{"id":113,"date":"2024-04-04T08:55:01","date_gmt":"2024-04-04T05:55:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/3-parilik-ja-mitteparilik-muutlikkus\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:53","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:53","slug":"3-parilik-ja-mitteparilik-muutlikkus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/3-parilik-ja-mitteparilik-muutlikkus\/","title":{"rendered":"3. P\u00e4rilik ja mittep\u00e4rilik muutlikkus"},"content":{"rendered":"<h4>\n\t8.3.1 Miks sama liigi organismid \u00fcksteisest erinevad?<br>\n<\/h4>\n<ul>\n<li>\n\t\tErinevuse p\u00f5hjuseks on muutlikkus.\u00a0<strong>Muutlikkus\u00a0<\/strong>on organismide v\u00f5ime muutuda ning seet\u00f5ttu \u00fcksteisest erineda.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tGeenide poolt m\u00e4\u00e4ratud organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. Organismi tunnused kujunevad v\u00e4lja keskkonna ja geenide koosm\u00f5jul.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tK\u00f5ige \u00fcldisemalt v\u00f5ib muutlikkust jagada kaheks:\u00a0<strong>p\u00e4rilikuks ja mittep\u00e4rilikuks.<\/strong>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tP\u00e4rilikku muutlikkust p\u00f5hjustavad muutused p\u00e4randuvad j\u00e4rglastele, kui need toimuvad sugurakkudes.\u00a0 Keharakkudes toimunud muutused ei p\u00e4randu j\u00e4rglastele sugulisel paljunemisel.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"728\" height=\"741\" class=\"alignnone wp-image-319\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/muutlikkus.png\" title=\"Joonis 6. Muutlikkuse vormid\" alt=\"Joonis 6. Muutlikkuse vormid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/muutlikkus.png 728w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/muutlikkus-295x300.png 295w\" sizes=\"auto, (max-width: 728px) 100vw, 728px\">\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tMutatsiooniline muutlikkus on geneetilise (p\u00e4riliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest kromosoomide v\u00f5i geenide struktuuris.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKombinatiivne muutlikkus\u00a0 on geneetilise (p\u00e4riliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide \u00fcmberkombineerumisest j\u00e4rglaste genot\u00fc\u00fcpides. Alleelide \u00fcmberkombineerumine toimub meioosi (sugurakkude moodustumise) ja viljastamise k\u00e4igus.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMittep\u00e4rilik muutlikkus (modifikatsiooniline muutlikkus) on keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<h4>\n\tMis on mutatsioon?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tMuutusi geenide ja kromosoomide ehituses v\u00f5i kromosoomide arvus nimetatakse\u00a0<strong>mutatsioonideks.\u00a0<\/strong>Need v\u00f5ivad tekkida juhuslikult v\u00e4liskeskkonna tegurite v\u00f5i mutageenide toimel. Keharakkudes toimunud mutatsioone sugulisel paljunemisel j\u00e4rglastele edasi ei anta.\u00a0<strong>Mutageen\u00a0<\/strong>on mutatsioone p\u00f5hjustav f\u00fc\u00fcsikaline, keemiline v\u00f5i bioloogiline tegur.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"793\" height=\"854\" class=\"alignnone wp-image-320\" style=\"width: 500px;height: 538px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/mutatsioonid.png\" title=\"Joonis 7. N\u00e4ited mutatsioonidest\" alt=\"Joonis 7. N\u00e4ited mutatsioonidest\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/mutatsioonid.png 793w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/mutatsioonid-279x300.png 279w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/mutatsioonid-768x827.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 793px) 100vw, 793px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p><strong>Tabel 1.<\/strong>\u00a0Enam levinud mutageenid<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tBioloogilised mutageenid\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tKeemilised mutageenid\n\t\t\t<\/th>\n<th scope=\"col\">\n\t\t\t\tF\u00fc\u00fcsikalised mutageenid\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tViirused, bakterite ja hallitusseente m\u00fcrgid ehk toksiinid, taimsed m\u00fcrgid jm\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tTugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooteid, tubakasuits, fenool, asbest, paljud ravimid, keskkonnam\u00fcrgid jm\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tRadioaktiivne kiirgus, r\u00f5ntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\u00a0<\/p>\n<blockquote>\n<h4>\n\t\tLoe lisaks:<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\t<a href=\"https:\/\/www.mu.ee\/uudised\/2023\/04\/06\/india-naine-sunnitas-siiami-kaksikud\">https:\/\/www.mu.ee\/uudised\/2023\/04\/06\/india-naine-sunnitas-siiami-kaksikud<\/a><br><a href=\"https:\/\/teadus.postimees.ee\/4394777\/uuring-mutatsioonid-on-paratamatu-osa-elust\">https:\/\/teadus.postimees.ee\/4394777\/uuring-mutatsioonid-on-paratamatu-osa-elust<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<h4>\n\tKuidas uuritakse inimestel muutlikkust?<br>\n<\/h4>\n<p>Inimesel v\u00f5ib s\u00fcndida kahte t\u00fc\u00fcpi kaksikuid: \u00fchemuna- ja kahemunakaksikud. Kahemunakaksikute tunnuste erinevus on p\u00f5hjustatud nii p\u00e4rilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste m\u00f5just. \u00dchemunakaksikute erinevus on tingitud aga ainult keskkonnast, sest nende geenid on \u00fchesugused. Eri kaksikut\u00fc\u00fcpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline v\u00f5rdlus v\u00f5imaldab eristada p\u00e4rilikku ja mittep\u00e4rilikku muutlikkust.<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"368\" height=\"465\" class=\"alignnone wp-image-321\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kaksikud.png\" title=\"Joonis 8.\u00a0 Kahemunakaksikud (A) ja \u00fchemunakaksikud (B).\" alt=\"Joonis 8.\u00a0 Kahemunakaksikud (A) ja \u00fchemunakaksikud (B).\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kaksikud.png 368w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kaksikud-237x300.png 237w\" sizes=\"auto, (max-width: 368px) 100vw, 368px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>8.3.1 Miks sama liigi organismid \u00fcksteisest erinevad? Erinevuse p\u00f5hjuseks on muutlikkus.\u00a0Muutlikkus\u00a0on organismide v\u00f5ime muutuda ning seet\u00f5ttu \u00fcksteisest erineda. Geenide poolt m\u00e4\u00e4ratud organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. Organismi tunnused kujunevad v\u00e4lja keskkonna ja geenide koosm\u00f5jul. K\u00f5ige \u00fcldisemalt v\u00f5ib muutlikkust &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-113","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/113","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=113"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/113\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":527,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/113\/revisions\/527"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=113"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}