\n\n\n\t\t\t\t\tklaaskeha\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n
\n\n\t\t\t\t\tAitab koondada valguskiiri.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n
\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\tV\u00f5rkkestas on kahte t\u00fc\u00fcpi valgustundlikke n\u00e4rvirakke:\n<\/p>\n
\n\ta)\u00a0kolvikesed<\/strong>, mis v\u00f5imaldavad n\u00e4gemist p\u00e4evavalguses, eristavad v\u00e4rve;\n<\/p>\n\n\tb)\u00a0kepikesed<\/strong>, mis v\u00f5imaldavad n\u00e4gemist ka n\u00f5rgas valguses, eristades objektide heledust ja tumedust.\n<\/p>\n\n\t
\u00a0<\/p>\n
\n\t9.3. Mis on l\u00fchi- ja mis kaugelen\u00e4gevus? \n\n\n\n\n\t\t\t\t\tL\u00fchin\u00e4gevus<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n\n\n\t\t\t\t\tKaugelen\u00e4gevus<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n\n\n\n\n\t\t\t\t\tL\u00e4hedale n\u00e4eb h\u00e4sti, kaugele ebateravalt\n\t\t\t\t<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tP\u00f5hjused:\n\t\t\t\t<\/p>\n
\n\n\t\t\t\t\t\tsilmal\u00e4\u00e4ts liiga kumer v\u00f5i silmamuna liiga pikergune\n\t\t\t\t\t<\/li>\n \n\t\t\t\t\t\tkujutis tekib v\u00f5rkkesta ette\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n\n\t\t\t\t\tH\u00e4ire parandamine:\n\t\t\t\t<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tkanda n\u00f5gusate ehk miinusklaasidega (-) prille\n\t\t\t\t<\/p>\n
\n\t\t\t\t\t
\n\n\t\t\t\t\tKaugele n\u00e4eb h\u00e4sti, l\u00e4hedale ebateravalt\n\t\t\t\t<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tP\u00f5hjused:\n\t\t\t\t<\/p>\n
\n\n\t\t\t\t\t\tsilmal\u00e4\u00e4ts liiga lame v\u00f5i silmamuna normaalsest l\u00fchem\n\t\t\t\t\t<\/li>\n \n\t\t\t\t\t\tkujutis tekib v\u00f5rkkesta taha\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n\n\t\t\t\t\tH\u00e4ire parandamine:\n\t\t\t\t<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tkanda kumerate ehk plussklaasidega (+) prille\n\t\t\t\t<\/p>\n
\n\t\t\t\t\t
\u00a0<\/p>\n
\n\t9.4. Miks osa inimesi ei erista v\u00e4rve?\u00a0 \n\tM\u00f5ni inimene on v\u00e4rvipime ega erista m\u00f5ningaid v\u00e4rve, sagedamini ei eristata rohelist ja punast v\u00e4rvust.\u00a0\n<\/p>\n
\n\tP\u00f5hjuseks on kaasas\u00fcndinud p\u00e4rilik h\u00e4ire, sagedamini meestel (suguliiteline puue). V\u00e4rvipimedus ei ole kahjuks ravitav.\n<\/p>\n
\n\t
\n\n\t\tVaata videot \u201cKuidas me v\u00e4rve n\u00e4eme?\u201d \n\t\t<\/p>
\n\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t
Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t
Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t <\/div>\n\t\t\t <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\t\n<\/blockquote>\n\n\t9.5. Kuidas hoida oma n\u00e4gemist?\u00a0\n\n\t\tSobiv lugemiskaugus 30 -35 cm.\n\t<\/li>\n \n\t\tT\u00f6\u00f6koht peab olema h\u00e4sti valgustatud.\n\t<\/li>\n \n\t\tKirjutamisel peab valgus langema vasakult paremak\u00e4elistel.\n\t<\/li>\n \n\t\tLugeda ei tohiks s\u00f5itvas s\u00f5idukis.\n\t<\/li>\n \n\t\tArvutiga t\u00f6\u00f6tades on oluline, et kujutis poleks liiga ere, ekraan oleks silmadest 60 cm kaugusel, selle \u00fclaserv silmade k\u00f5rgusel v\u00f5i madalamal. Iga 45 minuti j\u00e4rel veerand tundi puhkama.\n\t<\/li>\n \n\t\tJ\u00e4lgi, et toidus oleks piisavalt A-, B- ja C- vitamiine.\n\t<\/li>\n \n\t\tEredas valguses kanna p\u00e4ikeseprille.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n\n\t9.6. Mis \u00fclesandeid t\u00e4idab k\u00f5rv? \n\tK\u00f5rv on\u00a0kuulmis- ja tasakaaluelund<\/strong>, mis koosneb kolmest osast:\u00a0v\u00e4lisk\u00f5rv, keskk\u00f5rv ja sisek\u00f5rv.\u00a0<\/strong>Ainult kahe k\u00f5rvaga kuulates suudetakse m\u00e4\u00e4rata t\u00e4pselt, mis suunast ja kui kaugelt heli tuleb.\n<\/p>\n\n\tK\u00f5rvalest suunab helid v\u00e4liskeskkonnast kuulmek\u00e4iku, sealt trummikilele, mis hakkab v\u00f5nkuma. Edasi levivad helilained keskk\u00f5rva kuulmeluukestele ja sealt sisek\u00f5rvas asuva teo kuulmisrakkudele. Teo kuulmisrakkudes tekib n\u00e4rviimpulss, mis liigub m\u00f6\u00f6da kuulmisn\u00e4rvi kuulmiskeskusesse peaajus, seal tekib kuulmisaisting.\u00a0 Helid v\u00f5ivad sisek\u00f5rva kanduda ka otse koljuluude kaudu.\n<\/p>\n
\n\t
\n\tTasakaaluelundi moodustavad sisek\u00f5rvas paiknevad kotikujulised moodustised (m\u00f5ik ja kotike) koos poolringkanalitega. Kui keha v\u00f5i pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (m\u00f5igus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis \u00e4rritavad vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkivad n\u00e4rviimpulsid liiguvad m\u00f6\u00f6da n\u00e4rve peaaju tasakaalukeskusesse. Keha asendit ja liigutusi aitavad tajuda ka lihastes ja liigestes paiknevad n\u00e4rvirakkude kogumid.\n<\/p>\n
Tabel. K\u00f5rva osade \u00fclesanded
\n\n\n\n\n\t\t\t\t\tK\u00f5rvaosa\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n
\n\n\t\t\t\t\t\u00dclesanne\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n\n\n\n\t\t\t\t\tv\u00e4lisk\u00f5rv<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n\n\n\t\t\t\t\tK\u00f5rvalesta<\/strong>\u00a0\u00fclesandeks on p\u00fc\u00fcda helisid ja suunata need\u00a0kuulmek\u00e4iku<\/strong>. Kuulmek\u00e4igu l\u00f5pus on \u00f5huke pingul nahk \u2013\u00a0trummikile<\/strong>, mis kaitseb keskk\u00f5rva k\u00fclma ja mikroobide eest.\u00a0K\u00f5rvavaik<\/strong>\u00a0takistab mikroobide ja tolmu sattumist k\u00f5rva sisemistesse osadesse.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\n\n\t\t\t\t\tkeskk\u00f5rv<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n\n\n\t\t\t\t\tSiin asuvad\u00a0kuulmeluukesed<\/strong>\u00a0(vasar, alasi ja jalus).\u00a0Kuulmeluukeste \u00fclesandeks on trummikilelt saadud heli v\u00f5imendamine ja edasiandmine sisek\u00f5rva.\u00a0Keskk\u00f5rv on \u00fchenduses v\u00e4lis\u00f5huga\u00a0\u00a0kuulmet\u00f5ri\u00a0<\/strong>abil, mis avaneb neelu.\u00a0Kuulmet\u00f5ri \u00fclesandeks on hoida \u00f5hur\u00f5hk m\u00f5lemal pool trummikilet \u00fchesugusena.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\n\n\t\t\t\t\tsisek\u00f5rv<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n\n\n\t\t\t\t\t\u00dches \u00f5\u00f5nes on kuulmiselund (tigu<\/strong>) ja teises \u00f5\u00f5nes tasakaaluelund (m\u00f5ik, kotike ja poolringkanalid)<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n
\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\n\t\tVaata videot<\/strong>\u00a0\u201cKui k\u00f5rgeid ja madalaid helisid inimesed kuulevad?\u201d\u00a0\n\t\t<\/p>
\n\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t
Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t
Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t <\/div>\n\t\t\t <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\t\n<\/blockquote>\n\n\t9.7. Kuidas inimene tunneb maitset? \n\tMaitsmisretseptorid paiknevad keelel maitsmispungades. Maitse tundmiseks peab suus olev aine lahustuma s\u00fcljes. Inimene tajub viit p\u00f5himaitset: soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit.\n<\/p>\n
\n\tMaitsmine on vajalik toidu ja joogi k\u00f5lblikkuse hindamiseks.\n<\/p>\n
\n\n\t\tVaata videot<\/strong>\u00a0\u201cKuidas me maitset tunneme?\u201d\u00a0\n\t\t<\/p>
\n\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t
Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t
Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t <\/div>\n\t\t\t <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\t\n<\/blockquote>\n\n\t9.8. Kuidas inimene tunneb l\u00f5hna?\u00a0 \n\tHaistmiselund (haisterakkude kogum) paikneb nina\u00f5\u00f5ne \u00fclaosas. Haisterakkudega kontakteerumiseks peavad \u00f5huga sissehingatud aineosakesed lahustuma limas. L\u00f5hnataju abil saame infot sissehingatava \u00f5hu koostisest, toidu k\u00f5lblikkusest jm.\n<\/p>\n
\n\n\t\tNina\u00f5\u00f5ne \u00fclemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit).\n\t<\/li>\n \n\t\tInimene suudab eristada ligi 10 000 erinevat l\u00f5hna.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n\n\t
\n\t9.9.\u00a0\u00a0Milleks inimesele on vaja kompimismeelt? \n\tKompides on v\u00f5imalik kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jm. Komperakud nahas tajuvad puudutust, survet, valu, k\u00fclma ja kuuma. Komperakkude arv naha eri piirkondades on erinev. Eriti tundlik\u00a0 on nahk s\u00f5rmeotstel, jalataldadel, huultel. Kompimine aitab inimesel orienteeruda k\u00e4sikaudu pimedas, hoiduda end vigastamast, imikueas avastada ja tunnetada asju.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
9.1.\u00a0Millised meeleelundid on inimesel? Meeleelundite hulka kuuluvad: n\u00e4gemiselund- silm kuulmis- ja tasakaaluelund \u2013k\u00f5rv haistmiselund\u00a0 \u2013 nina\u00f5\u00f5s maitsmiselund \u2013 keelel maitsmisn\u00e4sad kompimiselund- naha retseptorid Meeleelundite \u00fclesanne on v\u00f5tta keskkonnast vastu informatsiooni. Meeleelundite tunderakkudes ehk retseptorites tekib vastuseks v\u00e4lisele \u00e4rritusele n\u00e4rviimpulss. Retseptoritest …<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-107","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/107","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=107"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/107\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":533,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/107\/revisions\/533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=107"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"Joonis.](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/silm.png\" "\\"Joonis.")
\n<\/p>\n![\"Joonis.](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/luhinagevus.png\" "\\"Joonis.")
\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n![\"Joonis.](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kaugnagevus.png\" "\\"Joonis.")
\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n![\"Joonis.](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/varvipimeduse_test.png\" "\\"Joonis.")
\n<\/p>\n