{"id":17,"date":"2024-04-04T08:54:50","date_gmt":"2024-04-04T05:54:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/22-millised-organismidevahelised-suhted-looduses\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:58","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:58","slug":"22-millised-organismidevahelised-suhted-looduses","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/22-millised-organismidevahelised-suhted-looduses\/","title":{"rendered":"2.2. Millised on organismidevahelised suhted looduses?"},"content":{"rendered":"<p>\n\tIga organismi elu s\u00f5ltub tema l\u00e4heduses elavatest organismidest. Taimede, loomade, seente, mikroorganismide vahel valitsevad mitmesugused suhted, mis v\u00f5ivad olla kasulikud, kahjulikud v\u00f5i neutraalsed. Organismidevahelisi suhteid nimetatakse\u00a0<strong>kooseluvormideks<\/strong>.\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" id=\"yui_3_17_2_1_1697302615972_43\" style=\"width: 100%\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tM\u00f5iste\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tSelgitus\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tN\u00e4ide\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Konkurents<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tIsenditevaheline v\u00f5istlus eluks vajalike tingimuste, peamiselt toidu ja eluruumi p\u00e4rast.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\t\u00dche pesakonna p\u00f5rsad konkureerivad.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tK\u00f5rvuti kasvavad kask ja kuusk konkureerivad.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Parasitism<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tKaks eri liiki, kus \u00fcks saab kasu (parasiit) ja teine saab kahju (peremees), seotud toitumisega.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tS\u00e4\u00e4sk (+) imeb inimese (-)verd.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tLehet\u00e4i (+) ja roos (-)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Kisklus<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t\u00dcks loom tapab (kiskja) teise looma (saakloom) ja s\u00f6\u00f6b ta \u00e4ra.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tRebane (+)s\u00f6\u00f6b kana (-).\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tHunt (+) murrab ja s\u00f6\u00f6b j\u00e4nest (-)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>S\u00fcmbioos<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tVastastikku kasulik kooselu.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tM\u00e4nd (+) ja m\u00e4nniriisikas (+);\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tPuhastajakala (+) ja mureen (+)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Koloniaalsus<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tOn \u00fchte liiki isendite kooseluvorm.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tSurikaadid (+)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tSipelgate koloonia\u00a0(+)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t<strong>Taimtoidulisus<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tToitumissuhe, kus taimtoidulised loomad s\u00f6\u00f6vad taimi.\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tKapsaliblika r\u00f6\u00f6vik (+) ja kapsas (-)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tJ\u00e4nes (+) ja ristik (-)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t<br>Tabelis:\u00a0(+) suhe on isendile kasulik, (-) suhe on isendile kahjulik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Iga organismi elu s\u00f5ltub tema l\u00e4heduses elavatest organismidest. Taimede, loomade, seente, mikroorganismide vahel valitsevad mitmesugused suhted, mis v\u00f5ivad olla kasulikud, kahjulikud v\u00f5i neutraalsed. Organismidevahelisi suhteid nimetatakse\u00a0kooseluvormideks. M\u00f5iste Selgitus N\u00e4ide Konkurents Isenditevaheline v\u00f5istlus eluks vajalike tingimuste, peamiselt toidu ja eluruumi p\u00e4rast. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":623,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/623"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}