{"id":9,"date":"2024-04-04T08:59:33","date_gmt":"2024-04-04T05:59:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/inimesed\/"},"modified":"2026-01-30T10:17:23","modified_gmt":"2026-01-30T08:17:23","slug":"inimesed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/inimesed\/?lang=et","title":{"rendered":"Inimesed"},"content":{"rendered":"
\n
\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Kaido Soosaar<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

keskkonnatehnoloogia kaasprofessor (PhD)<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tkaido.soosaar@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Kaido on Tartu \u00dclikooli keskkonnatehnoloogia kaasprofessor ja Biometeoroloogia labori juht. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendub kasvuhoonegaaside \u2013 eelk\u00f5ige s\u00fcsinikdioksiidi, metaani ja dil\u00e4mmastikoksiidi \u2013 ning vee- ja energia vahetuse kvantifitseerimisele maismaa \u00f6kos\u00fcsteemide ja atmosf\u00e4\u00e4ri vahel. Ta viib l\u00e4bi v\u00e4limeetoditel p\u00f5hinevaid m\u00f5\u00f5tmisi erinevates \u00f6kos\u00fcsteemides, h\u00f5lmates nii mineraal- kui orgaanilisi muldi, ning uurib gaasivoogusid mitmel tasandil: pinnasest ja puude t\u00fcvedest kuni metsakroonide ja kogu \u00f6kos\u00fcsteemini. \u00dcksikasjalike vaatluste \u00fchendamine modelleerimismeetoditega aitab paremini m\u00f5ista \u00f6kos\u00fcsteemide toimimist muutuva kliima ja maakasutuse tingimustes ning toetab teadusp\u00f5histe strateegiate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist keskkonnaseireks ja j\u00e4tkusuutlikuks maahaldamiseks.<\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Alar Teemusk<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

keskkonnatehnoloogia teadur (PhD)<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\talar.teemusk@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Alar panustab uurimisr\u00fchma tegevusse gaaskromatograafia laboris tehtavaga. Ehk valmistab ette v\u00e4lit\u00f6\u00f6del kasutatavad viaalid kasvuhoonegaaside m\u00f5\u00f5tmiseks ning anal\u00fc\u00fcsib v\u00f5etud proove. Seej\u00e4rel teostab ka esmase andmekontrolli, misj\u00e4rel l\u00e4hevad tulemused juba edasisse anal\u00fc\u00fcsi. Samal ajal uurib ta katusehaljastuse kasulikkust Eesti tingimustes \u2013 kui palju katusetaimestik \u00f5hust CO2 seob ja mis on seda m\u00f5jutavad faktorid.<\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Alisa Krasnova<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

loodusgeograafia teadur (PhD)<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\talisa.krasnova@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Alisa uurimist\u00f6\u00f6 keskendub sellele, kuidas looduslikud \u00f6kos\u00fcsteemid \u2013 eelk\u00f5ige metsad ja turbaalad \u2013 reageerivad keskkonnategurite muutustele ja \u00e4\u00e4rmuslikele ilmastikun\u00e4htustele. Kasutades eddy covariance\u2019i meetodit, m\u00f5\u00f5dab ta \u00f6kos\u00fcsteemitasandil kasvuhoonegaaside vahetust, et s\u00fcvendada arusaamist biogeokeemilistest ja \u00f6koloogilistest protsessidest muutuva kliima tingimustes.<\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Hanna Vahter<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

doktorant<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\thanna.vahter@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Svyatoslav Rogozin<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

loodusgeograafia nooremteadur<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tsvyatoslav.rogozin@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Svyatoslav on keskkonnateadlane (v\u00e4hemalt ta ise arvab nii), kellele meeldib muuta keerulised metsanduse andmed selgeteks arusaamadeks matemaatika ja modelleerimise abil. Ta uurib metsade CO\u2082 voogusid, kasutades eddy covariance\u2019i meetodit. Ta programmeerib Pythonis, R-is ja SQL-is ning on iga p\u00e4ev iseendas veidi pettunud. Tema moto on: \u201eTeadus ei ole raske. See on \u00e4\u00e4rmiselt raske. Just see teebki selle p\u00f5nevaks.\u201c<\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Mihkel Valdna<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

tehnik<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tmihkel.valdna@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Mihkel vastutab m\u00f5\u00f5tejaamade t\u00f6\u00f6 eest ja reageerib kiiresti tekkivatele probleemidele. Samuti on m\u00f5\u00f5tejaamade hooldus Mihkli igap\u00e4evane vastutus.<\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Mirjam Veiler<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

loodusgeograafia spetsialist (MSc)<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tmirjam.veiler@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Mirjami \u00fclesanne on toetada uurimisr\u00fchma teadustegevust, tagades sujuva igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6korralduse ja projektide halduse. Tema tegevus h\u00f5lmab muu hulgas teadusprojektide finantsaruandluse koostamist ja aruandluse koordineerimist.<\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Muhammad Kamil Sardar Ali<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

keskkonnatehnoloogia nooremteadur<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tkamil.sardar@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Kamili uurimist\u00f6\u00f6 keskendub sellele, kuidas boreaalsed turbametsad reageerivad kuivendusele ja kliimamuutustele, p\u00f6\u00f6rates erilist t\u00e4helepanu maahaldusstrateegiatele, mis suurendavad s\u00fcsiniku sidumist ja v\u00e4hendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Tema doktorit\u00f6\u00f6 \u00fchendab ulatusliku v\u00e4lit\u00f6\u00f6, modelleerimise ja t\u00e4iustatud meetodid, et uurida biogeokeemilisi ja \u00f6kos\u00fcsteemitasandi protsesse, toetades j\u00e4tkusuutlikku turbaalade taastamist. Ta on p\u00fchendunud kaasavale teadusele ning peab \u00f5ppimist ja koost\u00f6\u00f6d kliimalahenduste ja teaduse arengu peamisteks liikumapanevateks j\u00f5ududeks.<\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Sebestian Kalang William<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

loodusgeograafia nooremteadur<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tsebestian.kalang.william@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Sebestiani uurimist\u00f6\u00f6 keskendub troopiliste turbaalade biogeokeemiale. Tema k\u00e4imasolev doktorit\u00f6\u00f6 uurib CO\u2082, CH\u2084 ja N\u2082O vahet nii kuivendamata turbametsades kui ka p\u00f5llumajanduslikult kasutatavates troopilistes turbaaladel. Ta kasutab nii staatilisi kui ka automaatseid kambreid, et m\u00f5\u00f5ta gaasivoolusid pinnasest ja taimede t\u00fcvedelt, ning rakendab eddy covariance\u2019i meetodit, et hinnata kogu \u00f6kos\u00fcsteemi tasandil toimuvat gaasivahetust ja selle seoseid erinevate biof\u00fc\u00fcsikaliste teguritega.<\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Salla Aino Maaria Tenhovirta<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

keskkonnatehnoloogia teadur<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tsalla.tenhovirta@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Salla eriala on \u00f6kos\u00fcsteemiprotsessid ja biogeokeemia, keskendudes metaani ja teiste kasvuhoonegaaside voogudele ning boreaalsete \u00f6kos\u00fcsteemide aineringetele.
\nTema doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitles aeroobset metaani moodustumist ja seda m\u00f5jutavaid keskkonnategureid hariliku m\u00e4nni v\u00f5rsetes.
\nPraegu keskendub tema uurimist\u00f6\u00f6 taastatud turbaalade s\u00fcsinikubilansi anal\u00fc\u00fcsimisele.<\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Sunova Saha<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

m\u00e4rgalade biokeemia nooremteadur<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tsunova.saha@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Sunova uurimist\u00f6\u00f6 keskendub s\u00fcsiniku ja l\u00e4mmastiku tasakaalule m\u00e4rgaladel, mida on taastatud erinevate taastamistehnikate abil. Uurides biogeokeemilisi protsesse eri viisidel taastatud aladel, soovib ta aidata paremini m\u00f5ista, kuidas taastamisstrateegiad m\u00f5jutavad kasvuhoonegaaside d\u00fcnaamikat ja toitainete ringet m\u00e4rgalade \u00f6kos\u00fcsteemides.<\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Anto Raig<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

tehnik<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tanto.raig@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Anto hooldab ja arendab m\u00f5\u00f5tejaamasid tagades nende t\u00f6\u00f6kindluse ja t\u00e4psuse. Anto t\u00f6\u00f6valdkond h\u00f5lmab nii mehhaanilisi lahendusi kui ka elektroonika ja andmes\u00fcsteemide haldust, sh andmete kogumist ja automatiseeritud protsesside optimeerimist.<\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Alumni<\/h2>\n\n\n\n
\n
\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Rait Parts<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

loodusgeograafia spetsialist<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Joosep Truup\u00f5ld<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

magistrant<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Thomas Schindler<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

keskkonnatehnoloogia teadur <\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Reti Ranniku<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

loodusgeograafia nooremteadur<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Isaac Okiti<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

keskkonnatehnoloogia nooremteadur<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Raely P\u00e4rlin<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

bakalaureusetudeng<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Jordi Escuer Gatius<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

keskkonnatehnoloogia nooremteadur<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Alumni<\/p>\n","protected":false},"author":199,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/users\/199"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":17,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":606,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/606"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}