{"id":119,"date":"2024-04-04T08:55:02","date_gmt":"2024-04-04T05:55:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/9-inimese-evolutsioon\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:53","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:53","slug":"9-inimese-evolutsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/9-inimese-evolutsioon\/","title":{"rendered":"9. Inimese evolutsioon"},"content":{"rendered":"<h4>\n\tKes olid n\u00fc\u00fcdisinimese eellased?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tT\u00e4nap\u00e4eva inimene \u2013<strong>\u00a0<em>Homo sapiens sapiens<\/em>\u00a0\u2013\u00a0<\/strong>kuulub ainsa liigina perekonda inimene (<em>Homo)<\/em>. Inimese l\u00e4himateks sugulasteks t\u00e4nap\u00e4eva loomariigis on inimahvid. Nende sarnasus ilmneb kehaehituses, f\u00fcsioloogias, kromosoomides, geenides jm.\u00a0 Inimest eristab inimahvidest k\u00f5ige enam k\u00f5ne- ja abstraktse m\u00f5tlemise v\u00f5ime.\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"630\" height=\"326\" class=\"alignnone wp-image-329\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/evolution-wiki_ver_1.png\" title=\"Joonis. Inimese evolutsioon\" alt=\"Joonis. Inimese evolutsioon\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/evolution-wiki_ver_1.png 630w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/evolution-wiki_ver_1-300x155.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 630px) 100vw, 630px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Inimesel ja inimahvidel olid \u00fchised ahvilaadsed eellased.<\/strong>\u00a0Umbes 5.7 miljonit aastat tagasi hargnes ahvilaadsete eellaste areng kahte suunda: inimlasteks ja inimahvideks.\n<\/p>\n<p>\n\t3,5 miljonit aastat tagasi kujunesid\u00a0<strong>Aafrikas\u00a0<\/strong>esimesed inimlased, neid nimetati\u00a0<strong>austrolopiteekideks ehk ahvinimesteks<\/strong>. Nad asusid puudelt elama maismaale.\n<\/p>\n<p>\n\tAustrolopiteekidest\u00a0 arenesid umbes 2,3 miljoni aasta eest Aafrikas esimesed inimese perekonna esindajad. Neile pandi nimeks\u00a0<strong>osav inimene (<\/strong><em><strong>Homo habilis),<\/strong>\u00a0<\/em>sest nad oskasid valmistada algelisi t\u00f6\u00f6riistu\n<\/p>\n<p>\n\t1.9 miljonit aastat tagasi kujunes nendest\u00a0<strong>p\u00fcstine inimene (<em>Homo erectus<\/em>)<\/strong>. P\u00fcstine inimene levis Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse.\n<\/p>\n<p>\n\tN\u00fc\u00fcdisaegne inimene ehk\u00a0<strong>arukas inimene (<em>Homo sapiens<\/em>)<\/strong>\u00a0kujunes samuti Aafrikas 200 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 tagasi hakkas arukas inimene Aafrikast v\u00e4lja r\u00e4ndama\u00a0 ja j\u00f5udis k\u00f5ikidele mandritele.\n<\/p>\n<p>\n\tSamal ajal n\u00fc\u00fcdsaegse inimesega elasid Euroopas ja Aasias\u00a0<strong>neandertallased<\/strong>\u00a0(200 000 kuni 30 000 tagasi). Arvatakse, et nad moodustavad inimese sugupuu \u00fche k\u00f5rvalharu.\n<\/p>\n<blockquote>\n<h4>\n\t\tVaata videot:<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\t\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kes olid n\u00fc\u00fcdisinimese eellased? T\u00e4nap\u00e4eva inimene \u2013\u00a0Homo sapiens sapiens\u00a0\u2013\u00a0kuulub ainsa liigina perekonda inimene (Homo). Inimese l\u00e4himateks sugulasteks t\u00e4nap\u00e4eva loomariigis on inimahvid. Nende sarnasus ilmneb kehaehituses, f\u00fcsioloogias, kromosoomides, geenides jm.\u00a0 Inimest eristab inimahvidest k\u00f5ige enam k\u00f5ne- ja abstraktse m\u00f5tlemise v\u00f5ime.\u00a0 Inimesel &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-119","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":521,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119\/revisions\/521"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}