{"id":6,"date":"2024-04-04T08:59:33","date_gmt":"2024-04-04T05:59:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/projektid\/"},"modified":"2026-01-30T10:33:53","modified_gmt":"2026-01-30T08:33:53","slug":"projektid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/projektid\/?lang=et","title":{"rendered":"Projektid"},"content":{"rendered":"
\n

K\u00e4imasolevad projektid<\/strong><\/h2>\n<\/td><\/tr>

Eesti Keskkonnaobservatoorium<\/strong><\/a>
Eesti Keskkonnaobservatoorium on teadusasutuste \u00fchisprojekt, mis arendab keskkonnauuringute katsejaamade v\u00f5rgustikku, \u00fchendades atmosf\u00e4\u00e4ri- ja kliima-, bioloogilise mitmekesisuse ning merekeskkonna ja sisevete uuringud. V\u00f5rgustikus on geograafiliselt ja klimaatiliselt integreeritud v\u00e4lilaborid ja automaatjaamad, geomaatika ja geoinformaatika teaduslaborid ruumiandmete kogumisel, t\u00f6\u00f6tlemisel, anal\u00fc\u00fcsil ja visualiseerimisel. Uurimist\u00f6\u00f6d toimuvad J\u00e4rvselja m\u00f5\u00f5tmis- ja katsejaamades, sh SMEAR atmosf\u00e4\u00e4ri-biosf\u00e4\u00e4ri vastasm\u00f5ju uuringute jaam ja R\u00f5ka FAHM katse metsa\u00f6kos\u00fcsteemi niiskusega manipuleerimiseks; Soontaga metsa- ja Kauru soo\u00f6kos\u00fcsteemi m\u00f5\u00f5tejaamas; Tartu ja Tahkuse \u00f5huseirejaamas; mobiilsetes kasvuhoonegaaside ja aineringete uurimisjaamades; Soome lahe mereuuringute p\u00fcsijaamas, K\u00f5iguste v\u00e4libaasis ja mobiilsetes mereuurimisjaamades; Laelatu v\u00e4libaasis; V\u00f5rtsj\u00e4rve limnoloogiakeskuses. Taristu edendab koost\u00f6\u00f6d, j\u00e4tkusuutlikkust, teavitab \u00fchiskonda ja tugevdab \u00f6koloogilist kirjaoskust.

Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> Maarja \u00d6pik

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Eesti Teadusagentuur (ETAg)
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2025\u201331.12.2029<\/p><\/td><\/tr>

Eesti Keskkonnaobservatoorium<\/strong><\/a>
Eesti Keskkonnaobservatoorium on teadusasutuste \u00fchisprojekt, mis arendab keskkonnauuringute katsejaamade v\u00f5rgustikku, \u00fchendades atmosf\u00e4\u00e4ri- ja kliima-, bioloogilise mitmekesisuse ning merekeskkonna ja sisevete uuringuid. V\u00f5rgustik koosneb geograafiliselt ja klimaatiliselt integreeritud v\u00e4lilaboritest ja automaatjaamadest, mida toetavad geomaatika ja geoinformaatika teaduslaborid ruumiandmete kogumisel, t\u00f6\u00f6tlemisel, anal\u00fc\u00fcsil ja visualiseerimisel. Uurimist\u00f6\u00f6d toimuvad J\u00e4rvselja m\u00f5\u00f5tmis- ja katsejaamade klastris, sh SMEAR jaam atmosf\u00e4\u00e4ri-biosf\u00e4\u00e4ri vastasm\u00f5ju uuringuteks ja R\u00f5ka FAHM katse metsa\u00f6kos\u00fcsteemi niiskusega manipuleerimiseks; Soontaga metsa\u00f6kos\u00fcsteemi ja Kauru soo\u00f6kos\u00fcsteemi m\u00f5\u00f5tejaamas; Tahkuse \u00f5huseirejaamas; mobiilsetes kasvuhoonegaaside ja aineringete uurimisjaamades; Soome lahe mereuuringute p\u00fcsijaamas, K\u00f5iguste v\u00e4libaasis ja mobiilsetes mereuurimisjaamades; Laelatu v\u00e4libaasis; V\u00f5rtsj\u00e4rve limnoloogiajaamas. Taristu edendab koost\u00f6\u00f6d, j\u00e4tkusuutlikkust, teavitab \u00fchiskonda ja tugevdab \u00f6koloogilist kirjaoskust.

Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> Maarja \u00d6pik
Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Eesti Teadusagentuur (ETAg)
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2025\u201331.12.2029
<\/td><\/tr>
Naerugaasi (N2O) bilanss turbamaadel- protsessidest \u00f6kos\u00fcsteemse \u00fcldistuseni<\/strong><\/a>
Dil\u00e4mmastikoksiid (N2O) on v\u00f5imas kasvuhoonegaas ja ohtlik stratosf\u00e4\u00e4ri O3 kahandav gaas. Turbamaadep\u00f5llumajanduslik ja metsanduslik kasutus on peamised N2O heitkoguste allikad. Ekstreemsed kliiman\u00e4htused v\u00f5ivad heitkoguseid suurendada, kuid teadmised nende m\u00f5just on piiratud. N2O on mitmesuguste mullaprotsesside, sealhulgas denitrifikatsiooni, nitrifikatsiooni ja v\u00e4hem uuritud mehhanismide produkt. N2O emissiooniallikate ja erinevate l\u00e4hteprotsesside osakaalu m\u00e4\u00e4ramine on endiselt suur v\u00e4ljakutse. Seejuures on mikroobsetel protsessidel v\u00f5tmeroll. Puuv\u00f5rade ning puut\u00fcvede osakaal soometsade N2O bilansis on praegu teadmata. Uudsed meetodid N2O voo m\u00f5\u00f5tmiseks \u00f6kos\u00fcsteemi erinevates osades (muld, taimkate) koos kaugseiremeetoditega v\u00f5imaldavad t\u00e4psemalt hinnata turbaaladel N2O voogusid pikaajalises perspektiivis lokaalsest globaalse tasandini. Projekti murranguline olemus seisneb uuenduslike meetodite (isotoopanal\u00fc\u00fcs, mulla mikroorganismide metagenoomika) integreeritud kasutamises, mis v\u00f5ib olla teedrajavaks N2O voogude modelleerimisel ning hindamisekserinevates ruumilistes PeatlandN2O projekti eesm\u00e4rkideks on: (1) m\u00e4\u00e4rata kiiresti muutuvate keskkonnategurite (mullaniiskus, k\u00fclmumis-sulamists\u00fcklid, muutused puuv\u00f5rades) m\u00f5juN2O emissioonile, eesk\u00e4tt v\u00f5tmekohtades (hot spots) ja tipphetkedel (hot moments); (2) eristada ja kvantifitseerida peamised N2O tootmis- ja tarbimisprotsessid, kasutades m\u00e4rgistatud l\u00e4mmastik-isotopolooge ja mikrobioomi struktuur; (3) integreerida labori- ja v\u00e4likatsete tulemused ja uudsete m\u00f5\u00f5tmistehnikate (automaatkambrid, laser-anal\u00fcsaatorid, turbulentse \u00f5huvoo ehk eddy covariance meetodi seadmed ja tornid, v\u00f5raprofiili anal\u00fc\u00fcs) loodavasse PEATN2O mudelisse, mis v\u00f5imaldab N2O voogude ja nendega seotud keskkonnategurite anal\u00fc\u00fcsi abil prognoosida N2O heitkoguseid eesk\u00e4tt emissiooni v\u00f5tmekohtades ning tipphetkedel; (4) ajakohastada IPCC heitetegureid ja sobivaid maakasutusstrateegiaid, v\u00e4hendamaks N2O heitkoguseid turbaaladel, v\u00f5ttes arvesse ka teiste kasvuhoonegaaside (s\u00fcsihappegaasi ja metaani) toimet; (5) ennustada N2O heitkoguste \u00fclemaailmset jaotumist vastavalt maakasutuse ja kliimamuutuste stsenaariumidele 100-aastases perspektiivis.

Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> \u00dclo Mander
Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar, Hanna Vahter
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Euroopa Komisjon
Kestvus:<\/strong>\u00a001.09.2023\u201331.08.2028
<\/td><\/tr>
Teadusuuring j\u00e4\u00e4ksoode KHG bilansist v\u00f5rdluses kasutuses olevate tootmisaladega ning k\u00f5rgemal tasemel metoodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine selle inventuuris raporteerimiseks<\/strong><\/a>
Uuringu raames koondatakse kasvuhoonegaaside (KHG) inventuuri m\u00f5istes m\u00e4rgala kategooriasse kuuluvate turbatootmisalade, sh korrastatud turbatootmisalade varasemate uuringute KHG voogude avalikud andmestikud, viiakse l\u00e4bi t\u00e4iendavad KHG voogude m\u00f5\u00f5tmised korrastatud ja isetaastunud endistel tootmisaladel korrastamisj\u00e4rgse taastumise ja gaasivoo d\u00fcnaamika hindamiseks ning KHG voo modelleerimiseks ja t\u00e4psustakse eriheitem\u00e4\u00e4ra m\u00f5\u00f5tes KHG vooge vastavalt tootmisaladel turba lagunemisastmele ning j\u00e4rgides turba kaevandamise tootmists\u00fcklit. Koondatud andmebaaside ja t\u00e4iendavalt kogutud andmete alusel t\u00f6\u00f6tatakse KHG inventuuri m\u00f5istes m\u00e4rgala kategooriasse kuuluvate turbatootmisalade, sh korrastatud turbatootmisalade KHG heite hindamise metoodika Tier 3 tasandil, koostatakse juhendmaterjal ja kava veetaseme ning teiste KHG (CO2, CH4 ja N2O) voogude modelleerimiseks vajalike tegurite edasiseks seireks.

Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> Ain Kull
Projektis osalejad:<\/strong>\u00a0Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Kliimaministeerium
Kestvus:\u00a0<\/strong>26.11.2024\u201314.02.2028<\/td><\/tr>
Mullaseened p\u00f5llumajandusmaastikes<\/a>\u00a0<\/strong>

Terve muld on strateegiline loodusvara. Roheleppe, Talust Taldrikule strateegia, \u00dcRO S\u00e4\u00e4stva Arengu Eesm\u00e4rkide ning globaalsete v\u00e4ljakutsete valguses on vaja: (1) hinnata ja modelleerida mullaelustikku p\u00f5llumajandusmaastikes; (2) m\u00f5ista p\u00f5llumuldade elustiku toimimist erineva keerukusega maastikes; (3) kaasata mullaelustiku t\u00e4hendus inimr\u00fchmadele, kes on rohep\u00f6\u00f6rdes enim kaasatud ning m\u00f5jutatud, elurikkuse-p\u00f5histes majandamisjuhistes. Keskendudes mullaelustiku kesksele r\u00fchmale\u2014taimedele kasulikele arbuskulaar-m\u00fckoriissetele krohmseentele, modelleeritakse nende levik Eestis s\u00f5ltuvalt maastiku keerukusest; selgitatakse krohmseente rollid mulla N2O emissioonides ja N-ringes; ning kaasatakse talunikud eluslaborite praktikakogukondades kaasloojate ning kaasteavitajatena. Luuakse kohalikke tingimusi arvestavad t\u00f5endusp\u00f5hised mullaelustiku majandamise juhised, eesm\u00e4rgiga s\u00e4ilitada nii elurikkus kui p\u00f5llumajanduse saagikus.<\/p>Vastutav t\u00e4itja: <\/strong>Maarja \u00d6pik

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2023\u201331.12.2027<\/p><\/td><\/tr>

M\u00e4rgalade taastamine tulevikuks<\/strong><\/a>

M\u00e4rgalad katavad 5-8% maailma maismaast ja neil on suur s\u00fcsiniku sidumise v\u00f5ime. Terved m\u00e4rgalad akumuleerivad t\u00f5husalt s\u00fcsinikku. ELi eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks v\u00e4hemalt 55%. See eesm\u00e4rk n\u00f5uab uusi kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamise meetmeid k\u00f5igis sektorites, sealhulgas LULUCF-sektoris, kus m\u00e4rgalad kui s\u00fcsinikurikkad \u00f6kos\u00fcsteemid saavad t\u00f5husalt kaasa aidata nii ELi kliimaeesm\u00e4rkide saavutamisele kui ka bioloogilise mitmekesisuse strateegiale. Projekti raames on kavas edendada georuumilist teadmistebaasi Euroopa m\u00e4rgalade, nende kasutamise ja degradeerumise kohta. Samuti rakendatakse koosloome l\u00e4henemisviisi, et v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada sobivad t\u00f6\u00f6meetodid ja leida viise mitme eesm\u00e4rgi integreerimiseks, mis toetaksid kaasavamaid, kogukonnap\u00f5hisemaid l\u00e4henemisviise m\u00e4rgalade taastamisel. Projektis hinnatakse m\u00e4rgalade taastamise \u00fchiskondlikku m\u00f5ju, eriti bioloogilist mitmekesisust ja \u00f6kos\u00fcsteemiteenuste h\u00fcvesid, ja erinevate taastamismeetodite kulusid ja heaolu m\u00f5ju kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> Kaido Soosaar

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar,\u00a0Alar Teemusk, Reti Ranniku, Thomas Schindler, Muhammad Kamil Sardar Ali
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Euroopa Komisjon
Kestvus:<\/strong>\u00a001.06.2022\u201330.11.2026<\/p><\/td><\/tr>

J\u00e4\u00e4ksoode metsastamise m\u00f5ju \u00f6kos\u00fcsteemi s\u00fcsiniku- ja l\u00e4mmastikubilansile<\/strong><\/a>

Mahaj\u00e4\u00e4nud turbakaevanduse alad (j\u00e4\u00e4ksood) on olulised kasvuhoonegaaside (KHG) ning \u00f6kos\u00fcsteemi s\u00fcsiniku- ja l\u00e4mmastikukadude allikad. J\u00e4\u00e4ksoode metsastamine on \u00fcks olulisemaid KHG emissioonide ning C ja N bilansi reguleerimise meetmeid. K\u00e4esoleva projekti eesm\u00e4rkideks on: (1) selgitada j\u00e4\u00e4ksoode taastamise parimad variandid C sidumise aspektist j\u00e4rgmiste metsakultuuride abil: m\u00e4nnik, kaasik, sanglepik\/hall-lepik; (2) hinnata mulla f\u00fc\u00fcsikalis-keemiliste parameetrite m\u00f5ju C sidumisele, CO2, N2O ja CH4 lendumisele; (3) hinnata veere\u017eiimi ning teiste keskkonnatingimuste m\u00f5ju koosluste produktiivsusele, C ja N ringele ning koostada C ja N bilansid; (4) selgitada keskkonnatingimuste m\u00f5ju CH4 ja N2O bilansi v\u00f5tmeprotsesse kontrollivatele funktsionaalsetele geenidele ning olulisematele neis protsessides osalevatele mikroorganismidele; (5) hinnata erivanuseliste metsakultuuride m\u00f5ju j\u00e4\u00e4ksoode C ja N bilansile; (6) hinnata veere\u017eiimi k\u00f5ikumise m\u00f5ju kasvuhoonegaaside emissioonile; (7) t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja parimad praktikad metsastatud j\u00e4\u00e4ksoode majandamiseks maksimeerimaks s\u00fcsiniku sidumist ja v\u00e4hendamaks KHG emissiooni.<\/p>Vastutav t\u00e4itja: <\/strong>\u00dclo Mander

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Alar Teemusk, Kaido Soosaar, Reti Ranniku, Thomas Schindler
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2023\u201331.12.2025<\/p><\/td><\/tr>

Soometsade uurimise Living Labs (LiWeFor)<\/strong><\/a>

LiWeFori p\u00f5hieesm\u00e4rk on luua ja arendada \u00fclemaailmne Living Labsi v\u00f5rgustik soometsade uuringuteks ning vastavasisulise hariduse edendamiseks. Projekti juhtivaks organisatsiooniks on Tartu \u00dclikool, osalevad ka eriala juhtivad teadlased Helsingi \u00dclikoolist ja Karlsruhe Tehnoloogiainstituudist. Kaasatud ka soometsade uurijad Peruust ja Malaisiast, kuhu korraldatakse kokku neli \u00fchisekspeditsiooni. Need h\u00f5lmavad nii soometsade s\u00fcsiniku \u2013 ja l\u00e4mmastikubilansi m\u00f5\u00f5tmisi vastavates v\u00e4lijaamades, samuti seminare kohalike teadlaste, spetsialistide ja \u00fcli\u00f5pilastega. Kavas on ka h\u00fcbriidsed (f\u00fc\u00fcsilise osaluse ja videosilla vahendusel toimuvad) seminarid nii Tartu, Helsingi ja Karlsruhe teadlaste vahel, samuti on osa seminaridest suunitletud Peruu ja Malaisia uurijatele ja \u00fcli\u00f5pilastele. LiWeFor kui teadus- ja haridusprojekt v\u00f5imaldab tipptasemel Soome ja Saksamaa teadlaste abiga t\u00f5sta Eesti ekspertide oskuste taset, samuti kaasata \u00fcli\u00f5pilasi ning kohalikke organisatsioone soometsade kui olulise maismaa s\u00fcsinikuvaramu uurimisse ja lahenduste leidmisele nende \u00f6kos\u00fcsteemide j\u00e4tkusuutlikuks ja s\u00fcsinikuneutraalseks majandamiseks. Olulisteks \u00fclesanneteks on: 1) teadmiste ja kogemuste l\u00f5he kaotamine doonorite (Helsingi ja Karlsruhe teadlased ) ja vastuv\u00f5tja (Tartu \u00dclikooli teadlased) vahel, 2) s\u00fcsiniku ja toitainete k\u00e4itlemise strateegiate loomine parasv\u00f6\u00f6tme ja troopiliste m\u00e4rgalametsade jaoks, millesse kaasatakse ka sidusr\u00fchmad ja poliitikud, 3) soometsade kasvuhoonegaaside m\u00f5\u00f5tmistulemuste ja oluliste keskkonnategurite avatud andmepanga loomine, 4) aluse loomine Living Labsi kui m\u00e4rgalametsade uurimis- ja haridusalase integratsiooni vormi \u00fclemaailmseks levikuks.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> \u00dclo Mander

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar, Reti Ranniku
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Euroopa Komisjon
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2023\u201331.12.2025<\/p><\/td><\/tr>

Eesti Keskkonnaobservatoorium<\/strong><\/a>

Eesti Keskkonnaobservatoorium on Eesti \u00fclikoolide \u00fchiselt arendatav keskkonnauuringute eksperimentaaljaamade v\u00f5rgustik, mis katab integreeritult keskkonnauuringute kolme teadussuunda: 1) atmosf\u00e4\u00e4ri-, ja kliimauuringud, 2) bioloogilise mitmekesisuse uuringud, 3) merekeskkonna uuringud. Eksperimentaaljaamade v\u00f5rgustik on \u00fchtne geograafilis-klimaatiliselt integreeritud v\u00e4lilaborite ja automaatjaamade s\u00fcsteem. Eesti Keskkonnaobservatoorium h\u00f5lmab vaatluste ja eksperimentaalsete uuringutega nii elusloodust kui ka f\u00fc\u00fcsilise keskkonna seisundit ning selle muutusi. Taristu oluliseks osaks on J\u00e4rvseljal asuv m\u00f5\u00f5tmis- ja eksperimentaaljaamade klaster, mis koosneb SMEAR jaamast (atmosf\u00e4\u00e4ri-biosf\u00e4\u00e4ri vastasm\u00f5ju uurimisjaam koos mastide, aerosoolide v\u00e4lilabori ja kiirgusradiomeetriga), R\u00f5ka FAHM eksperimendist (metsa\u00f6kos\u00fcsteemi \u00f5huniiskusega manipuleerimise katseala) ning Soontaga metsa\u00f6kos\u00fcsteemi m\u00f5\u00f5tejaamast. Soome lahes paikneb meteoroloogilise aparatuuriga varustatud mereuuringute p\u00fcsijaam.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> Leho Ainsaar

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Anto Raig,\u00a0Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2021\u201331.12.2024<\/p><\/td><\/tr>

Eesti kuivendatud metsamaa turvasmuldade heite ja s\u00fcsinikuvaru d\u00fcnaamika t\u00e4psem hindamine riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris<\/strong><\/a>

T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja Eesti tingimustesse sobiv riigispetsiifiline emissioonifaktor kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamiseks kuivendatud siirdesoo (kuusik, m\u00e4nnik, kaasik) ja -raba (m\u00e4nnik) baasil tekkinud k\u00f5dusoo turvasmuldadest.<\/p>Vastutav t\u00e4itja: <\/strong>Kaido Soosaar

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Kestvus:<\/strong>\u00a001.06.2021\u201315.12.2024<\/p><\/td><\/tr>

Kasvuhoonegaaside (KHG) m\u00f5\u00f5tmised p\u00f5ldkatse mullast<\/strong><\/a>

Projektis uuritakse p\u00f5llumajanduses kalandusj\u00e4\u00e4tmetest toodetud v\u00e4etiste kasutamisel tekkivaid kasvuhoonegaaside (CH4, N2O ja CO2) voogusid.<\/p>Vastutav t\u00e4itja: <\/strong>Kaido Soosaar

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar,\u00a0Thomas Schindler, Hanna Vahter
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Maaelu Teadmuskeskus
Kestvus:<\/strong>\u00a028.03.2023\u201331.12.2023<\/p><\/td><\/tr>

Ammendatud turbamaardlate veere\u017eiimi taastamise kompleksuuringu metoodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja uuringu l\u00e4biviimine<\/strong><\/a>

S\u00fcgava kuivenduse, ulatuslikult k\u00f5ikuva veetaseme, k\u00f5rge pinnatemperatuuri ja mitmete teiste ebasoodsate tingimuste t\u00f5ttu on j\u00e4\u00e4ksoode, eriti freesturbav\u00e4ljade, spontaanne taimestumine v\u00e4ga aeglane ja ettearvamatu protsess. Kavandatud projekti eesm\u00e4rgiks on v\u00e4lja selgitada, millistel j\u00e4\u00e4ksoo osadel ning kuidas on v\u00f5imalik soodustada taimestumist vaid niiskustingimuste muutmisega ning millistes j\u00e4\u00e4ksoo osades ja kuidas seda teha aktiivsete j\u00e4\u00e4ksoo korrastamismeetodite, sh turbasamblafragmentide k\u00fclvamisega. Selgitatakse v\u00e4lja taimestumise edukust (pindalaliselt ja liigiliselt) m\u00e4\u00e4ravad peamised keskkonnategurid (mullakeemia, lahustunud kujul toitained turbavees, temperatuur, niiskus, mikroreljeef jt.). Veere\u017eiimi taastamisel eeldatakse lahustunud orgaanilise aine (DOC) \u00e4rakande kahanemist, kuid s\u00f5ltuvalt ilmastikust ja veetaseme stabiliseerimise \u00f5nnestumisest korrastataval alal v\u00f5ib DOC \u00e4rakanne olla k\u00f5rge. DOC on oluline komponent nii s\u00fcsinikubilansis kui ka hea indikaator mineraliseerumisprotsessi kirjeldajana, mille k\u00e4igus muutuvad liikuvaks ka teised toitained (N, P, K, Mg, S) ja v\u00f5ivad v\u00e4ljavoolu kaudu m\u00f5jutada valgla teisi veekogumeid. J\u00e4\u00e4ksoode taassoostumise suunalisel korrastamisel on oluliseks funktsionaalseks tunnuseks ala s\u00fcsinikuakumulatsiooniv\u00f5ime taastumine, mille hindamiseks on vajalik kasvuhoonegaaside (CO2, CH4 ja N2O) m\u00f5\u00f5tmine. Puistuga kaetud j\u00e4\u00e4ksoodes annab looduslikule rabale iseloomuliku keskkonna taastumisest m\u00e4rku puurinde muutuse hindamine dendrokronoloogilisel meetodil. Ulatuslike freesturbaalade taimestumise ja keskkonnatingimuste vahetu maapealne seire on v\u00e4ga aegan\u00f5udev, t\u00f6\u00f6mahukas ja kulukas. Samuti puudub v\u00f5imalus hinnata eelnevat taimestumise ning keskkonnatingimuste d\u00fcnaamikat. Arengud droonidel ja satelliitidel kasutatavate sensorite osas v\u00f5imaldavad n\u00fc\u00fcd piisava t\u00e4psusega hinnata mitmeid olulisi keskkonnaparameetreid (nt. maapinna temperatuur, niiskus) ning maapinna taimedega kaetust (satelliidipiltidega ka ajas tagasiulatuvalt), kahandades vajalikku v\u00e4lit\u00f6\u00f6de mahtu maapealsel seirel.<\/p>Vastutav t\u00e4itja: <\/strong>Ain Kull

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Riigimetsa Majandamise Keskus
Kestvus:<\/strong>\u00a024.04.2017\u201301.09.2023<\/p><\/td><\/tr>

Toitainerikaste turvasmuldade kliimamuutuste leevendamise meetmete potentsiaali selgitamine Baltimaades ja Soomes<\/strong><\/a>

Projekti eesm\u00e4rk on n\u00e4idata kliimamuutuste leevendamiseks erinevaid v\u00f5imalusi turvasmuldade majandamisel. Projekt keskendub KHG heidete v\u00e4hendamise ja s\u00fcsiniku sidumise potentsiaali uurimisele ja selgitamisele toitainerikaste turvasmuldade majandamisel, samuti kliimamuutuste leevendamismeetmete hindamise ja rakendamise raamistiku v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele ning maakasutuse ja kliimapoliitika planeerimist teaduslikult usaldusv\u00e4\u00e4rsetel andmetel p\u00f5hinevalt Baltimaades (Eestis, L\u00e4tis ja Leedus), Soomes ja Saksamaal.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> Kaido Soosaar

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Alar Teemusk, Mae Uri, Muhammad Kamil Sardar Ali, Thomas Schindler
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Euroopa Komisjon
Kestvus:<\/strong>\u00a001.08.2019\u201331.08.2023<\/p><\/td><\/tr>

Valikraiete m\u00f5ju metsa\u00f6kos\u00fcsteemi s\u00fcsinikubilansile ja majanduslikud aspektid<\/strong><\/a>

Projekti p\u00f5hifookuses on nii \u00f6koloogiline (st. m\u00f5ju C ringele) kui ka \u00f6konoomiline hinnang valikraiete kohta Eestis. Projekti peamiseks eesm\u00e4rgiks on hinnata valikraiete nii vahetut kui ka pikemaajalist (kuni 15 a.) m\u00f5ju metsa\u00f6kos\u00fcsteemi C ringele ja varudele, hinnata \u00f6kos\u00fcsteemi peamisi C sisend- ja v\u00e4ljundvooge kolmes erinevas katsevariandis (valikraied, kontroll ja lageraie), koostada saadud tulemuste p\u00f5hjal C bilansid, mille alusel selgitada erinevate majandamismeetodite vahetut m\u00f5ju puistute C sidumisele. Samuti hinnata valikraide j\u00e4rgse metsa tagavara ja produktsiooni ning tuginedes saadud tulemustele ning varasematele uuringutele modelleerida puistute juurdekasvu- ja C sidumise d\u00fcnaamikat v\u00f5rdluses valikraie versus lageraie kuni 15 a. ajaperspektiivis. Lisaks koostatud C bilansse valideerida samaaegsete turbulentsete \u00f5huvoogude m\u00f5\u00f5tmistega (EC meetod) ning anda EC tulemuste p\u00f5hjal valikraiealade C bilanssidele relevantne vea hinnang.<\/p>Vastutav t\u00e4itja: <\/strong>Kaido Soosaar

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar,\u00a0Alisa Krasnova, Thomas Schindler
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Riigimetsa Majandamise Keskus
Kestvus:<\/strong>\u00a001.08.2020\u201331.07.2023<\/p><\/td><\/tr>

Turbamaade N2O bilanss \u2013 protsessidest globaalse \u00fcldistuseni (N2OPEAT)<\/strong><\/a>

Taotluse eesm\u00e4rgiks on parandada ERC Advance projekti, mis l\u00e4bis 2021.a. hindamisel esimese vooru, aga j\u00e4i teises voorus napilt raghastamisk\u00fcnnisest allapoole. Parandatud projekt esitakse uuesti 2022.a. taotluste voorus. Projekti eesm\u00e4rgiks on hinnata ohtliku kasvuhoonegaasi ning osoonikihi h\u00e4vitaja dil\u00e4mmastikoksiidi ehk naerugaasi (N2O) emissioonide v\u00e4\u00e4rtusi soomuldadest nii lokaalses ja regionaalses kui ka globaalses ulatuses. Enim naerugaasi lendub kuivendatud ja intensiivselt haritud l\u00e4mmmastikurikastest soomuldest troopikas. ERC projekti parandamiseks kavatsetakse t\u00e4iendavate andmepankade kasutamist, alternatiivsete uurimismeetodite rakendamist ja \u00fchinemist N2O globaalse andmebaasi koostajatega, samuti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ja vastavat ettevalmistust. Kavas on troopika uue uurimisjaama l\u00fclitamine olemasolevate hulka, mis eeldab rekognoosuurimist. Vajalik on Eesti uurimisjaamade t\u00e4iendamine, kaugseire andmete rakendamisv\u00f5imaluste selgitamine ja vastavate mudelite ettevalmistus.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> \u00dclo Mander

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar,\u00a0Reti Ranniku,\u00a0Muhammad Kamil Sardar Ali
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Kestvus:<\/strong>\u00a001.05.2022\u201330.06.2023<\/p><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

\u00a0<\/h2>\n\n\n\n
\n

L\u00f5petatud projektid<\/strong><\/h2>\n<\/td><\/tr>

Kasvuhoonegaaside vood m\u00e4rgalades lokaalsest globaalseni \u2013 kliima soojenemise ja maakasutuse m\u00f5ju<\/strong><\/a>

K\u00e4esoleva projekti peamiseks eesm\u00e4rgiks on s\u00fcvendada teadmisi peamiste kasvuhoonegaaside (KHG) CO2, CH4 ja N2O voogude d\u00fcnaamikast s\u00f5ltuvalt kliima ja maakasutuse muutustest ning prognoosida trende kohanemisstrateegiate tarvis. Anal\u00fc\u00fcsitakse keskkonnatingimuste, taimekoosluste ning mulla mikroorganismide rolli kasvuhoonegaaside heited\u00fcnaamikas soo- ja gleimuldadel erinevatel ruumilistel skaaladel \u2013 lokaalsel (uurimisalad), regionaalsel (L\u00e4\u00e4nemere piirkond) ja globaalsel tasandil. Teaduslike avaandmete, t\u00f6\u00f6r\u00fchma olemasolevate ning pidevalt uuenevate andmebaaside p\u00f5hjal arendatakse protsessi- ja \u00fcleminekufunktsiooni p\u00f5hiseid mudeleid keskkonnatingimuste ja mikrobioloogiliste n\u00e4itajate alusel prognoosimaks muutusi KHG emissioonides muutuvates ekstreemsetes kliimatingimustes (p\u00f5uad, \u00fcleujutused). Saadud tulemusi kasutatakse j\u00e4tkusuutliku majandamise ja KHG lendumise leevendamise abin\u00f5ude, samuti kohanemisstrateegiate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks erinevate kliimastsenaariumide p\u00f5hjal.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> \u00dclo Mander

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar,\u00a0Alar Teemusk, Mae Uri,\u00a0Reti Ranniku,\u00a0Hanna Vahter, Anto Raig
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2019\u201331.12.2023<\/p><\/td><\/tr>

Globaalmuutuste \u00f6koloogia looduslikes ja p\u00f5llumajanduskooslustes (TK131)<\/strong><\/a>

EcolChange on s\u00fcnergiline eksperitiisiv\u00f5rgustik, mis t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja globaalseid ja lokaalseid stsenaariume maismaa \u00f6kos\u00fcsteemides aset leidvate globaalmuutuste kohta. Tippkeskuse uurimissuunad on: \u2013 \u00f6kos\u00fcsteemi funktsioonide, elurikkuse ja kohanemisv\u00f5ime integreeritud uuringud; \u2013 makro\u00f6koloogiliste andmemassiivide l\u00f5imimine geneetiliste uuringute ja eksperimentaalse l\u00e4henemisega; \u2013 \u00f6koloogiliste teadmiste kaasamine globaalmuutustega kohanemise p\u00f5him\u00f5tetesse \u00f6kos\u00fcsteemi j\u00e4tkusuutlikul majandamisel; \u2013 \u00f6koloogiliselt s\u00e4\u00e4stliku majanduse tugevdamine metsanduses ja p\u00f5llumajanduses nutika regionaalplaneeringu abil: funktionaalselt mitmekesised metsad, tulevikukliimasse sobivad taimesordid, uudsed teraviljad ja s\u00e4\u00e4stlik toitaineringlus.<\/p>Vastutav t\u00e4itja: <\/strong>Martin Zobel

Projektis osalejad: <\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0SA Archimedes
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2016\u201301.03.2023<\/p><\/td><\/tr>

Orgaaniliste muldade naerugaasi bilansi hindamine lokaalsest globaalse tasandini (N2ORG)<\/strong><\/a>

Taotluse eesm\u00e4rgiks on parandada ERC Advance projekti, mis l\u00e4bis 2018.a. hindamisel esimese vooru (B1), aga ei saanud teises voorus rahastamiseks piisavalt punkte. Parandatud projekt esitakse uuesti 2019.a. taotluste voorus. Projekti eesm\u00e4rgiks on hinnata ohtliku kasvuhoonegaasi ning osoonikihi h\u00e4vitaja dil\u00e4mmastikoksiidi ehk naerugaasi (N2O) emissioonide v\u00e4\u00e4rtusi soomuldadest nii lokaalses ja regionaalses kui ka globaalses ulatuses. Enim naerugaasi lendub kuivendatud ja intensiivselt haritud l\u00e4mmmastikurikastest soomuldest troopikas. ERC projekti parandamiseks kavatsetakse t\u00e4iendavate andmepankade kasutamist, alternatiivsete uurimismeetodite rakendamist ja \u00fchinemist N2O globaale andmebaasi koostajatega, samuti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ja vastavat ettevalmistust. Kavas on troopika uue uurimisjaama l\u00fclitamine olemasolevate hulka, mis eeldab rekognoosuurimist. Vajalik on Eesti uurimisjaamade t\u00e4iendamine, kaugseire andmete rakendamisv\u00f5imaluste selgitamine ja vastavate mudelite ettevalmistus.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> \u00dclo Mander

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar, Thomas Schindler, Alisa Krasnova,\u00a0 Alar Teemusk
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Kestvus:<\/strong>\u00a001.05.2019\u201330.11.2020<\/p><\/td><\/tr>

Globaalne soojenemine ja maastike aineringe. Maastike struktuuri ja funktsioonide muutused seoses globaalse kliima soojenemise ja inimtegevusega ning aineringe modelleerimine ja \u00f6kotehnoloogiline reguleerimine<\/strong><\/a>

Projekt keskendub Eesti maastike ajalis-ruumilisele d\u00fcnaamikale ning sellega seotud looduslikest ja antropogeensetest teguritest p\u00f5hjustatud aineringete muutuse anal\u00fc\u00fcsile. Selle mitmetasandilise hierarhilise uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgid on: (1) anal\u00fc\u00fcsida Arktika kliima muutuste m\u00f5ju Eesti ja Balti regiooni kliimale, \u00f6kos\u00fcsteemidele ja maastikele; (2) uurida muutusi kultuurmaastikes ning v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada optimaalsed mudelid ja otsustust toetavad s\u00fcsteemid maastike ja \u00f6kos\u00fcsteemide haldamiseks; (3) anal\u00fc\u00fcsida kliimamuutuste ja inimtegevuse m\u00f5ju aineringetele erinevates maastikes, tuginedes k\u00f5ige kaasaegsemate uurimismeetoditega saadud tulemustele (mulla metagenoomika, turbulentse gaasivoo anal\u00fc\u00fcs); (4) v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada meetmed ainevoogude paremaks reguleerimiseks t\u00f5husamate keskkonnatehnoloogiliste lahenduste (uute filtermaterjalide- ja optimaalse voolure\u017eiimiga tehism\u00e4rgalad reovee puhastamiseks) kaudu. Ruumiliste andmete anal\u00fc\u00fcsiks rakendatakse t\u00f6\u00f6r\u00fchma poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud uusi meetodeid.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> \u00dclo Mander

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Alar Teemusk, Kaido Soosaar
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2013\u201331.12.2018<\/p><\/td><\/tr>

Raiete m\u00f5ju metsade s\u00fcsinikuringele<\/strong><\/a>

Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> Krista L\u00f5hmus

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Eesti Maa\u00fclikool
Kestvus:<\/strong>\u00a001.07.2015\u201330.06.2018<\/p><\/td><\/tr>

Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus<\/strong><\/a>

\u00d6kos\u00fcsteemidel on suur v\u00f5ime keskkonnamuutustega kohanemiseks, kuid \u00fcldjuhul seda kliimamuutuste m\u00f5ju ennustamisel ei arvestata. M\u00f5istmaks parasv\u00f6\u00f6tme \u00f6kos\u00fcsteemide vastuseid globaalsetele kliimamuutustele, moodustavad viis k\u00f5rgetasemelist uurimisr\u00fchma kolmest Eesti peamisest \u00fclikoolist interdistsiplinaarse Eesti Teaduse Teekaardi objektiga \u201dEesti Keskkonnaobservatoorium\u201d seotud tippkeskuse (TK). Keskkonnakaitse valik l\u00e4htub Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava ja TA strateegia Teadmistep\u00f5hine Eesti prioriteetidest. TK eesm\u00e4rk on tipptasemel j\u00e4tkusuutliku teadust\u00f6\u00f6ga l\u00f5imuda rahvusvahelisse teadusruumi ning luua k\u00f5rgetasemelises uurimiskeskkonnas tingimused noorteadlaste efektiivseks ettevalmistamiseks. Kavandatud eksperimentaalne ja matemaatilistel mudelitel baseeruv teadust\u00f6\u00f6 v\u00f5imaldab molekulaarsete stressimehhanismide leidmise l\u00e4bi ennustada kvantitatiivselt \u00f6kos\u00fcsteemivastuseid globaalmuutustele. Uurimistulemused on aluseks Eesti loodusressursside j\u00e4tkusuutlikul majandamisel.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> \u00dclo Niinemets

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Alisa Krasnova,\u00a0Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0SA Archimedes
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2011\u201331.12.2015<\/p><\/td><\/tr>

Eesti Keskkonnaobservatooriumi biosf\u00e4\u00e4ri ja atmosf\u00e4\u00e4ri alane teadus- ja arendustegevus (BioAtmos)<\/strong><\/a>

Alategevuse eesm\u00e4rgiks on Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objekti \u201eEesti Keskkonnaobservatoorium\u201c biosf\u00e4\u00e4ri ja atmosf\u00e4\u00e4ri mooduli infrastruktuuriobjektidega seotud keskkonnakaitse ja -tehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse v\u00f5imekuse t\u00f5stmine projektiga seotud asutustes (T\u00dc, EM\u00dc, TO), keskkonnaalase (atmosf\u00e4\u00e4r, metsa\u00f6kos\u00fcsteemid jm kasvuhoonegaaside v\u00f5tmealad) andmeh\u00f5ive ja anal\u00fc\u00fcsi kvalitatiivne parendamine sh. mudelite edasiarendamine ja nende m\u00e4\u00e4ramatuse v\u00e4hendamine, kaugemas perspektiivis ka ilmastiku ja kliimamuutustega seotud \u00f6kos\u00fcsteemide muutuste ja vastusreaktsioonide hindamine.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> Kaido Soosaar

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Kestvus:<\/strong>\u00a001.10.2011\u201331.12.2014<\/p><\/td><\/tr>

Kasvuhoonegaaside emissioon p\u00f5llumajandusmaastiku m\u00e4rgaladest ja kaldav\u00f6\u00f6nditest<\/strong><\/a>

Uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rkideks on: (1) selgitada maakasutuse muutuse m\u00f5ju kasvuhoonegaaside N2O ja CH4 emissioonile p\u00f5llumajandusmaastiku m\u00e4rgalades ja kaldav\u00f6\u00f6ndites; (2) m\u00e4\u00e4rata nende gaaside voogude muutused s\u00f5ltuvalt veerezhiimi muutustest; (3) erinevate stsenaariumide alusel anal\u00fc\u00fcsida m\u00e4rgalade ja kaitsetsoonide optimaalset paigutust valglates l\u00e4htuvaltvalt kasvuhoonegaaside emissiooni miinimumist.<\/p>Vastutav t\u00e4itja: <\/strong>\u00dclo Mander

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0International Atomic Energy Agency (IAEA)
Kestvus:<\/strong>\u00a014.11.2012\u201330.10.2013<\/p><\/td><\/tr>

Maastike aineringe muutuvates kliima- ja maakasutuse tingimustes ning selle \u00f6kotehnoloogiline reguleerimine<\/strong><\/a>

Uurimisteema eesm\u00e4rkideks on: (1) t\u00e4iendada baasteadmisi kliimamuutuste m\u00f5jude osas maastike aineringele, arvestades maakasutuse ja saastekoormuse muutusi; (2) ekstreemsete kliimatingimuste anal\u00fc\u00fcs seoses atmosf\u00e4\u00e4ri tsirkulatsioonit\u00fc\u00fcpide ja s\u00fcnoptikaga ning selle baasil Eesti regionaliseerimismudeli v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine; (3) kliimatingimuste ning valglate vee-ja toitainete v\u00e4ljakande re\u017eiimi d\u00fcnaamika kvantitatiivne hinnag, eesk\u00e4tt l\u00e4htudes ekstreemsete kliimaprotsesside m\u00f5just; (4) geoinfos\u00fcsteemil baseeruva valgla aineringe hierarhilise imitatsioonimudeli ning selle alusel otsustusi toetava planeerimiss\u00fcsteemi loomine; (5) valglate aineringe reguleerimiseks kasutatavate \u00f6koinseneriabin\u00f5ude m\u00f5jude selgitamine ainevoogudele muutuvates kliimatingimustes, (6) heitveepuhastus-tehism\u00e4rgalade ning veekogude puhver\u00f6kos\u00fcsteemide karakteristikute optimeerimine. Uurimisteema on seotud EL Vee Raamdirektiivi ning teiste looduskeskkonda ja j\u00e4tkusuutlikku arengut toetavate direktiivide rakendamisega.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> \u00dclo Mander

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar, Alar Teemusk,\u00a0Alar Teemusk
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Haridus- ja Teadusministeerium
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2008\u201331.12.2012<\/p><\/td><\/tr>

Toitainete \u00e4rakanne ning denitrifikatsioon parasv\u00f6\u00f6tme p\u00f5llumajandusmaastikel<\/strong><\/a>

Projekti \u00fcldine eesm\u00e4rk on anal\u00fc\u00fcsida N (l\u00e4mmastiku), P (fosfori) ja TOC (orgaanilise s\u00fcsiniku) \u00e4rakannet ning denitrifikatsiooni intensiivsust parasv\u00f6\u00f6tme p\u00f5llumajandusmaastikes. Konkreetsed eesm\u00e4rgid on selgitada: 1) maastikuliste tegurite seoseid N ja P \u00e4rakandega; 2) TOC \u00e4rakande tendentsid p\u00f5hjaoolse parasv\u00f6\u00f6tme valglatest aastatel 1992\u20132010 ning nende seos ilmastiku, vee keemia, mulla, maakasutuse muutuse n\u00e4itajatega; 3) denitrifikatsiooni intensiivsuse d\u00fcnaamika seos maastikuelementidega. Kavas on ka luua p\u00f5llumajandusmaastikes denitritrifikatsiooni m\u00e4\u00e4rav mudel; ning Eestis v\u00e4ikeste valglate N ja P \u00e4rakande riski indeksid, verifitseerides need Porij\u00f5e alamvalglate ning riikliku seire andmetega. H\u00fcpoteesid on: 1) N ja P \u00e4rakanne on positiivses seoses p\u00f5llumajanduse intensiivistumise ja negatiivses seoses puhvertsoonidega; 2) TOC kontsentratsiooni trendid on seoses nimetatud n\u00e4itajatega; 3) Denitrifikatsiooni intensiivsuse n\u00e4itajad haritaval mineraalmaal, selle k\u00f5rval asuval lammil ja nendevahelisel piiril erinevad oluliselt, osutades suure intensiivsusega denitrifikatsioonitsoone (\u201ekuumi kohti\u201c); 5) Eesti N ja P \u00e4rakande riski indeks kirjeldab >75% Eesti v\u00e4ikestest p\u00f5llumajanduslikest valglatest (< 5000 km2) aastatel 2007\u20132012 v\u00e4lja kantud N ja P. TOC \u00e4rakande anal\u00fc\u00fcsiks on rahvusvahelises koost\u00f6\u00f6s kavas hankida parasv\u00f6\u00f6tme v\u00e4ikeste valglate andmeid perioodist 1992\u20132010, arvutades Mann-Kendalli trendid ja korreleerides neid kliima, vee keemia, maakasutuse jm. n\u00e4itajatega. Denitrifikatsiooni uurimiseks on kavas rajada 15 transekti haritava maa ja lammisoo piiril kogu Eesti p\u00f5llumajandusmaastikes. Transektid kulgevad p\u00f5llumaalt kaldapuhvrisse. Kogume neli korda aastas mullaproovid ja m\u00f5\u00f5dame gaasiemissioonid. \u00dcldistame andmed denitrifikatsiooni intensiivsuse mudeliks maastiku m\u00f5\u00f5tkavas. Anal\u00fc\u00fcsiks kasutame geograafia osakonna laboreid ja geoinformaatilisi oskusi. Valgla N ja P indeksite verifitseerimiseks kasutame Eesti vooluvete seirev\u00f5rgustiku ja EMHI veem\u00f5\u00f5dupostide andmeid. Kavas on t\u00e4iendada ka parasv\u00f6\u00f6tme p\u00f5llumajandusmaastike toitainete \u00e4rakande maastikulist kontseptuaalmudelit. Aastatele 2012\u20132015 kavandatud projekti kaasame seitse p\u00f5hit\u00e4itjat, nende seas vastutav t\u00e4itja ning kaks doktoranti.<\/p>Vastutav t\u00e4itja: <\/strong>Kaido Soosaa

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Eesti Teadusfond
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2012\u201331.12.2012<\/p><\/td><\/tr>

Kasvuhoonegaaside emissiooni leevendamine kuivendatud soodes energiakultuuride kasvatamise abil<\/strong><\/a>

Euroopa Liidu kavade kohaselt suureneb taastuva energia osakaal 2020.aastaks kuni 20%-ni (17-21 milj. ha-ni) , h\u00f5lmates nii puitu, t\u00f6\u00f6stus- ja p\u00f5llumajandusj\u00e4\u00e4tmeid (nt. p\u00f5hk, saepuru), nn konventsionaalseid kultuure (mais), kui ka nn uusi energiakultuure (h\u00fcbriidpappel, p\u00e4ideroog, Miscanthus spp.). Biomassi energia, mida loetakse keskkonnas\u00e4\u00e4stlikuks, ei ole aga s\u00fcsiniku globaalse bilansi aspektist neutraaalne, sest CO2, CH4 ja N2O emissioon kultuuride kasvatamise k\u00e4igus v\u00f5ib kahandada kliima soojenemist leevendavat toimet v\u00f5i isegi muuta selle vastupidiseks. Seep\u00e4rast tuleb nimetatud kasvuhoonegaaside (KHG) bilanssi energiakultuuride kasvatamisel t\u00e4pselt arvestada. K\u00e4esoleva projekti raames on kavandatud m\u00f5\u00f5ta CO2, CH4 ja N2O voogusid nii suletud kambri kui ka mikrometeoroloogilisel (\u00f5hukeeriste ehk eddy covariance) meetodil kahes muudetud veere\u017eiimiga Eesti soos \u2013 Lavassaare turbatootmisalal ning Aardla poldril (endine lammi-madalsoo). Lavassaare ammendatud j\u00e4\u00e4kturbav\u00e4ljadel kasvatatakse alates 2009.a. p\u00e4ideroogu, pooleldi mahaj\u00e4etud Aardla poldri reguleeritava veere\u017eiimiga osa aga kasutatakse rohus\u00f6\u00f6tade tootmiseks. Lisaks gaasivoogude m\u00f5\u00f5tmisele on kavas ka detailsed mulla- ja veekvaliteedi m\u00f5\u00f5tmised, taimse biomassi ning mulla mikrobioloogilised ja DNA anal\u00fc\u00fcsid (sh denitrifikatsiooni ja metanogeneesi funktsionaalsete geenide ekspressiooni anal\u00fc\u00fcs). Olelusringi anal\u00fc\u00fcsi alusel selgitatakse energiakultuuride kasvatamise eelised ja puudused v\u00f5rdluses alternatiivsete turbatootmisalade kasutamise ja restaureerimise v\u00f5imalustega. GIS-p\u00f5hise modelleerimise ja stsenaariumide anal\u00fc\u00fcsi abil laiendatakse tulemused k\u00f5igile Eesti soomuldadele. T\u00f6\u00f6 peamised h\u00fcpoteesid on: (1) energiakultuuride kasvatamisel j\u00e4\u00e4kturbasoodes ning h\u00e4iritud veere\u017eiimiga poldritel kasvuhoonegaasidest tingitud kliima soojenemise potentsiaal oluliselt kahaneb; (2) erinevate KHGde bilanss on m\u00f5jutatud erinevatest majandamise ja keskkonna teguritest (nt. koristuse v\u00f5tted, varise olemasolu, p\u00f5hjaveetaseme muutused, mulla S ja N sisaldus; (3) j\u00e4rsud veetaseme k\u00f5ikumised suurendavad CH4 ja N2O emissiooni ning N2O:N2 suhet; (4) energiakultuuride kasvualade, taimkatteta turbatootmisalade ning looduslike soode mikroobikoosluste struktuur ja aktiivsus ning denitrifikatsiooni ja metanogeneesi funktsionaalsete geenide ekspressioon on oluliselt erinev; (5) olelusringi anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi on energiakultuuride kasvatamine keskkonnale v\u00e4hem koormav kui teised soode majandamise ja restaureerimise ts\u00fcklid.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> \u00dclo Mander

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Eesti Teadusfond
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2012\u201331.12.2012<\/p><\/td><\/tr>

Maakasutuse ja veere\u017eiimi muutuste m\u00f5ju metaani ja naerugaasi emissioonile p\u00f5llumajandusmaastikul<\/strong><\/a>

Projekti peamised eesm\u00e4rgid on: (1) selgitada maakasutuse intensiivsuse muutuse (nii mahaj\u00e4tmise kui intensiivistamise suunas) m\u00f5ju N2O ja CH4 voogudele erinevatel muldadel asuvatel p\u00f5llumajanduslikel k\u00f5lvikutel; (2) m\u00e4\u00e4rata potentsiaalne kasvuhoonegaaside voogude ulatus s\u00f5ltuvalt veere\u017eiimi muutustest nii p\u00f5llumajanduslikel k\u00f5lvikutel kui ka (energia)mets kooslustes p\u00f5llumajandusmaastikes; (3) laiendada katsev\u00e4ljakul m\u00f5\u00f5detud kasvuhoonegaaside emissiooni v\u00e4\u00e4rtused maastikulisele ja reginaalsele tasandile toetudes ka kirjanduse andmetele ning kasutades GISi tehnoloogiat; (4) koostada maakasutuse stsenaariumid mahaj\u00e4etud k\u00f5lvikute optimaalseks kasutuseks (nt. energia-biomassi kasvatamiseks) kasvuhoonegaaside voogude minimiseerimise ning s\u00fcsinikubilansi alusel. Projekti peamised h\u00fcpoteesid on: (1) madala l\u00e4mmastiku sisendkoormusega mahaj\u00e4etud p\u00f5llumajanduslikel k\u00f5lvikutel langeb nii nitrifikatsiooni kui ka denitrifikatsiooni intensiivsus ning vastavalt kahaneb ka N2O lendumine, (2) parasniisketel p\u00f5llumajanduslikel muldadel ei m\u00f5juta maade s\u00f6\u00f6tij\u00e4tmine oluliselt ei CH4 ega N2O voogude intensiivsust; (3) glei(stunud)- ja soomuldadel m\u00f5juvad veere\u017eiimi muutused CH4 and N2O voogudele erinevalt: kuivendamine p\u00f5hjustab CH4 emissiooni kahanemise ja suurendab N2O lendumist, seevastu veetaseme t\u00f5us mahaj\u00e4etud k\u00f5lvikutel ja ka p\u00f5llumajandusmaastiku (energia)metsatukkades suurendab CH4 ning kahandab N2O lendumist; (4) nii p\u00f5llumajanduslikel k\u00f5lvikutel kui ka metsakooslustes on talvel gaasiliste N voogude peakomponent N2O, suvel aga N2; (5) mahaj\u00e4etud k\u00f5lvikutele rajatud energiametsa istandused glei(stunud)- ja soomuldadel aitavad kahandada nii CH4 kui ka N2O emissiooni ja suurendada C sidumist atmosf\u00e4\u00e4rist. Projekti raames rajatakse j\u00e4rgmised komplekssed uurimisalad: (1) intensiivselt haritaval maal (k\u00f5rge N ja P sisend), v\u00f5rreldakse intensiivseid ja mahaj\u00e4etud osasid ning veekogude puhverkpooslusi; (2) (energia)metsa kooslsused p\u00f5llumajandusmaastikul, v\u00f5rreldakse veere\u017eiimi muutuste m\u00f5ju; (3) katsev\u00e4ljak haritaval maal vee- ja v\u00e4etamisre\u017eiimi muutuste selgitamiseks. Gaasiemissiooni m\u00f5\u00f5detakse suletud kambri, 15N, atset\u00fcleeni ja He-O meetodite abil. Gaasi-, vee- ja mullaanal\u00fc\u00fcsid teostatakse ZALFi (saksamaa), BioForski (Norra) ja T\u00dc Tehnoloogiainstituudilaborites. Aastatele 2008-2011 kavandatud projektis osaleb 10 p\u00f5hit\u00e4itjat, nende hulgas juht ja 5 doktoranti.<\/p>Vastutav t\u00e4itja:<\/strong> \u00dclo Mander

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Eesti Teadusfond
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2008\u201331.12.2011<\/p><\/td><\/tr>

Maastiku aineringe d\u00fcnaamika anal\u00fc\u00fcs ja modelleerimine muutuvates klimaatilistes ja sotsiaal-majanduslikes tingimustes ning optimeerimine \u00f6kotehnoloogia v\u00f5tete abil<\/strong><\/a>

Maastike aineringe uuringud seoses kogu Euroopat h\u00f5lmavate muutustega maastike struktuuris ja maakasutuse intensiivsuses, seejuures globaalsete kliimamuutuste taustal on \u00fcha enam aktualiseerumas. Eestis toimuvad j\u00e4rsud muutused, nagu endiste p\u00f5llumaade ulatuslik kasutusest v\u00e4ljaj\u00e4\u00e4mine, kogu p\u00f5llumajandustootmise, eriti p\u00f5ldude v\u00e4etamise oluline langus, olulised h\u00e4lbed temperatuuri ja sademeterezhiimis kuude l\u00f5ikes, j\u00f5gede ja p\u00f5hjavee h\u00fcdroloogilise rezhiimi muutused pakuvad unikaalse v\u00f5imaluse j\u00e4lgida veerezhiimi ning peamiste toitainete ringluse d\u00fcnaamikat valglate tasandil. Teisest k\u00fcljest on oluline valglate s\u00e4\u00e4stlikku majandamist toetavate \u00f6kotehnoloogiliste abin\u00f5ude v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja optimeerimine, samuti mitmete stsenaariumide alusel v\u00f5imalike arengutendentside prognoosimine. Uurimisteema sisuks ja eesm\u00e4rgiks on: (1) Eesti maastike struktuuri ning maastiku aineringe muutuste anal\u00fc\u00fcs l\u00e4htuvalt viimaste dekaadide olulistest antropogeensetest ja looduslikest protsessidest, (2) alusuuringutel kogutud materjali sidumine terviklikuks imitatsioonimudeliks seostatuna geoinfos\u00fcsteemiga, (3) Eesti kliimatingimuste ja veerezhiimi d\u00fcnaamika kvantitatiivne hinnang, arvestades globaalseid kliimamuutusi, (4) \u00f6koinseneriabin\u00f5ude v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine aineringe reguleerimiseks maastikul ja nende rakendamine maastikuplaneerimisel, (5) tehism\u00e4rgalade ja veekogude puhver\u00f6kos\u00fcsteemide karakteristikute optimeerimine v\u00f5imalikult efektiivse veepuhastuse ja madala kasvuhoonegaaside emissiooni tagamiseks. Peamisteks oodatavateks tulemusteks on: (1) biogeenide ainevoogude d\u00fcnaamika prognoosi mudeli koostamine erinevates maastikes s\u00f5ltuvalt maakasutusstruktuuri ning kliimatingimuste varieeruvusest, samuti \u00e4ravoolurezhiimi muutustest, (2) Eesti maastiku struktuuri ja toitainete ringluse geoinfos\u00fcsteemi loomine, (3) Eesti viimase sajandi kliima ja h\u00fcdroloogilise rezhiimi \u00fcldistus, (4) valglate s\u00e4\u00e4stlikku majandamist ja ja vastavaid otsuseid toetav geoinfos\u00fcsteem.<\/p>Vastutav t\u00e4itja: <\/strong>\u00dclo Mander

Projektis osalejad:\u00a0<\/strong>Alar Teemusk, Kaido Soosaar
Rahastaja:<\/strong>\u00a0Haridus- ja Teadusministeerium
Kestvus:<\/strong>\u00a001.01.2003\u201331.12.2007<\/p><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4imasolevad projektid Eesti KeskkonnaobservatooriumEesti Keskkonnaobservatoorium on teadusasutuste \u00fchisprojekt, mis arendab keskkonnauuringute katsejaamade v\u00f5rgustikku, \u00fchendades atmosf\u00e4\u00e4ri- ja kliima-, bioloogilise mitmekesisuse ning merekeskkonna ja sisevete uuringud. V\u00f5rgustikus on geograafiliselt ja klimaatiliselt integreeritud v\u00e4lilaborid ja automaatjaamad, geomaatika ja geoinformaatika teaduslaborid ruumiandmete kogumisel, t\u00f6\u00f6tlemisel, …<\/p>\n","protected":false},"author":199,"featured_media":291,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/users\/199"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":610,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/610"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/media\/291"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}