{"id":16,"date":"2024-04-04T08:54:50","date_gmt":"2024-04-04T05:54:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/7-paljunemine\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:58","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:58","slug":"7-paljunemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/7-paljunemine\/","title":{"rendered":"7. PALJUNEMINE"},"content":{"rendered":"<h3>\n\t7.1. Kuidas taimed paljunevad?<br>\n<\/h3>\n<p>\n\t<strong>Eostega.<\/strong>\u00a0Eosed on 1-rakulised. Nii levivad sammal- ja s\u00f5najalgtaimed.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Seemnetega.<\/strong>\u00a0Seemned koosnevad mitmerakulisest\u00a0 iduosast ja mitmerakulisest toitekoest, tekivad viljastumise tagaj\u00e4rjel, on geneetiliselt erinevad.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Vegetatiivselt ehk klonaalselt\u00a0<\/strong>\u2013 taimet\u00fckikestega, sigipungadega, v\u00f5sudega, v\u00f5sunditega jne. Vegetatiivselt paljunenud \u00fche taime j\u00e4rglased on geneetiliselt \u00fchesugused.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Tabel 12.\u00a0<\/strong> \u00a0Sugulise ja vegetatiivse paljunemise v\u00f5rdlus.\u00a0\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" width=\"528\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Suguline paljunemine<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<th scope=\"col\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Vegetatiivne paljunemine<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"264\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tJ\u00e4rglased arenevad viljastatud munarakust\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tJ\u00e4rglased erinevad p\u00e4rilikelt omadustelt vanematest ja \u00fcksteisest\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tJ\u00e4rglased v\u00f5ivad kasvada vanemtaimest kaugel\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"264\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tJ\u00e4rglased arenevad m\u00f5nest\u00a0 vanemtaime kasvuorgani osast\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tJ\u00e4rglased sarnanevad p\u00e4rilikelt omadustelt vanemtaimega ja omavahel\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tJ\u00e4rglased kasvavad vanemtaime l\u00e4hedal\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tKiiresti moodustub palju j\u00e4rglasi\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\u00a0<\/p>\n<h4>\n\tVaata videot:<br>\n<\/h4>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>7.1. Kuidas taimed paljunevad? Eostega.\u00a0Eosed on 1-rakulised. Nii levivad sammal- ja s\u00f5najalgtaimed. Seemnetega.\u00a0Seemned koosnevad mitmerakulisest\u00a0 iduosast ja mitmerakulisest toitekoest, tekivad viljastumise tagaj\u00e4rjel, on geneetiliselt erinevad. Vegetatiivselt ehk klonaalselt\u00a0\u2013 taimet\u00fckikestega, sigipungadega, v\u00f5sudega, v\u00f5sunditega jne. Vegetatiivselt paljunenud \u00fche taime j\u00e4rglased on geneetiliselt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":624,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/624"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}