{"id":116,"date":"2024-04-04T08:55:02","date_gmt":"2024-04-04T05:55:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/6-olelusvoitlus-ja-looduslik-valik\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:53","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:53","slug":"6-olelusvoitlus-ja-looduslik-valik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/6-olelusvoitlus-ja-looduslik-valik\/","title":{"rendered":"6. Olelusv\u00f5itlus ja looduslik valik"},"content":{"rendered":"<h4>\n\tMis on bioloogiline evolutsioon?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tLiikide j\u00e4rkj\u00e4rgulist muutumist p\u00f5lvkondade jooksul nimetatakse\u00a0<strong>bioloogiliseks evolutsioonik<\/strong>s. Bioloogiline evolutsioon on aeglane ja l\u00f5ppematu protsess.\n<\/p>\n<p>\n\tEvolutsiooni tulemusena:\n<\/p>\n<p>\n\t1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0organismid kohastuvad muutuvate keskkonnatingimustega;\n<\/p>\n<p>\n\t2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0tekivad uued liigid;\n<\/p>\n<p>\n\t3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0osa liike sureb v\u00e4lja.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<strong>Vaata videot:<\/strong>\u00a0\u201cEvolutsioon\u201d\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<strong>Mis on olelusv\u00f5itlus?<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tOrganismid annavad rohkem j\u00e4rglasi, kui neid ellu j\u00e4\u00e4b, sest k\u00f5igile ei j\u00e4tku toitu ja eluruumi v\u00f5i s\u00f6\u00f6vad teised organismid nad \u00e4ra.\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tHaug koeb 10 000 marjatera\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tHiirel korraga 5-12 poega\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKarul\u00a0 1-2 poega\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tPardil mune pesas 10 -18\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMoonil seemneid 100 000\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>Olelusv\u00f5itlus<\/strong>\u00a0on v\u00f5itlus elluj\u00e4\u00e4mise eest. See v\u00f5itlus pole enamasti mitte otseselt f\u00fc\u00fcsiline, vaid kaudne.\n<\/p>\n<p>\n\tOlelusv\u00f5itluses pole k\u00f5ik sama liigi isendid individuaalsete erinevuste t\u00f5ttu v\u00f5rdsed. Organismidele on iseloomulik muutlikkus. Evolutsioonis on oluline p\u00e4rilik muutlikkus, mida p\u00f5hjustavad nii mutatsioonid kui ka geenide ja kromosoomide \u00fcmberpaiknemine (kombinatiivne muutlikkus).\n<\/p>\n<p>\n\tOsa organisme on oma elukeskkonnas kasulikumate tunnustega kui teised ja tulevad teistest paremini toime. Neil on suurem t\u00f5en\u00e4osus ellu j\u00e4\u00e4da ja j\u00e4rglasi anda (seega oma geene j\u00e4rglastele edasi anda).\n<\/p>\n<h4>\n\tMilles seisneb looduslik valik?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tOlelusv\u00f5itluse tagaj\u00e4rjeks on looduslik valik: neid organisme, kes suudavad antud elutingimustes edukamalt toime tulla, j\u00e4\u00e4b teistest rohkem ellu ja nad annavad rohkem j\u00e4rglasi.\u00a0<strong>Looduslik valik<\/strong>\u00a0on protsess, mille k\u00e4igus j\u00e4\u00e4vad ellu ja annavad j\u00e4rglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamaalt toime tulla. Looduslik valik on juhuslik, mitte teadlik kellegi poolt l\u00e4biviidav protsess. Looduslik valik, mille tulemusena kujunevad kohastumused, on evolutsiooni liikumapanevaks j\u00f5uks.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tKui elutingimused j\u00e4\u00e4vad samaks, on ka need kasuliku muutusega j\u00e4rglased eluj\u00f5ulisemad ja p\u00e4randavad kasulikke muutusi m\u00e4\u00e4ravad geenid omakoda edasi. Nii kinnistuvad\u00a0 ja kogunevad sellised juhuslikult tekkinud muutused paljude sugup\u00f5lvede jooksul. Loodusliku valiku tagaj\u00e4rjeks on kohastumine. Isendite elluj\u00e4\u00e4mist ja paljunemist soodustavaid p\u00e4rilikke tunnuseid, mis tagavad liigi s\u00e4ilimise, nimetatakse\u00a0<strong>kohastumusteks.<\/strong>\n<\/p>\n<h4>\n\tMis juhtub, kui elutingimused muutuvad?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tKui elutingimused muutuvad, satuvad eelisolukorda teiste, uutes tingimustes kasulike tunnustega organismid. Loodusliku valiku tulemusena kujunevad organismir\u00fchmades uued kohastumused ja ajapikku populatsioon muutub.\n<\/p>\n<p>\n\tN\u00e4iteks puhastes kasemetsades on \u00fclekaalus kasekedriku heledad isendid, alati on ka \u00fcksikuid tumedaid isendeid. Tumedad isendid paistavad lindudele heledal kaset\u00fcvel h\u00e4sti silma ja nad s\u00fc\u00fcakse \u00e4ra. Kui aga sinna l\u00e4hedusse ehitada tehas, mis saastab \u00f5hku ning kaset\u00fcved v\u00e4rvuvad tahmaga tumedaks, siis paistavad lindudele silma hoopis heledad kasekedrikud ja nad s\u00fc\u00fcakse \u00e4ra. Tumedad j\u00e4\u00e4vad lindudele m\u00e4rkamatuks ja nad annavad edukalt tumedaid j\u00e4rglasi.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"972\" height=\"1366\" class=\"alignnone wp-image-323\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/toostuslik_melanism_1.jpg\" title=\"Joonis. Kasekedriku elutingimused\" alt=\"Joonis. Kasekedriku elutingimused\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/toostuslik_melanism_1.jpg 972w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/toostuslik_melanism_1-213x300.jpg 213w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/toostuslik_melanism_1-729x1024.jpg 729w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/toostuslik_melanism_1-768x1079.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 972px) 100vw, 972px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\tKuidas v\u00f5ib tekkida uus liik?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tUued liigid tekivad pika aja jooksul loodusliku valiku tagaj\u00e4rjel.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Liigiteke algab:<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t1.\u00a0 Liigi leviala laienemisega (r\u00fchm isendeid r\u00e4ndab v\u00e4lja) v\u00f5i isolaatide kujunemisega (geograafiline isolatsioon, n\u00e4iteks maav\u00e4rina tagaj\u00e4rjel tekivad eraldatud saared).\u00a0<strong>Isolaatide tekkimine.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t2.\u00a0 Populatsioonid erinevad geneetiliselt. Aja jooksul toimuvad populatsioonides erinevad mutatsioonid, mis suurendavad populatsioonide geneetilist erinevust veelgi.\n<\/p>\n<p>\n\t3.\u00a0 Populatsioonid\u00a0 v\u00f5ivad\u00a0 elada erinevates keskkonnatingimustes.\u00a0 Sellisel juhul saavad eelispaljunemise v\u00f5imaluse erinevate geneetiliste omadustega isendid (erinevate kohastumustega).\n<\/p>\n<p>\n\t4.\u00a0 L\u00f5puks erinevad eri populatsioonide isendid \u00fcksteisest nii palju, et nendevaheline ristumine pole enam v\u00f5imalik. On tekkinud\u00a0<strong>ristumisbarj\u00e4\u00e4r<\/strong>\u00a0ning uued liigid.\n<\/p>\n<p>Joonisel on n\u00e4ha, et kui kaks populatsiooni A ja B satuvad isolatsiooni, siis populatsioonid erinevad geneetiliselt (geene on t\u00e4histatud eri v\u00e4rvi t\u00e4ppidega). Nendes populatsioonides toimuvad mutatsioonid (nii nagu tavaliselt), aga mutatsioonid, mis populatsioonides tekivad, on erinevad, sest mutatsioonide teke on juhuslik. Aja m\u00f6\u00f6dudes mutantsete geenide sagedus\u00a0 erineb loodusliku valiku t\u00f5ttu j\u00e4rjest enam, sest seal, kus populatsioonid elavad, ei ole t\u00e4pselt \u00fchesugused keskkonnatingimused. L\u00f5puks populatsioonid A ja B erinevad geneetiliselt nii palju, et nende isendid ei ole v\u00f5imelised enam omavahel ristuma.\u00a0<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"483\" height=\"401\" class=\"alignnone wp-image-324\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/populatsioonide_isolatsioon.png\" title=\"Joonis. Populatsioonide isolatsioon\" alt=\"Joonis. Populatsioonide isolatsioon\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/populatsioonide_isolatsioon.png 483w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/populatsioonide_isolatsioon-300x249.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 483px) 100vw, 483px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mis on bioloogiline evolutsioon? Liikide j\u00e4rkj\u00e4rgulist muutumist p\u00f5lvkondade jooksul nimetatakse\u00a0bioloogiliseks evolutsiooniks. Bioloogiline evolutsioon on aeglane ja l\u00f5ppematu protsess. Evolutsiooni tulemusena: 1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0organismid kohastuvad muutuvate keskkonnatingimustega; 2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0tekivad uued liigid; 3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0osa liike sureb v\u00e4lja. \u00a0Vaata videot:\u00a0\u201cEvolutsioon\u201d Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-116","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/116","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=116"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/116\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":524,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/116\/revisions\/524"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=116"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}