{"id":5,"date":"2024-04-04T08:59:33","date_gmt":"2024-04-04T05:59:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/uurimisalad\/"},"modified":"2024-04-19T12:24:31","modified_gmt":"2024-04-19T09:24:31","slug":"uurimisalad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/uurimisalad\/?lang=et","title":{"rendered":"Uurimisalad"},"content":{"rendered":"<h2><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/laiuse\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Laiuse<\/a><\/h2>\n<p><strong>Uuesti niisutatud endine turbav\u00f5tukoht (4 ala, kus veetase on maapinnast erinevatel tasanditel: 0-10 cm, 20-30cm, 30-50 cm, 100 cm) ja kontrollkoht. Restaureerimine on tehtud 2019 aastal.<\/strong><\/p>\n<p><strong>P\u00f5hit\u00e4itja: Ain Kull (ain.kull@ut.ee)<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><strong>Suurus<\/strong>:<\/li>\n<\/ul>\n<p>I (0-10 cm)\u00a0\u2013 4.8 ha<\/p>\n<p>II (20-30cm) \u2013 3.4 ha<\/p>\n<p>III (30-50 cm) \u2013 1.2 ha<\/p>\n<p>IV (100 cm) \u2013 \u00a016 ha<\/p>\n<p>Kontrollala \u2013\u00a0 5.2 ha<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Koordinaadid<\/strong>:\u00a058.789790, 26.528773<\/li>\n<\/ul>\n<h2><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 450px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/h2>\n<h2>Ess-soo<\/h2>\n<p><strong>Taastaimestatud\u00a0endine turba kaevandamiskoht.<\/strong><\/p>\n<p><strong>P\u00f5hit\u00e4itja: Ain Kull (ain.kull@ut.ee)<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><strong>V\u00e4ljakutse: <\/strong>s\u00fcgava drenaa\u017ei, laialdaselt k\u00f5ikuva veetaseme, k\u00f5rge pinnatemperatuuri ja paljude muude ebasoodsate tingimuste t\u00f5ttu on taimestiku spontaanne taastumine, eriti freesturbaaladel, v\u00e4ga aeglane ja ettearvamatu protsess. Ka 20-30 aastat p\u00e4rast turba kaevandamist v\u00f5ib taimestik katta vaid m\u00f5ne protsendi degradeerunud alast. Veetaseme t\u00f5stmine v\u00e4listab kuiva ilmaga \u00e4\u00e4rmise tulekahjuohu ja p\u00f6\u00f6rab \u00fcmber s\u00fcsiniku (kasvuhoonegaaside) eraldumise s\u00fcsiniku sidumiseks. Freesturbaalade majandamine ja \u00f6koloogilise funktsionaalsuse taastamine halvenenud veere\u017eiimiga soodes on oluline teaduslik v\u00e4ljakutse. Kogu parasv\u00f6\u00f6tme kliimamuutuste ning elupaikade ja maastikulise mitmekesisuse kahanemise kontekstis, sealhulgas Eestis, sest kunagiste freesturbaalade majandamisega pole me aastak\u00fcmneid tegelenud.<\/li>\n<li><strong>Lahendus<\/strong>: Veetaseme t\u00f5us aeglustab turba mineraliseerumist ja v\u00e4hendab CO2 emissiooni, kuid kasvuhoonegaaside summaarne voog p\u00e4rast veetaseme t\u00f5stmist suureneb ajutiselt N2O ja CH4 arvelt, kuid hakkab langema teisel v\u00f5i teisel kolmandal aastal p\u00e4rast taastamist. Parema taimestikuga aladel on kasvuhoonegaaside voo v\u00e4henemine kiirem.<\/li>\n<li><strong>Oodatud tulemused<\/strong>: Teadmised ohtrast turba kaevandamisv\u00e4ljast (turbakihi paksus ja t\u00fc\u00fcp, veetaseme s\u00fcgavus ja pinnakihi niiskus, kaugus taimkattega aladest jne) v\u00f5ivad veetaset t\u00f5stes v\u00f5i taimekilde k\u00fclvates kiirendada taimestikku soovitud koosluste suunas. Freesturbaalade taastamine toetab taimkatte arengut \u2013 suurendab elurikkust.<\/li>\n<li><strong>\u00dclekantavus<\/strong>: Nii suures ja keerulises mastaabis ei ole kusagil uuritud turbaalade taastamise majandamist ja \u00f5nnestumist m\u00f5jutavaid tegureid ning tulemuste looduskaitselist m\u00f5ju. Tulemused omavad k\u00f5rget praktilist v\u00e4\u00e4rtust, arvestades endiste turba kaevandamiskohtade suurt pindala, nende osakaalu kasvuhoonegaaside heitkogustes ning j\u00e4\u00e4ksoode vastavalt korraldamise olulisust. Uuendusliku lahendusena kasutatakse taimkatte anal\u00fc\u00fcsiks kolme erineva detailsusastmega allikat (maam\u00f5\u00f5tmine, droonipilt, satelliidipilt), mille tulemuseks on kontrollitud ristm\u00f5\u00f5tmeline taimkatte seire metoodika. See v\u00f5imaldab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada meetodid suuremate taastamisprojektide j\u00e4lgimiseks, kuna kaugseireandmetega saab h\u00f5lpsasti katta suuri alasid, samuti on v\u00f5imalik satelliidipiltide arhiivi kaudu kasutada retrospektiivset seisundi hindamist.<\/li>\n<li><strong>Suurus<\/strong>: 100 ha<\/li>\n<li><strong>Koordinaadid<\/strong>:\u00a057.914111, 26.689694<\/li>\n<\/ul>\n<p><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 450px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/p>\n<h2><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/kuresoo\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Kuresoo<\/a><\/h2>\n<p><strong>Uuesti niisutatud metsaala \u2013 kuivendatud turbaala<\/strong><\/p>\n<p><b>P\u00f5hit\u00e4itja: Kaido Soosaar (kaido.soosaar@ut.ee)<\/b><\/p>\n<ul>\n<li><strong>V\u00e4ljakutse<\/strong>: Kuresoo raba taastamise aktsioon on n\u00e4ide Eestis, kus saab hinnata h\u00fcdroloogilise re\u017eiimi taastamise m\u00f5ju sfagnum sambla kasvule ja erinevate paisutamistehnoloogiate t\u00f5husust.<\/li>\n<li><strong>Lahendus<\/strong>: K\u00f5rgema veetaseme korral CO2 emissioon v\u00e4heneb, kuid CH4 ja N2O suurenevad, vastupidiselt madala p\u00f5hjaveetaseme korral suurenevad CO2 emissioonid.<\/li>\n<li><strong>Oodatud tulemused<\/strong>: Uuesti niisutamine v\u00e4hendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid XX%. Bioloogilise mitmekesisuse suurendamine.<\/li>\n<li><strong>\u00dclekantavus<\/strong>: Kavandatav meetod on asjakohane k\u00f5igis riikides, kus turbaalasid on metsanduseks kuivendatud.<\/li>\n<li><strong>Suurus<\/strong>: 80 ha<\/li>\n<li><strong>Koordinaadid<\/strong>:\u00a058.488889, 25.234167<\/li>\n<\/ul>\n<p><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 450px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/p>\n<h2><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/agali-ii\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Agali II<\/a><\/h2>\n<p><strong>Metsanduslikult kuivendatud turbaala.<\/strong><\/p>\n<p><b>P\u00f5hit\u00e4itja: PI \u00dclo Mander (ulo.mander@ut.ee)<\/b><\/p>\n<ul>\n<li><strong>V\u00e4ljakutse<\/strong>: Agali ala asub Eestis J\u00e4rvselja \u00f5ppe- ja katsemetskonnas. See on 40-50 aastat vana puhmas kasemets l\u00e4mmastikurikkal turbal ja koos naabruses asuva 8 muu kuivendatud soometsaga, kus on olemas kasvuhoonegaaside (KHG) voogude andmestik ja asjakohased keskkonnaparameetrid (2013-2016). peetakse J\u00e4rvselja elulaboriks. SMEAR Estonia jaam, mis asub samuti piirkonnas, v\u00f5ib olla toetav roll.<\/li>\n<li><strong>Lahendus<\/strong>: Agali Downy kase turbaala on kavandatud veetaseme manipulatsioonide m\u00f5ju kasvuhoonegaaside heitkogustele \u00fcksikasjalikuks protsessianal\u00fc\u00fcsiks. See on varustatud p\u00f6\u00f6ristorniga (joonis 2 k\u00f5igi 3 kasvuhoonegaaside jaoks (LiCor N2O jaoks + Aerodyne CH4 ja N2O jaoks), automatiseeritud kambritega k\u00f5igi 3 kasvuhoonegaaside pinnase voogude jaoks (Picarroga \u00fchendatud) ja puuvarrekambritega 4 k\u00f5rgusel (joonis 1). 2) ja kaks katsegraafikut (igas kolm kordust) veetaseme manipuleerimiseks (\u00fcleujutamine ja kuivatamine) koos k\u00fclmutamise-sulatamise katsetega..<\/li>\n<li><strong>Oodatud tulemused<\/strong>: K\u00f5rgenenud veetase v\u00e4hendab turba mineraliseerumist ja seega CO2 voogu pinnasest. Katsegraafikud (joonis 4) v\u00f5imaldavad anal\u00fc\u00fcsida mulla niiskuse (veetaseme) ja k\u00fclmumis-sulamists\u00fcklite m\u00f5ju kasvuhoonegaaside gaasivoogudele. Isotoopanal\u00fc\u00fcse (15N ja 13C) ja mikrobioomiuuringuid kasutatakse voogude jaotamiseks N2O allika protsesside ning CH4 tootmise ja tarbimise vahel.<\/li>\n<li><strong>\u00dclekantavus<\/strong>: Anal\u00fc\u00fcsimaks \u00fcleujutuse pikaajalist m\u00f5ju k\u00f5ikidele \u00f6kos\u00fcsteemi osadele, plaanime p\u00f6\u00f6ristorni naabruses asuva metsaosa \u00fcle ujutada. Selleks saab kasutada k\u00f5rvalasuvat Apna j\u00f5ge. Kavandatav meetod on asjakohane k\u00f5igis riikides, kus turbaalasid on metsanduseks kuivendatud.<\/li>\n<li><strong>Suurus<\/strong>: 3,5 ha<\/li>\n<li><b>Koordinaadid<\/b>:<strong>\u00a0<\/strong>58.29088, 27.318230<\/li>\n<\/ul>\n<p><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 450px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/p>\n<h2><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/vanda\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">V\u00e4nda<\/a><\/h2>\n<p><b>Konstrueeritud m\u00e4rgala<\/b><\/p>\n<p><b>P\u00f5hit\u00e4itja: Kuno Kasak (kuno.kasak@ut.ee)<\/b><\/p>\n<ul>\n<li><strong>V\u00e4ljakutse<\/strong>: P\u00f5llumajanduslik \u00e4ravool halvendab vee kvaliteeti ja p\u00f5hjustab pinna-, mere- ja magevee eutrofeerumist; seet\u00f5ttu on oluline v\u00e4hendada inimtekkelise eutrofeerumise m\u00f5ju mandrivetes ja rannikuv\u00f6\u00f6ndis.<\/li>\n<li><strong>Lahendus<\/strong>: Konstrueeritud m\u00e4rgalasid (CW) saab kasutada t\u00f5husa meetmena veekvaliteedi parandamiseks. Samuti annab v\u00f5imaluse edukalt luua v\u00f5i taastada v\u00e4\u00e4rtuslikku m\u00e4rgalade elupaika metsloomade kasutamiseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks. Taastatud m\u00e4rgalasid kasutatakse reovee veekvaliteedi parandamiseks, p\u00f5llumajandusliku \u00e4ravoolu v\u00f5i sademevee puhverdamiseks ja puhastamiseks. Kui neil eesm\u00e4rkidel kasutatakse rajatud m\u00e4rgalasid, on vaja teostada seiret, et tagada m\u00e4rgalade s\u00fcsteemide s\u00e4ilimine.<\/li>\n<li><strong>Oodatud tulemused<\/strong>: Konstrueeritud m\u00e4rgalad, mis seovad p\u00f5llumajandusliku \u00e4ravoolu C ja toitaineid \u00f6kos\u00fcsteemiks ning pakuvad elupaika ka mitmesugustele metsloomaliikidele.<\/li>\n<li><strong>\u00dclekantavus<\/strong>: Konstrueeritud m\u00e4rgalasid saab konkreetsete vajaduste rahuldamiseks projekteerida mitmesuguste s\u00fcsteemit\u00fc\u00fcpide ja konfiguratsioonidega. Need s\u00fcsteemid on kulut\u00f5husad ning h\u00f5lpsasti kasutatavad ja hooldatavad.<\/li>\n<li><strong>Suurus<\/strong>: 0,5 ha<\/li>\n<li><strong>Koordinaadid<\/strong>: 58.282426, 26.721543<\/li>\n<\/ul>\n<p><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 450px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Laiuse Uuesti niisutatud endine turbav\u00f5tukoht (4 ala, kus veetase on maapinnast erinevatel tasanditel: 0-10 cm, 20-30cm, 30-50 cm, 100 cm) ja kontrollkoht. Restaureerimine on tehtud 2019 aastal. P\u00f5hit\u00e4itja: Ain Kull (ain.kull@ut.ee) Suurus: I (0-10 cm)\u00a0\u2013 4.8 ha II (20-30cm) \u2013 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":199,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/users\/199"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":184,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/184"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biometeorology\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}