{"id":104,"date":"2024-04-04T08:55:00","date_gmt":"2024-04-04T05:55:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/6-hingamiselundkond\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:53","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:53","slug":"6-hingamiselundkond","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/6-hingamiselundkond\/","title":{"rendered":"6. Hingamiselundkond"},"content":{"rendered":"<h4>\n\t6.1.\u00a0Miks me hingame?<br>\n<\/h4>\n<p dir=\"ltr\">\n\tHingamine on ainevahetusprotsess, mis annab\u00a0<strong>elutegevuseks vajalikku enegiat.<\/strong>\u00a0Hingamine p\u00f5hineb organismi ja v\u00e4liskeskkonna vahelisel gaasivahetusel, mida vahendavad hingamiselundid. Hingamiselundid on inimesel<strong>\u00a0nina\u00f5\u00f5s, neel, k\u00f5ri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud.<\/strong>\n<\/p>\n<h4>\n\t6.2. Mis on rakuhingamine?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tVeri kannab hapniku kopsudest rakkudesse. Rakkudes l\u00f5hustatakse hapniku osav\u00f5tul gl\u00fckoos, mille tulemusena vabaneb energia (ning moodustuvad vesi ja s\u00fcsihappegaas). Seda protsessi nimetatakse rakuhingamiseks ja see toimub mitokondrites.\u00a0 Veri viib tekkinud s\u00fcsihappegaasi rakkudest kopsudesse, kust see v\u00e4lja hingatakse.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"939\" height=\"253\" class=\"alignnone wp-image-288\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/rakuhingamine.png\" title=\"Joonis.\u00a0 Rakuhingamine\" alt=\"Joonis.\u00a0 Rakuhingamine\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/rakuhingamine.png 939w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/rakuhingamine-300x81.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/rakuhingamine-768x207.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 939px) 100vw, 939px\">\n<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<h4>\n\t6.3.\u00a0Milline on inimese hingamiselundite ehitus?<br>\n<\/h4>\n<ul>\n<li>\n\t\tNina\u00f5\u00f5nt ja hingetoru vooderdab seestpoolt ripsepiteel, selle eritatud lima seob tolmu ja mikroobe ning ripsmekesed suunavad need v\u00e4ljapoole.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tK\u00f5ris on h\u00e4\u00e4lekurrud, mille vahel asub h\u00e4\u00e4lepilu, need aitavad\u00a0 tekitada helisid.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKopse katab kopsukelme, mis aitab v\u00e4hendada hingamisel tekkivat h\u00f5\u00f5rdumist.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKopsus hargnevad kopsutorud v\u00e4iksemateks harudeks, mis l\u00f5pevad v\u00e4ikeste mullitaoliste kopsusompude ehk alveoolidega.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKopsud koosnevad peamiselt kopsusompudest, milles on \u00f5hk.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"426\" height=\"522\" class=\"alignnone wp-image-289\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/hingamiselundid.png\" title=\"Joonis. Hingamiselundid\" alt=\"Joonis. Hingamiselundid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/hingamiselundid.png 426w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/hingamiselundid-245x300.png 245w\" sizes=\"auto, (max-width: 426px) 100vw, 426px\">\n<\/p>\n<h4>\n\t6.4. Kuidas toimub gaasivahetus kopsudes?<br>\n<\/h4>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0Kopsudes toimub gaasivahetus (difusiooni teel). Kopsusompude suur pindala tagab t\u00f5husa gaasivahetuse.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t\u00a0Kopsusompude \u00f5hukesed seinad on \u00fcmbritsetud verekapillaaridega. L\u00e4bi kopsusompude ja veresoonte seinte l\u00e4heb \u00f5huhapnik verre ning s\u00fcsihappegaas verest kopsusompudesse.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"520\" height=\"522\" class=\"alignnone wp-image-290\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kopsuhingamine.png\" title=\"Joonis. Kopsuhingamine\" alt=\"Joonis. Kopsuhingamine\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kopsuhingamine.png 520w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kopsuhingamine-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/kopsuhingamine-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 520px) 100vw, 520px\">\n<\/p>\n<h4>\n\t6.5.\u00a0Kuidas toimub sisse- ja v\u00e4ljahingamine?<br>\n<\/h4>\n<ul>\n<li>\n\t\tSissehingamisel vahelihas ja roietevahelised lihased t\u00f5mbuvad kokku, aidates rinna\u00f5\u00f5ne mahtu suurendada ja \u00f5hku kopsu t\u00f5mmata.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tV\u00e4ljahingamisel vahelihas ja roietevahelised lihased l\u00f5tvuvad, aidates rinna\u00f5\u00f5ne ruumala v\u00e4hendada ja \u00f5hku kopsudest v\u00e4lja suruda.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tSissehingamisel liigub hapnikurikas \u00f5hk m\u00f6\u00f6da hingamiselundeid v\u00e4liskeskkonnast kopsusompudesse, v\u00e4ljahingamisel liigub s\u00fcsihappegaasirikas \u00f5hk kopsusompudest\u00a0 v\u00e4lja.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tT\u00e4iskasvanud inimene hingab puhkeolekus umbes 16 -18 korda minutis.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"433\" height=\"261\" class=\"alignnone wp-image-291\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/sisse_ja_valja_hingamine.png\" title=\"Joonis. Sisse- ja v\u00e4ljahingamine\" alt=\"Joonis. Sisse- ja v\u00e4ljahingamine\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/sisse_ja_valja_hingamine.png 433w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/648\/sisse_ja_valja_hingamine-300x181.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 433px) 100vw, 433px\">\n<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<blockquote>\n<h4>\n\t\tHarjuta:<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\t<a href=\"https:\/\/e-koolikott.ee\/en\/oppematerjal\/24992-Hingamine\/244859\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/e-koolikott.ee\/en\/oppematerjal\/24992-Hingamine\/244859<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<blockquote>\n<h4>\n\t\tVaata videoid: Hingamiselundkond ja hingamine<br>\n\t<\/h4>\n<p>\n\t\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\u200b\u200b\u200b\u200b\u200b\u200b\u200b\n\t\n<p>\n\t\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\t\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>6.1.\u00a0Miks me hingame? Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab\u00a0elutegevuseks vajalikku enegiat.\u00a0Hingamine p\u00f5hineb organismi ja v\u00e4liskeskkonna vahelisel gaasivahetusel, mida vahendavad hingamiselundid. Hingamiselundid on inimesel\u00a0nina\u00f5\u00f5s, neel, k\u00f5ri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. 6.2. Mis on rakuhingamine? Veri kannab hapniku kopsudest rakkudesse. Rakkudes l\u00f5hustatakse hapniku &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-104","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/104","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/104\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":536,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/104\/revisions\/536"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}