{"id":108,"date":"2024-04-04T08:55:01","date_gmt":"2024-04-04T05:55:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/10-seedeelundkond\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:53","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:53","slug":"10-seedeelundkond","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/10-seedeelundkond\/","title":{"rendered":"10. Seedeelundkond"},"content":{"rendered":"<h4>\n\t10.1.\u00a0Mis iseloomustab inimese ainevahetust?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tAinevahetuse kaudu on organism seotud keskkonnaga.\u00a0<strong>Ainevahetuse<\/strong>\u00a0moodustavad organismis toimuvad k\u00f5ik keemilised protsessid, mille k\u00e4igus organism saab v\u00e4liskeskkonnast vajalikke aineid, muudab need organismile omastatavaks ja eritab elutegevuse j\u00e4\u00e4kained tagasi keskkonda.\n<\/p>\n<p>\n\tAinevahetus on seda kiirem, mida\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tv\u00e4iksem on kehamass,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tk\u00f5rgem on kehatemperatuur,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tnoorem on organism,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tsuurem on kehaline aktiivsus,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tainevahetuse kiirust m\u00f5jutab ka toitainete hulk, ens\u00fc\u00fcmide aktiivsus jm.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"900\" height=\"204\" class=\"alignnone wp-image-305\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/ainevahetus.png\" title=\"Joonis.\u00a0Ainevahetuse \u00fcldine skeem\" alt=\"Joonis.\u00a0Ainevahetuse \u00fcldine skeem\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/ainevahetus.png 900w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/ainevahetus-300x68.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/ainevahetus-768x174.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 900px) 100vw, 900px\">\n<\/p>\n<p>\n\tAinevahetuses eristatakse kahte vastassuunalist, kuid teineteisega seotud protsessi:<strong>\u00a0 s\u00fcnteesi- ja l\u00f5hustumisreaktsioone<\/strong>. S\u00fcnteesi \u2013 ja l\u00f5hustumisreaktsioonid on organismis tavaliselt tasakaalus (tervel t\u00e4iskasvanud inimesel). S\u00fcnteesireaktsioonid on \u00fclekaalus nt noores kasvavas organismis ja l\u00f5hustumisreaktsioonid n\u00e4lgivas organismis.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>AINEVAHETUS<\/strong>\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\" valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>S\u00fcnteesireaktsioonid<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<th scope=\"col\" valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>L\u00f5hustumisreaktsioonid<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\tLihtsatest molekulidest keeruliste, organismile vajalike \u00fchendite moodustamine.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\tAinete lagundamine lihtsama ehitusega molekulideks.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\tNeid reaktsioone reguleerivad ens\u00fc\u00fcmid.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\tNeid reaktsioone reguleerivad ens\u00fc\u00fcmid.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\tVajatakse t\u00e4iendavat energiat.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\tKaasneb energia vabanemine. Vabanevat energiat kasutatakse mitmesuguste ainete s\u00fcnteesiks, kehatemperatuuri s\u00e4ilitamiseks, lihaste t\u00f6\u00f6ks jms.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\tToimuvad organismi kasvamisel, \u00fcmberehitamisel.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\tToimuvad toidu seedimisel. Organismi mittevajalike koostisosade lagundamisel.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\tTekkinud \u00fchenditest moodustuvad rakud, koed, organid.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\tMoodustunud molekule kasutab organism nt s\u00fcnteesireaktsioonidest. J\u00e4\u00e4kained eemaldatakse organismist.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tNii s\u00fcnteesi- kui l\u00f5hustumisreaktsioone viivad organismis l\u00e4bi ens\u00fc\u00fcmid.\u00a0 Ens\u00fc\u00fcmid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, j\u00e4\u00e4des ise samal ajal muutumatuks.\n<\/p>\n<p>\n\tS\u00fcnteesireaktsioonideks vajalikud ained ja energia saadakse toitainetest nende l\u00f5hustumisel.\u00a0<strong>Toitained<\/strong>\u00a0on toiduainete koostisosad.\u00a0<strong>Toiduained\u00a0<\/strong>on\u00a0inimtoiduks m\u00f5eldud taimse\u00a0 v\u00f5i loomse p\u00e4ritoluga ained (kala, liha, juurviljad, puuviljad jne). Toitained jaotatakse\u00a0<strong>makro- ja mikrotoitaineteks<\/strong>\u00a0selle j\u00e4rgi, kui palju inimene neid vajab.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>TOITAINED<\/strong>\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\" valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Makrotoitained<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<th scope=\"col\" valign=\"top\" width=\"308\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>Mikrotoitained<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tvalgud\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\ts\u00fcsivesikud\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tlipiidid\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tvesi\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"308\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tvitamiinid\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tmikro- ja makroelemendid (raud, magneesium jne)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Vitamiinid<\/strong>\u00a0on orgaanilised \u00fchendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks on K, A, D ja E ( KADE). \u00dclej\u00e4\u00e4nud on vees lahustuvad vitamiinid. Vitamiinid kuuluvad ens\u00fc\u00fcmide koostisesse. Vitamiinide puudusel ja \u00fcletarbimisel tekivad ainevahetush\u00e4ired.\n<\/p>\n<p>\n\tInimene kasutab eluks pidevalt hapnikku, seega on ta\u00a0<strong>aeroobne organism.<\/strong>\n<\/p>\n<h4>\n\t10.2. Kuidas inimene seedib toitu?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tSeedimise \u00fclesanne on l\u00f5hustada toidu koostisesse kuuluvad toitained v\u00e4iksemateks osadeks, et need saaksid verre ja l\u00fcmfi imenduda ning j\u00f5uaksid k\u00f5ikidesse elusatesse rakkudesse.\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"5\" cellspacing=\"0\" style=\"width: 100%\">\n<thead>\n<tr>\n<th scope=\"col\">\n<p>\n\t\t\t\t\tSeedeelundid\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<th scope=\"col\">\n<p>\n\t\t\t\t\tSeeden\u00f5red ja ens\u00fc\u00fcmid\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<th scope=\"col\">\n<p>\n\t\t\t\t\tProtsessid seedeelundites\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"140\">\n<p>\n\t\t\t\t\tSuu\u00f5\u00f5s\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"189\">\n<p>\n\t\t\t\t\tS\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed eritavad s\u00fclge, mis sisaldab ens\u00fc\u00fcmi\u00a0<strong>am\u00fclaas\u00a0<\/strong>ja lima.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"288\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tToidu peenestamine hammastega.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tToidu segamine s\u00fcljega, mis teeb toidupala libedaks ja kergemini neelatavaks.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tMaitse tundmine ja hindamine.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tAlgab\u00a0<strong>s\u00fcsivesikute<\/strong><strong>\u00a0<\/strong>(toidut\u00e4rklise) l\u00f5hustumine am\u00fclaasi toimel.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"140\">\n<p>\n\t\t\t\t\tNeel\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"189\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"288\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tToidu edasijuhtimine s\u00f6\u00f6gitorru.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tNeelamise ajal suleb k\u00f5rikaas toidu sissep\u00e4\u00e4su k\u00f5risse ja hingetorru.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"140\">\n<p>\n\t\t\t\t\tS\u00f6\u00f6gitoru\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"189\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"288\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tToidu edasijuhtimine makku.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"140\">\n<p>\n\t\t\t\t\tMagu\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"189\">\n<p>\n\t\t\t\t\tMao limaskesta n\u00e4\u00e4rmed toodavad lima ja maon\u00f5ret, mis sisaldab\u00a0<strong>soolhapet\u00a0<\/strong>ja ens\u00fc\u00fcmi\u00a0<strong>pepsiin.<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"288\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tToit soojeneb ja seguneb maon\u00f5rega.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tSoolhape muudab mao keskkonna happeliseks (sest pepsiin toimib ainult happelises keskkonnas).\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tAlgab\u00a0<strong>valkude l\u00f5hustumine<\/strong>\u00a0pepsiini toimel.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tToit viibib keskmiselt maos 3-4 tundi.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"140\">\n<p>\n\t\t\t\t\tPeensoole algusosa (kaksteists\u00f5rmiksool)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"189\">\n<p>\n\t\t\t\t\tKaksteists\u00f5rmikusse erituvad k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmest\u00a0<strong>k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmen\u00f5re<\/strong>\u00a0(lipaas jt ens\u00fc\u00fcmid), maksas toodetud\u00a0<strong>sapp<\/strong>\u00a0(ens\u00fc\u00fcme ei sisalda) ja\u00a0<strong>soole\u00a0<\/strong>enda\u00a0<strong>n\u00f5re\u00a0<\/strong>(mitmesugused ens\u00fc\u00fcmid)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"288\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tSiin toimub p\u00f5hiline osa toidu seedimisest.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tK\u00f5hun\u00e4\u00e4rmen\u00f5re ja soolen\u00f5re toimel j\u00e4tkub\u00a0<strong>valkude ja s\u00fcsivesikute<\/strong>\u00a0l\u00f5hustumine.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tK\u00f5hun\u00e4\u00e4rmen\u00f5re muudab soole keskkonna neutraalseks.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tSapp muudab toidurasvad v\u00e4ikesteks tilgakesteks, et ens\u00fc\u00fcmidel oleks rasva kergem l\u00f5hustada.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tAlgab\u00a0<strong>rasvade\u00a0<\/strong>l\u00f5hustumine lipaasi toimel.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"140\">\n<p>\n\t\t\t\t\tPeensool\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"189\">\n<p>\n\t\t\t\t\tPeensooleseina rakud toodavad\u00a0<strong>soolen\u00f5ret.<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"288\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tValkude, rasvade ja s\u00fcsivesikute l\u00f5plik l\u00f5hustumine.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tV\u00e4iksemateks koostisosadeks l\u00f5hustunud toitained imenduvad l\u00e4bi soolehattude seinte vere- ja l\u00fcmfisoontesse: gl\u00fckoos ja aminohapped, vitamiinid ja mineraalained verre; rasvade l\u00f5hustumissaadused (gl\u00fctserool ja rasvhapped) l\u00fcmfi.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"140\">\n<p>\n\t\t\t\t\tJ\u00e4mesool\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"189\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"288\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tVee imendumine l\u00e4bi j\u00e4mesooleseina verre.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tSeedimisj\u00e4\u00e4kide tihenemine ja v\u00e4ljutamiseks l\u00f5pliku massi moodustamine.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tJ\u00e4mesoolebakterid varustavad meie organismi m\u00f5ningate vitamiinidega (n\u00e4iteks K-vitamiin) ja t\u00f5rjuvad t\u00f5vestavaid baktereid.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"140\">\n<p>\n\t\t\t\t\tP\u00e4rak\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"189\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\" width=\"288\">\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tTahkete j\u00e4\u00e4kide v\u00e4ljutamine\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"585\" height=\"554\" class=\"alignnone wp-image-306\" style=\"width: 400px;height: 379px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/seedimine.png\" title=\"Joonis. Seedimine\" alt=\"Joonis. Seedimine\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/seedimine.png 585w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/seedimine-300x284.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 585px) 100vw, 585px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tToidu seedimine toimub seeden\u00f5redes leiduvate erinevate ens\u00fc\u00fcmide toimel. Seeden\u00f5resid toodavad maks ja seeden\u00e4\u00e4rmed (s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed, mao limaskesta n\u00e4\u00e4rmed, peensooleseina n\u00e4\u00e4rmed ja k\u00f5hun\u00e4\u00e4re.\n<\/p>\n<h4>\n\t9.3. Millised on maksa \u00fclesanded?<br>\n<\/h4>\n<p>Inimese k\u00f5ige suurem seeden\u00e4\u00e4re on\u00a0<strong>maks<\/strong>.\u00a0<\/p>\n<p>Maksal on mitmeid \u00fclesandeid:<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\ttoodab sappi;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tpuhastab verd mittevajalikest ainetest ( m\u00fcrkainete lagundamine);\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tvanade punaste vererakkude lagundamine;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttalletab gl\u00fckogeeni;\u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkusiaine valmistamine;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tvere h\u00fc\u00fcbimiseks vajalike ainete valmistamine.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<blockquote>\n<h4>\n\t\tVaata videoid:\u00a0<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\t\n<p>\n\t\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\t\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>10.1.\u00a0Mis iseloomustab inimese ainevahetust? Ainevahetuse kaudu on organism seotud keskkonnaga.\u00a0Ainevahetuse\u00a0moodustavad organismis toimuvad k\u00f5ik keemilised protsessid, mille k\u00e4igus organism saab v\u00e4liskeskkonnast vajalikke aineid, muudab need organismile omastatavaks ja eritab elutegevuse j\u00e4\u00e4kained tagasi keskkonda. Ainevahetus on seda kiirem, mida v\u00e4iksem on kehamass, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-108","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/108","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=108"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/108\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":532,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/108\/revisions\/532"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=108"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}