{"id":100,"date":"2024-04-04T08:55:00","date_gmt":"2024-04-04T05:55:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/2-katteelundkond\/"},"modified":"2024-04-04T08:56:53","modified_gmt":"2024-04-04T05:56:53","slug":"2-katteelundkond","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/2-katteelundkond\/","title":{"rendered":"2. Katteelundkond"},"content":{"rendered":"<h4>\n\t2.1. Milline on naha ehitus?<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tNahk on elastne ja veniv keha v\u00e4liskate (keha kattev elund). Nahk uueneb marrasknaha elusate rakkude paljunemise tagaj\u00e4rjel. Naha moodustised on k\u00fc\u00fcned, juuksed ja karvad.\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tUmbes 1-2 mm paksune\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKoosneb kahest kihist: marrasknahast ja p\u00e4risnahast, mille all on nahaaluskude.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tPealmine kiht, marrasknahk, koosneb tihedast surnud rakkudest sarvkihist ja elusate rakkude kihist.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tP\u00e4risnahas asuvad vere- ja l\u00fcmfisooned, higi- ja rasun\u00e4\u00e4rmed, n\u00e4rviretseptorid, karvan\u00e4\u00e4psud, silelihasrakud.\n\t<\/li>\n<li>\n<p>\n\t\t\tNaha aluskoes on rohkesti rasvkude.\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"\" role=\"presentation\" src=\"https:\/\/moodle.ut.ee\/pluginfile.php\/2322757\/mod_book\/chapter\/57815\/image.png\" title=\"Joonis 2. Naha ehitus (http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/File:Anatomy_The_Skin_-_NCI_Visuals_Online.jpg)\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\t2.2. Millised on naha \u00fclesanded?<br>\n<\/h4>\n<ul>\n<li>\n\t\tKaitseb organismi v\u00e4liste vigastuste, veekaotuse, ultraviolettkiirguse ja haigustekitajate eest.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tAitab meeleelundina tajuda valu, k\u00fclma, sooja puudutusi (\u00e4rritusi v\u00f5tavad vastu n\u00e4rviretseptorid p\u00e4risnahas, keha eri osades on neid erineval arvul, rohkesti on s\u00f5rmeotstes).\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tErituselundina aitab vabaneda liigsest veest ja sooladest (need erituvad higiga).\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tS\u00fcnteesib vitamiini D ( vajalik luudele) ja melaniini (kaitseb UV-kiirguse eest).\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tAitab s\u00e4ilitada kehatemperatuuri ( k\u00fclmas nahaveresooned ahenevad ja soojust kandub v\u00e4hem kehapinnale, kananahk ja v\u00e4rinad\u00a0\u00a0 \u2013 lihast\u00f6\u00f6 toodab soojust. Soojas higistame, mis jahutab keha, samuti veresooned laienevad\u00a0 ning antakse rohkem soojust \u00e4ra).\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tRasvkude nahaaluskoes kaitseb p\u00f5rutuste ja k\u00fclma eest.<br>\u00a0\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>Vaata videot:<\/strong>\u00a0 Illar Leuhhini video \u201cNAHK\u201d\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\t\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>2.1. Milline on naha ehitus? Nahk on elastne ja veniv keha v\u00e4liskate (keha kattev elund). Nahk uueneb marrasknaha elusate rakkude paljunemise tagaj\u00e4rjel. Naha moodustised on k\u00fc\u00fcned, juuksed ja karvad. Umbes 1-2 mm paksune Koosneb kahest kihist: marrasknahast ja p\u00e4risnahast, mille &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":345,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-100","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/345"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":540,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100\/revisions\/540"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biopohikool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}