110w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/huntpoder-300x198.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/huntpoder-1024x675.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/huntpoder-768x506.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1110px) 100vw, 1110px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tJoonisel on kujutatud p\u00f5dra ja hundi populatsioonilaineid.\u00a0<strong>Populatsioonilained<\/strong>\u00a0on populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.\n<\/p>\n<p>\n\tSaaklooma arvukuse suurenedes kasvab m\u00f5ne aja p\u00e4rast toidu k\u00fclluse t\u00f5ttu kiskja arvukus, mis teatud aja p\u00e4rast toob kaasa saaklooma arvukuse v\u00e4henemise.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tSeega on kiskja ja saaklooma populatsiooni arvukus teineteisest s\u00f5ltuvuses.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>\u00d6koloogiline tasakaal<\/strong>\u00a0on \u00f6kos\u00fcsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus ehk \u00f6kos\u00fcsteem p\u00fcsib ajas enam-v\u00e4hem muutumatus olekus.\u00a0Kuigi m\u00f5ne liigi arvukus vahel suureneb, taastub see varsti teiste organismide m\u00f5jul v\u00f5i kujuneb uus tasakaal.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00d6kos\u00fcsteemis v\u00f5ivad toimuda nii suured muutused, mille tagaj\u00e4rjel senine looduslik tasakaal kaob ja \u00fcks \u00f6kos\u00fcsteem asendub teisega.\n<\/p>\n<p>\n\tSageli on selle p\u00f5hjuseks:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tM\u00f5ne olulise liigi kadumine v\u00f5i paljunemine plahvatuslikult v\u00f5i kui tuuakse sisse v\u00f5\u00f5rliik.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tV\u00e4lised looduslikud tegurid: torm, metsatulekahju, \u00fcleujutused jms.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tInimese tegevus, n\u00e4iteks keskkonna saastamine (nafta reostus) v\u00f5i majandustegevus (metsaraie).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Toiduv\u00f5rgu kaudu moodustab \u00f6kos\u00fcsteem isereguleeruva terviku, milles iga j\u00e4rgmine toiduahela l\u00fcli reguleerib eelmise arvukust. Eri organismide vahel kujuneb tasakaal, st taimede hulk m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra, kui palju taimtoidulisi loomi koosluses saab elada. Nende hulgast omakorda s\u00f5ltub, kui palju saab koosluses elada &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-21","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":619,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions\/619"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}