{"id":12,"date":"2024-04-04T08:54:50","date_gmt":"2024-04-04T05:54:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/37-leht\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:58","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:58","slug":"37-leht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/37-leht\/","title":{"rendered":"3.7. LEHT"},"content":{"rendered":"<h4>\n\t3.7.1. Milleks on taimel lehti vaja?\u00a0<br>\n<\/h4>\n<ul>\n<li>\n\t\tLeht on taimeorgan, kus peamiselt toimub fotos\u00fcntees ning vee aurumine.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tLehed v\u00f5ivad olla ka tugevasti muundunud ning kohastunud varuainete s\u00e4ilitamiseks, kinnitumiseks, kaitseks v\u00f5i putukate p\u00fc\u00fcdmiseks.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t\u00a0Uued lehed arenevad lehepungades paiknevatest lehealgmetest.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\t3.7.2. Milline on lehe ehitus?\u00a0<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tLehte katab vahakiht, mis takistab vee auramist.<strong>\u00a0Kattekude<\/strong>\u00a0on \u00f5huke, kloroplastideta ja laseb h\u00e4sti valgust l\u00e4bi. P\u00f5hikoe rakud sisaldavad kloroplaste ja seal toimub fotos\u00fcntees,. Leherood moodustuvad\u00a0 juhtkimpudest, mis koosnevad puidusoontest ja niinerakkudest.\u00a0P\u00f5hikoerakkudes moodustunud suhkrud liiguvad juhtkimbu\u00a0<strong>niinerakkudesse<\/strong>\u00a0ja sealt edasi tervesse taime.\u00a0<strong>Puidusooned<\/strong>, mida m\u00f6\u00f6da j\u00f5uab vesi lehte ja liigub p\u00f5hikoe rakkudesse. Kattekoes asuvad \u00f5hul\u00f5hed (maismaataimedel lehe alumisel k\u00fcljel ja veetaimedel lehe \u00fclemisel k\u00fcljel).\u00a0Gaasivahetus taimes toimub \u00f5hul\u00f5hede kaudu.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"850\" height=\"311\" class=\"alignnone wp-image-165\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/leht.png\" title=\"leht.png\" alt=\"Leht\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/leht.png 850w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/leht-300x110.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/leht-768x281.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 850px) 100vw, 850px\">\n<\/p>\n<p>\n\tJoonis 18. Lehe siseehitus.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\t\u00a03.7.3. Kuidas \u00f5hul\u00f5hed t\u00f6\u00f6tavad?\u00a0<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tValguse k\u00e4es toimub sulgrakkudes fotos\u00fcntees ning mitmete ainete konsentratsioon on neis suurem kui naaberrakkudes. Vesi tungib osmoosi t\u00f5ttu sulgrakku ja paisunud sulgrakud kaarduvad v\u00e4ljapoole, nende vahele tekib \u00f5hupilu.\n<\/p>\n<p>\n\tPimedas, kui fotos\u00fcnteesi ei toimu, kaotavad enamikul taimedel sulgrakud vett ning sulgevad \u00f5hupilu.\n<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"317\" height=\"418\" class=\"alignnone wp-image-166\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/ohulohe.png\" title=\"ohulohe.png\" alt=\"\u00d5hul\u00f5he\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/ohulohe.png 317w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/ohulohe-228x300.png 228w\" sizes=\"auto, (max-width: 317px) 100vw, 317px\"><br>Joonis 19. \u00d5hul\u00f5he ehitus.<br>\u00a0<\/p>\n<p>\n\t<strong>Vaata videot:<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>3.7.1. Milleks on taimel lehti vaja?\u00a0 Leht on taimeorgan, kus peamiselt toimub fotos\u00fcntees ning vee aurumine. Lehed v\u00f5ivad olla ka tugevasti muundunud ning kohastunud varuainete s\u00e4ilitamiseks, kinnitumiseks, kaitseks v\u00f5i putukate p\u00fc\u00fcdmiseks. \u00a0Uued lehed arenevad lehepungades paiknevatest lehealgmetest. \u00a0 3.7.2. Milline &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":628,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/628"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}