{"id":117,"date":"2024-04-04T08:55:02","date_gmt":"2024-04-04T05:55:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/7-bioloogilise-evolutsiooni-toendid\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:53","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:53","slug":"7-bioloogilise-evolutsiooni-toendid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/7-bioloogilise-evolutsiooni-toendid\/","title":{"rendered":"7. Bioloogilise evolutsiooni t\u00f5endid"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<strong>Mis t\u00f5endab evolutsiooni toimumist?<\/strong>\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" width=\"539\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Uurimismeetod<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<th scope=\"col\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Evolutsioonit\u00f5endid<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"250\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>1. Paleontoloogilised\u00a0<\/strong><strong>uuringud<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tTeadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, arenemist ja elutegevuse j\u00e4lgi, nimetatakse paleontoloogiaks.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>\u00a0<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"289\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0<strong>Kivististeks<\/strong>\u00a0ehk\u00a0<strong>fossiilideks<\/strong>\u00a0nimetatakse geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud j\u00e4\u00e4nuseid:\u00a0karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid\u00a0ning elutegevuse j\u00e4lgi:\u00a0roomamis- ja puurimisj\u00e4lgi, ussik\u00e4ike jne.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tTavaliselt, mida s\u00fcgavamad kihid, seda vanemad organismid.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"572\" height=\"800\" class=\"alignnone wp-image-325\" style=\"width: 300px;height: 420px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/urglind.jpg\" title=\"Joonis 7. \u00dcrglind. \u00dcrglinnul on n\u00e4ha roomajatele iseloomulikke tunnuseid: pikk l\u00fcliline saba, k\u00fc\u00fcnistega esij\u00e4semed kui ka lindudele omaseid tunnuseid: suled ja tiivad.\" alt=\"Joonis 7. \u00dcrglind. \u00dcrglinnul on n\u00e4ha roomajatele iseloomulikke tunnuseid: pikk l\u00fcliline saba, k\u00fc\u00fcnistega esij\u00e4semed kui ka lindudele omaseid tunnuseid: suled ja tiivad.\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/urglind.jpg 572w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/urglind-215x300.jpg 215w\" sizes=\"auto, (max-width: 572px) 100vw, 572px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"250\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>2. Molekulaarbioloogilised\u00a0<\/strong><strong>uuringud<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tMolekulaarbioloogia uurimisobjektiks on biomolekulid (valgud, nukliinhapped).\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>\u00a0<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"289\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0Mida sarnasem nukleotiididej\u00e4rjestus v\u00f5rreldavate organismide geenides, seda l\u00e4hemal (ajaliselt) on nende \u00fchised esivanemad.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"250\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>3. V\u00f5rdlev anatoomia<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tKlassikaline\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Bioloogia\" title=\"Bioloogia\">bioloogia<\/a>\u00a0(<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Anatoomia\" title=\"Anatoomia\">anatoomia<\/a>) haru, mis tegeleb erinevate\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Takson\" title=\"Takson\">taksonite<\/a>\u00a0<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Organism\" title=\"Organism\">organismide<\/a>\u00a0ehituse v\u00f5rdleva uurimisega.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>\u00a0<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>\u00a0<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"289\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"483\" height=\"337\" class=\"alignnone wp-image-326\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/jasemed.png\" title=\"Joonis. J\u00e4semed\" alt=\"Joonis. J\u00e4semed\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/jasemed.png 483w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/jasemed-300x209.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 483px) 100vw, 483px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tEnamiku selgroogsete loomade j\u00e4semed on sarnase ehitusega (homoloogilised elundid).\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tMida sarnasemad organismid, seda l\u00e4hemal ajas on nende \u00fchised esivanemad.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tMandunud elundid on elundid, mis pole m\u00f5nel liigil v\u00e4lja arenenud ja on kaotanud oma esialgse \u00fclesande. N\u00e4iteks inimesel on sellised umbsoole ussripik, \u00f5ndraluu, tarkusehambad.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"250\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>4. V\u00f5rdlev embr\u00fcoloogia<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0V\u00f5rdleb erinevate loomar\u00fchmade embr\u00fcoloogilist (lootelist) arengut.\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>\u00a0<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"289\">\n<p style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t\t\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"306\" height=\"330\" class=\"alignnone wp-image-327\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/areng.png\" title=\"Joonis. Arenguetapid\" alt=\"Joonis. Arenguetapid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/areng.png 306w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/areng-278x300.png 278w\" sizes=\"auto, (max-width: 306px) 100vw, 306px\">\n\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tArengu algetappidel on selgroogsete looted sarnased, erinevused tekivad hilisemas arengus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\u00a0<\/p>\n<blockquote>\n<h4>\n\t\tVaata videot:<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\t\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mis t\u00f5endab evolutsiooni toimumist? Uurimismeetod Evolutsioonit\u00f5endid 1. Paleontoloogilised\u00a0uuringud Teadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, arenemist ja elutegevuse j\u00e4lgi, nimetatakse paleontoloogiaks. \u00a0 \u00a0Kivististeks\u00a0ehk\u00a0fossiilideks\u00a0nimetatakse geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud j\u00e4\u00e4nuseid:\u00a0karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid\u00a0ning elutegevuse j\u00e4lgi:\u00a0roomamis- ja puurimisj\u00e4lgi, ussik\u00e4ike &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-117","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/117","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=117"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/117\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":523,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/117\/revisions\/523"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=117"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}