{"id":137,"date":"2024-04-04T08:55:04","date_gmt":"2024-04-04T05:55:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/1-liik-populatsioon-kooslus-okosusteem-biosfaar\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:51","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:51","slug":"1-liik-populatsioon-kooslus-okosusteem-biosfaar","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/1-liik-populatsioon-kooslus-okosusteem-biosfaar\/","title":{"rendered":"1.1. Mis on liik, populatsioon ja kooslus?"},"content":{"rendered":"\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tLiik<\/strong><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\"Liik\"<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u2013 see on\u00a0sarnaste tunnustega\u00a0isendite r\u00fchm, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ja kes omavahel annavad\u00a0viljakaid j\u00e4rglasi.
Ladina keeles\u00a0 t\u00e4histatakse liigi nime kahe s\u00f5naga. Esimene s\u00f5na n\u00e4itab perekonda, kuhu liik kuulub.\u00a0
T\u00e4nap\u00e4eval on k\u00f5ik teadaolevad liigid paigutatud nende sarnasuse ja oletatava sugulusastme p\u00f5hjal eluslooduse s\u00fcsteemi.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\tLiik on n\u00e4iteks:<\/strong>\n
    \n
  • \n\t\t\t\t\t\tMustela lutreola<\/em>\u00a0\u2013 Euroopa naarits\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tMustela nivalis<\/em>\u00a0\u2013 nirk jne.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n

    \n\t\t\t\t\tMustela\u00a0<\/em>(perekond naarits) on perekonnanimi. Seega, Euroopa naarits ja nirk kuuluvad \u00fchte perekonda.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPopulatsioon<\/strong><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"Populatsioon\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00dchisel territooriumil elavad \u00fche ja sama liigi isendid moodustavad\u00a0populatsiooni.\u00a0
Populatsioon on v\u00e4iksem \u00fcksus kui liik.\u00a0\u00a0\u00dche liigi erinevad populatsioonid on eraldatud geograafilise takistusega ja ei saa vabalt ristuda.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\tPopulatsioon on n\u00e4iteks:<\/strong>\n
    \n
  • \n\t\t\t\t\t\tPeipsi j\u00e4rve ahvenate populatsioon.\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tKahe erineva j\u00e4rve\u00a0 (Peipsi j\u00e4rve ja Saadj\u00e4rve) ahvenate populatsioonid.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\n\t\t\t\t\tKooslus<\/strong><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"Kooslus\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tK\u00f5ik \u00fche elupaiga populatsioonid moodustavad\u00a0koosluse.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\tKooslus on n\u00e4iteks:<\/strong>\n
    \n
  • \n\t\t\t\t\t\tNiidu koosluse moodustavad lepatriinude, valge ristiku, karikakarde ja koerliblikate populatsioonid (vaata j\u00e4rgmist joonist)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    \n\t\u00a0\n<\/p>\n

    \n\t\"Kooslus:\n<\/p>\n\n\n\n\n
    \n

    \n\t\t\t\t\t\"Populatsioon\"\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

    		\n

    \n\t\t\t\t\tPopulatsioon<\/strong><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

    \t\t\t\tR\u00fchm \u00fcht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas elupaigas.\n\t\t\t<\/p><\/td>\n<\/tr>\n

    \n\t\t\t\t\"Kooslus\"\n\t\t\t<\/td>\n\n

    \n\t\t\t\t\tKooslus<\/strong><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

    \t\t\t\tEri liikide populatsioonide kogum \u00fches elupaigas.\n\t\t\t<\/p><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Liik \u00a0 \u2013 see on\u00a0sarnaste tunnustega\u00a0isendite r\u00fchm, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ja kes omavahel annavad\u00a0viljakaid j\u00e4rglasi.Ladina keeles\u00a0 t\u00e4histatakse liigi nime kahe s\u00f5naga. Esimene s\u00f5na n\u00e4itab perekonda, kuhu liik kuulub.\u00a0T\u00e4nap\u00e4eval on k\u00f5ik teadaolevad liigid paigutatud nende sarnasuse …<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-137","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=137"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/137\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":503,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/137\/revisions\/503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}