{"id":9,"date":"2024-04-04T08:53:19","date_gmt":"2024-04-04T05:53:19","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/2-parilikkus-ja-muutlikkus\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:47","slug":"2-parilikkus-ja-muutlikkus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/2-parilikkus-ja-muutlikkus\/","title":{"rendered":"2. P\u00e4rilikkus ja muutlikkus"},"content":{"rendered":"

\n\tP\u00e4rilikkusteooria<\/strong>\u00a0<\/strong>on \u00fcks kolmest bioloogia p\u00f5hiteooriast, mis\u00a0 koos rakuteooria ja evolutsiooniteooriaga paneb aluse bioloogiateadusele.\n<\/p>\n

\n\tGeneetika\u00a0<\/strong>on\u00a0 teadus p\u00e4rilikkusest ja muutlikkusest.\n<\/p>\n

\n\tGeneetika<\/strong>\u00a0ehk\u00a0p\u00e4rilikkusteadus<\/strong>\u00a0on\u00a0bioloogia\u00a0haru, mis uurib elusolendite\u00a0tunnuste\u00a0kujunemist, eelsoodumust, p\u00f5lvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme. Geneetika peamisteks uurimisobjektideks on\u00a0geenid, nende \u00fclesehitus,\u00a0funktsioon ja m\u00f5ju\u00a0rakkudele,\u00a0elusolenditele,\u00a0perekondadele\u00a0ja\u00a0populatsioonidele.\n<\/p>\n

\n\tKaasaegne geneetika\u00a0<\/strong>jaguneb mitmeks distsipliiniks: klassikaline geneetika, molekulaargeneetika,\u00a0populatsioonigeneetika,\u00a0genoomika, epigeneetika, meditsiinigeneetika jne.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tGeneetika p\u00f5him\u00f5isted
\n<\/h3>\n

\n\tp\u00e4rilikkus<\/strong>\u00a0\u2013 organismide v\u00f5ime anda edasi oma liigiomaseid tunnuseid j\u00e4rgmisele p\u00f5lvkonnale
muutlikkus<\/strong>\u00a0\u2013 organismide v\u00f5ime muutuda liigi piires
geen\u00a0<\/strong>\u2013 p\u00e4rilikkuse \u00fchik, mis asub kromosoomi kindlas asukohas (lookuses). DNA l\u00f5ik, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat valku
pol\u00fcgeensus<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0 mitme mittealleelse\u00a0geeni\u00a0koosm\u00f5ju\u00a0organismi\u00a0\u00fche tunnuse kujunemisele \u00a0\u00a0
alleel<\/strong>\u00a0\u2013 kromosoomi lookuses olev \u00fcks kahest v\u00f5i mitmest alternatiivsest geeniteisendist, mida t\u00e4histatakse sarnaste p\u00f5his\u00fcmbolitega (nt. alleelid A ja a)
pol\u00fcalleelsus<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0\u00a0tunnuse m\u00e4\u00e4ramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli
domineerimine\u00a0<\/strong>\u2013 olukord, kus heteros\u00fcgootses genot\u00fc\u00fcbis alleelipaari \u00fcks liige avaldub ja teise toime on p\u00e4rsitud
retsessiivsus\u00a0<\/strong>\u2013 olukord, kus esineb alleeli t\u00fc\u00fcp, mis ei avaldu teise e. dominantse alleeli esinemise korral\u00a0
s\u00fcgoot<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0viljastatud munarakk
homos\u00fcgoot\u00a0<\/strong>\u2013 indiviid, kellel on geeni m\u00f5lemas lookuses sama alleel
heteros\u00fcgoot\u00a0<\/strong>\u2013\u00a0organism, kellel on alleelipaaris erisugused alleelid (Aa), mist\u00f5tu moodustatakse ka geneetiliselt erinevaid\u00a0gameete ja j\u00e4rglasi
intermediaarsus\u00a0<\/strong>\u2013 heteros\u00fcgoodil avaldub fenot\u00fc\u00fcbiliselt homos\u00fcgootsete vanemate vahepealne tunnus
kodominatsus<\/strong>\u00a0\u2013 olukord, kus esinevad\u00a0kodominantsed alleelid. M\u00f5lemad alleelid osalevad tunnuse v\u00e4ljakujunemisel teineteisest s\u00f5ltumatult, andes heteros\u00fcgootses olekus iseseisva tunnuse
gameet<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0sugurakk
homogameetsus<\/strong>\u00a0\u2013 olukord, kus sugurakus on samasugused sugukromosoomid (XX)
heterogameetsus\u00a0<\/strong>\u2013\u00a0olukord, kus sugurakus on erinevad sugukromosoomid (XY)
h\u00fcbriid<\/strong>\u00a0\u2013 \u00fche v\u00f5i rohkema geeni poolest erinevate homos\u00fcgootsete vanemate j\u00e4rglane
h\u00fcbridiseerimine<\/strong>\u00a0\u2013 vanemate ristamine\u00a0
monoh\u00fcbriidne ristamine\u00a0<\/strong>\u2013\u00a0vanemad erinevad 1 tunnusepaari poolest
dih\u00fcbriidne ristamine<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0vanemad erinevad 2 tunnusepaari poolest
genot\u00fc\u00fcp<\/strong>\u00a0\u2013 organismi geneetiline struktuur (geenilookuste alleelne koosseis, nt AA, Aa v\u00f5i aa)
fenot\u00fc\u00fcp<\/strong>\u00a0\u2013 organismi vaadeldavad (vahetult v\u00f5i tehniliselt ja eksperimentaalselt) tunnused, mis on m\u00e4\u00e4ratud tema genot\u00fc\u00fcbi ja keskkonnategurite koostoimes
genoom\u00a0<\/strong>\u2013 t\u00e4iskomplekt (n) kromosoome (ja seega geene), mis p\u00e4randub tervik\u00fcksusena \u00fchelt vanemalt.
genofond (geenifond)<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0populatsiooni k\u00f5igi isendite genot\u00fc\u00fcpides sisalduvate alleelide ja muude geneetiliste elementide kogum. Inimese puhul kasutusel ka termin \u201egeenitiik\u201d\n<\/p>\n

\n\t\"P\u00e4rilikkus\n<\/p>\n

\n\tP\u00e4randumise seadusp\u00e4rasused
\n<\/h3>\n\n\n\n\n\t<\/tbody>\n<\/table>\n

\n<\/h3>

Geneetika\u00fclesannetes kasutatavad s\u00fcmbolid
\n\n<\/p>

\n\tMendel v\u00f5ttis kasutusele geneetika \u00fclesannete ja skeemide s\u00fcmbolid (kasutusel t\u00e4nap\u00e4evani):\n<\/p>\n

\n

\n\t\t\u00a0\u00a0P \u2013\u00a0parentes<\/em>\u00a0(vanemad)<\/strong>
\u00a0 F \u2013\u00a0filia, filialis<\/em>\u00a0(t\u00fctar ja poeg)
\u00a0 X \u2013 ristamine
\u00a0 F1<\/sub>, F2<\/sub>, F3<\/sub>\u00a0\u2013 p\u00f5lvkonnad<\/strong>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n\tMendeli seadused (kehtivad ainult juhul, kui tunnuseid m\u00e4\u00e4ravad geenid paiknevad samas kromosoomis)<\/strong>\n<\/p>\n

\n

\n\t\t\t\u00a0\n\t\t<\/p>\n<\/caption>\n

\n\t\t\t\t\"mendel\"\n

\n\t\t\t\t\t20. juuli\u00a01822\u00a0Hyn\u010dice\u00a0\u2013\u00a06. jaanuar\u00a01884\u00a0Brno\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tGregor Johann Mendel\u00a0<\/strong>oli\u00a0T\u0161ehhimaal\u00a0elanud\u00a0munk, keda sageli\u00a0nimetatakse klassikalise geneetika rajajaks ehk\u00a0geneetika\u00a0isaks.\n\t\t\t\t<\/p>\n

    \n
  • \n\t\t\t\t\t\t\u00a0<\/span>Mendel s\u00fcndis\u00a0Austria-Ungaris\u00a0Heinzendorfis (praegu Hyn\u010dice\u00a0T\u0161ehhis).\u00a0\u00a0Lapsep\u00f5lves t\u00f6\u00f6tas ta\u00a0aednikuna, \u00f5ppis\u00a0mesindust\u00a0ning hiljem \u00f5ppis Olm\u00fctzi\u00a0filosoofiainstituudis.\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\t1843. aastal lahkus ta vanematekodust ja l\u00e4ks Br\u00fcnni (praegu\u00a0Brno)\u00a0augustiini\u00a0kloostrisse.\u00a0Selle t\u00e4histamiseks v\u00f5ttis ta oma s\u00fcnninime Johanni asemele uueks eesnimeks Gregor.\u00a0Aastal\u00a01851\u00a0saatis kloostri\u00a0abt\u00a0C. F. Napp ta kloostri kulul\u00a0Viini \u00fclikooli\u00a0loodusteadusi\u00a0\u00f5ppima.\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tAastal\u00a01853\u00a0naasis Mendel kloostrisse \u00f5petajana, eelk\u00f5ige loodusteaduste \u00f5petajana, ja\u00a01867\u00a0sai Nappi asemel uueks abtiks.\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tNii \u00fclikooli professorid kui ka kaasmungad \u00f5hutasid Mendelit uurima\u00a0taimede\u00a0muutlikkust.\u00a0Ta alustas uurimist\u00f6\u00f6d kloostri\u00a0katseaias. Aastatel\u00a01856\u20131863\u00a0kasvatas ja uuris Mendel umbes 28 000\u00a0hernetaime. Ta tegi katsetest kaks \u00fcldistust, mis hiljem said tuntuks\u00a0Mendeli seadustena.\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tTema ideede t\u00e4htsust m\u00f5isteti alles\u00a020. sajandi\u00a0alguses. Aastal\u00a01900\u00a0taasavastasid tema kirjutise l\u00f5puks\u00a0Hugo de Vries,\u00a0Carl Correns\u00a0ja\u00a0Erich von Tschermak\u00a0ning need aitasid m\u00f5ista\u00a0p\u00e4rilikkust\u00a0ja kujundada\u00a0s\u00fcnteetilist evolutsiooniteooriat.\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\t\t\tMonoh\u00fcbriidne ristamine<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n

\n\t\t\t\t\tMonoh\u00fcbriidse ristamise korral vanemad erinevad \u00fche tunnusepaari poolest.\u00a0
Ristamisskeem:<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"monohubriidne_ristamine\"\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\tPunnetti v\u00f5rgustik:<\/strong>\n

\"Punnetti\n\t\t\t<\/p><\/td>\n<\/tr>\n

\n\t\t\t\t\u00a0Dih\u00fcbriidne ristamine<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tDih\u00fcbriidse ristamise korral vanemad erinevad kahe tunnusepaari poolest\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"dihubriidne\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Mendeli I seadus<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0Mendeli II seadus<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tMendeli III seadus<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00dchetaolisuse seadus\u00a0\u00a0\u2013\u00a0<\/strong>
homos\u00fcgootide omavahelisel
monoh\u00fcbriidsel\u00a0ristamisel\u00a0on
moodustunud esimene j\u00e4rglasp\u00f5lvkond
\u00a0genot\u00fc\u00fcbilt\u00a0heteros\u00fcgootne ja
fenot\u00fc\u00fcbiliselt sarnane\u00a0dominantsete
vanematega\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\tLahknemisseadus<\/strong>\u00a0\u2013 Homos\u00fcgootsete vanemate monoh\u00fcbriidsel ristamisel toimub teise p\u00f5lvkonna heteros\u00fcgootide
omavahelisel ristamisel\u00a0
j\u00e4rglasp\u00f5lvkonnas F2<\/sub>\u00a0lahknemine
fenot\u00fc\u00fcbiliselt suhtes 3:1 ja genot\u00fc\u00fcbilises suhtes
1 : 2 :1\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\tS\u00f5ltumatu lahknemise seadus\u00a0<\/strong>\u2013\u00a0
Homos\u00fcgootsete vanemate dih\u00fcbriidsel ristamisel toimub teise p\u00f5lvkonna (F2<\/sub>) j\u00e4rglastel s\u00f5ltumatu lahknemine korrap\u00e4rastes suhetes 9:3:3:1\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\"Mendeli\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Mendeli\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Mendeli\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0K\u00f5ik j\u00e4rglased<\/strong> on genot\u00fc\u00fcbilt ja
fenot\u00fc\u00fcbilt \u00fchetaolised\u00a0 \u00a0
heteros\u00fcgoodid (Aa)\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\tJ\u00e4rglaste genot\u00fc\u00fcbilt
1 osa<\/strong>\u00a0on kollaseid dominantseid homos\u00fcgoote (AA),
2 osa<\/strong>\u00a0kollaseid heteros\u00fcgoote (Aa) ja
1 osa<\/strong>\u00a0rohelisi retsessiivseid homos\u00fcgoote (aa).\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\tJ\u00e4rglastest genot\u00fc\u00fcbilt
9 osa<\/strong>\u00a0on kollaseid ja siledaid\u00a0 R_Y_\u00a0
3 osa<\/strong>\u00a0on kollaseid ja krobelisi R_yy
3 osa\u00a0<\/strong>\u00a0on rohelisi ja siledaid rrY_
1 osa<\/strong>\u00a0on rohelisi ja krobelisi rryy herneid\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Mendeli seaduste rakendused<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Intermediaarsus<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0heteros\u00fcgoodil
avaldub vahepealne tunnus,
domineerimist ei esine\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\tSirged ja lokkis juuksed vanematel, lainelised juuksed j\u00e4rglastel
\"Juuksed\"\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"Lilled\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Kodominantsus<\/strong>\u00a0\u2013 heteros\u00fcgoodil
avalduvad m\u00f5lema vanema tunnused, nn kaasdomineerimine\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"kodominantsus\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"Veised\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Pol\u00fcalleelsus<\/strong>\u00a0\u2013 tunnus on m\u00e4\u00e4ratud
rohkem kui kahe alleeliga
(populatsioonis)\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\tVerer\u00fchmade ABO-s\u00fcsteem on m\u00e4\u00e4ratud 3 alleeliga:\n

\n\t\t\t\t\tIA<\/sup><\/strong>\u00a0\u2013\u00a0 m\u00e4\u00e4rab antigeeni A tekke er\u00fctrots\u00fc\u00fcdi pinnale\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tIB<\/sup><\/strong>\u00a0\u00a0\u2013 m\u00e4\u00e4rab antigeeni B\u00a0 tekke er\u00fctrots\u00fc\u00fcdi pinnale\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\ti\u00a0<\/strong>\u2013 ei m\u00e4\u00e4ra antigeenide teket er\u00fctrots\u00fc\u00fcdi pinnale, on retsessiivne\n\t\t\t\t<\/p>\n

\"ABO\"\n\t\t\t<\/p><\/td>\n

\n\t\t\t\tInimese verer\u00fchmade p\u00e4ritavuse skeem:
\"ABO_inimene\"\n

J\u00e4neste karvastiku v\u00e4rvust m\u00e4\u00e4ravad 4 alleeli:
\"J\u00e4nesed\"
\u00a0\n\t\t\t<\/p><\/td>\n<\/tr>\n

\n\t\t\t\tReesuss\u00fcsteem<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tAlleel R<\/strong> m\u00e4\u00e4rab reesusantigeenide
tekke er\u00fctrots\u00fc\u00fcdile.\u00a0Alleel r (retsessiivne)
m\u00e4\u00e4rab,\u00a0et er\u00fctrots\u00fc\u00fcdil ei ole
reesusantigeeni.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tReesupositiivne (Rh+)\u00a0<\/strong> on inimene,
kelle er\u00fctrots\u00fc\u00fctidel on reesusantigeenid.
J\u00e4relikult on tema genot\u00fc\u00fcp kas RR v\u00f5i Rr\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tReesusnegatiivne (Rh-)<\/strong> on inimene,
kellel puuduvad reesusantigeenid,
genot\u00fc\u00fcp on rr.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0Reesuskonflikt<\/strong>\u00a0tekib Rh\u2013<\/sup>\u00a0ema ja loote RTh+<\/sup>\u00a0 vahel lapse vahel, sest\u00a0 s\u00fcnnitusel satub loote verd ema vereringesse, emal tekivad antikehad.\n

\n\t\t\t\t\tNeed kahjustavad j\u00e4rgmist loodet.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\tRees<\/strong>uskonflikti olemus<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tDoonori veres (emal) ei tohi olla antigeene, mis vastuv\u00f5tjal (lapsel) puuduvad, sest vastuv\u00f5tja l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid hakkavad tootma antikehi nende vastu ja punased vererakud lagunevad, kleepuvad ja tekitavad trombe (aglutinatsiooni).\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"Verekonflikt\"\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n\t\t\t\t\u00a0Pol\u00fcgeensus<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0tunnus on m\u00e4\u00e4ratud
rohkem kui kahe geeniga\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\tInimese naha ja juuste pigmentatsiooni m\u00e4\u00e4rab kolm paari alleele\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"Naha\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tAnal\u00fc\u00fcsiv ristamine\u00a0(ingl\u00a0test cross<\/em>)<\/strong>
Dominatse tunnusega\u00a0isendi
genot\u00fc\u00fcbi kindlaks tegemiseks
tehakse tagasiristamine fenot\u00fc\u00fcbilt
retsessiivse isendiga\n\t\t\t<\/td>\n		\n

\n\t\t\t\t\tKui j\u00e4rglaste hulgas lahknemist ei esine, siis on tegemist dominantse tunnusega\u00a0 homos\u00fcgootse isendiga:\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"test_crossing\"\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKui j\u00e4rglaste hulgas esineb lahknemine 1:1, siis on tegemist dominantse tunnusega\u00a0 heteros\u00fcgootse s\u00fcgootse isendiga:\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"test_cross_2\"\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n\t\t\t\tGenealoogiline ehk sugupuu
anal\u00fc\u00fcs<\/strong>
enne DNA anal\u00fc\u00fcside tegemise v\u00f5imalust
uuriti\u00a0suguv\u00f5sas esinevaid tunnuseid
sugupuumeetodiga, kus Rooma numbrid
t\u00e4histavad p\u00f5lvkondi ja araabia numbritega
t\u00e4histatakse lapsi p\u00f5lvkonnas\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\tS\u00fcmbolid:<\/strong>
ring\u00a0<\/strong>\u2013 naine
ruut<\/strong>\u00a0\u2013 mees
t\u00e4idetud kujund<\/strong>\u00a0\u2013 uuritava tunnusega isend
ringi ja ruudu joonega \u00fchendamine<\/strong>\u00a0\u2013 abielu
abielust joon alla<\/strong>\u00a0\u2013 lapsed\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"Genealoogiline\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t
\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTeisi p\u00e4randumise seadusp\u00e4rasusi
\n<\/h3>\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\t\t\t\u00a0\"morgan\"
Thomas Hunt Morgan<\/strong>
1866-1945\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tMorgani reegel\u00a0ehk aheldatud geenide koosp\u00e4randumine<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n

\n\t\t\t\t\t\u00dches kromosoomis paiknevad geenid p\u00e4randuvad enamasti koos ning koosp\u00e4randumise t\u00f5en\u00e4osus on seda suurem, mida l\u00e4hemal nad teineteisele paiknevad (kui ei ole toimunud ristsiiret).\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tMorgan m\u00e4rkas, et pikad tiivad ja hall tagakeha ning k\u00e4rbtiivad ja must keha p\u00e4randuvad oluliselt sagedamini koos (pildil paremal).\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\"aheldus\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tSoo m\u00e4\u00e4ramine loomadel<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"animal_sex\"\n\t\t\t<\/td>\n\n
    \n
  • \n\t\t\t\t\t\tImetajad: X-Y s\u00fcsteem \u2013 sh. mehed \u2013 XY, naised XX;\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tTeatud putukad: X-0 s\u00fcsteem \u2013 isased X0, emased XX;\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tLinnud, kalad, m\u00f5ned putukad: Z-W s\u00fcsteem \u2013 isased ZZ, emased ZW;\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tmesilased ja sipelgad: haploidne-diploidne s\u00fcsteem \u2013 isased haploidsed (sugukromosoomid puuduvad, areng algab viljastamata munarakkudest), emased diploidsed (sugukromosoome ei ole, areng algab viljastatud munarakkudest).\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tSoo m\u00e4\u00e4ramine inimesel<\/strong>\n

\n\t\t\t\t\tKehakromosoomid ehk autosoomid \u2013\u00a0 22 paari.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tSugukromosoomid \u2013 inimesel X ja Y (pildil paremal).\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"XY\"\n\t\t\t<\/td>\n\n

\n\t\t\t\t\t\"inimese_sugu\"\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n\t\t\t\tSuguliiteline p\u00e4randumine<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n

\n\t\t\t\t\tX\u00a0 ja\u00a0 Y\u00a0\u00a0 kromosoomides on geenid,\u00a0mis m\u00e4\u00e4ravad
sugutunnuseid.\u00a0Siiski on nendes ka geene,
mis m\u00e4\u00e4ravad mingit muud tunnust,
nagu n\u00e4iteks hemofiilia (vere h\u00fc\u00fcbimatus) v\u00f5i
daltonism (puna-rohepimedus).\u00a0
Hemofiilia<\/strong>\u00a0on m\u00e4\u00e4ratud retsessiivse alleeliga,
mis asub X-kromosoomis\u00a0(Xh<\/sup>).\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tDaltonism<\/strong>\u00a0on samuti m\u00e4\u00e4ratud retsessiivse
alleeliga X kromosoomis (Xd<\/sup>).\u00a0Sugukromosoomides
olevaid geene, mis ei m\u00e4\u00e4ra sugutunnuseid,
nim. suguliitelisteks geenideks.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\"suguliiteline\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tHemofiilia:<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tTerve naine \u2013 XH<\/sup>\u00a0XH<\/sup>\u00a0 v\u00f5i XH<\/sup>\u00a0Xh<\/sup>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tHaige naine \u2013 Xh<\/sup>\u00a0Xh<\/sup>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tTerve mees \u2013XH<\/sup>Y\n\t\t\t\t<\/p>\n

\t\t\t\tHaige mees \u2013 Xh<\/sup>Y\n\t\t\t<\/p><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t
Muutlikkus<\/strong>\u00a0on organismi v\u00f5ime muutuda liigi piires ning seet\u00f5ttu \u00fcksteisest erineda.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\t\t\tP\u00e4rilik\u00a0 ehk geneetiline ehk mutatsiooniline muutlikkus\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\t\"kolm_polve\"\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n

\n\t\t\t\t\tP\u00e4rilik muutlikku<\/strong>s p\u00e4randub j\u00e4rglastele, kuna muutused\/mutatsioonid on toimunud kas geenides v\u00f5i kromosoomides.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tJaotatakse:\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t1.\u00a0Kombinatiivne muutlikkus<\/strong>\u00a0(meioosi ja viljastumise tagaj\u00e4rjel, (u. 80 % genetilisest muutlikkusest).\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKombinatiivse muutlikkuse t\u00f5ttu sarnanevad\u00a0lapsed\u00a0\u00fchtede tunnuste poolest rohkem emaga,\u00a0teiste
tunnuste\u00a0poolest rohkem isaga.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"viljastamine\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t2. Mutatsiooniline muutlikkus<\/strong>
erineva ulatusega geneetilise materjali muutused, mida\u00a0\u00a0p\u00f5hjustavad\u00a0mutageenid:\n
    \n
  • \n\t\t\t\t\t\tbioloogilised mutageenid \u2013 viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tkeemilised mutageenid \u2013 m\u00f5ned ravimid, olmekeemia, orgaanlised \u00fchendid, tugevatoimelised alused ja happed\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tf\u00fc\u00fcsikalised mutageenid \u2013 kiirgused: radioaktiivne-, r\u00f6ntgen- ja UV \u2013 kiirgus
    \u00a0
    Mutatsioone\u00a0p\u00f5hjustavad\u00a0ka organismisisesed vead:\u00a0\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\treplikatsioonil \u2013 DNA kahekordistumine\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tmitoosil\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tmeioosil\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n

    \n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\"mutatsioonid\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t2.1. Geenmutatsioonid<\/strong>\u00a0(muutus \u00fches geenis), nt sirprakuline aneemia, diabeet ja talasseemia\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"geenmutatsioon\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a02.2. Kromosoommutatsiooni<\/strong>d\u00a0(muutused kromosoomi l\u00f5igus), nt kassikisa s\u00fcndroom\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0Kassikisa s\u00fcndroom
\"kassikisa\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a02.3. Genoommutatsioonid<\/strong>\u00a0(muutused kromosoomide arvus), nt Downi, Turneri ja Klienefelteri s\u00fcndroomid\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0Downi s\u00fcndroom
\"Downi\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Mittep\u00e4rilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus<\/strong>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tModifikatsiooniline muutlikkus<\/strong> on m\u00e4\u00e4ratud geenide ning keskkonna\u00a0koosm\u00f5juga ning viib konkreetsete tunnuste avaldumisele.\n

\n\t\t\t\t\tTunnused ei p\u00e4randu. P\u00e4randuvad tunnuste kujunemise piirid.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\"sunnimark\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tReaktsiooninorm<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0tunnuse muutumise m\u00e4\u00e4r,\u00a0on kitsa ja laia reaktsiooninormiga tunnuseid\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"lehtede_modifikats\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tSuures ulatuses muutuvad tunnused:<\/strong> pikkuskasv, kehamass, intellekt. Lehmadel piimaand
V\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral muutuvad: silma vikerkesta v\u00e4rvus, silmade suurus, juuste l\u00e4bim\u00f5\u00f5t. Lehmadel piima rasvasus.
Ei muutu \u00fcldse: silmap\u00f5hja muster, s\u00f5rmej\u00e4ljed, verer\u00fchmad.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"silmavarvus\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tVariatsioonirida<\/strong>\u00a0\u2013v\u00e4\u00e4rtuse kasvamise v\u00f5i kahanemise j\u00e4rgi j\u00e4rjestatud\u00a0valim<\/a>\u00a0
\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\"Variatsioonirida\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Variatsioonik\u00f5ver<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0tunnuste muutumise m\u00e4\u00e4ra ehk variatsioonirea graafiline esitus\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"Variatsioonik\u00f5ver\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n

\n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong>\n\t<\/p>\n

\n\t\tP\u00e4rilikkus ja muutlikkus\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2505<\/a>
Mutatsiooniline muutlikkus\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2503<\/a>
Kombinatiivne muutlikkus\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2500<\/a>
P\u00e4rilik ja mittep\u00e4rilik muutlikkus\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2507<\/a>
Mendeli seadused\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2501<\/a>
ABO-verer\u00fchmade \u00fclesanded\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2496<\/a>
Soo m\u00e4\u00e4ramine inimesel\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2508<\/a>
P\u00e4rilikkuse ja keskkonnategurite m\u00f5ju inimese tervisele\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2506<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tVaata videoid<\/strong>\n\t<\/p>\n

\n\t\tVerer\u00fchmad\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Nnqp_3HMlDU<\/a>\u00a0
Mis on p\u00e4rilikkus ja geenid?\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=x6TpK1bjmzA<\/a>
Geneetika\u00fclesanne veregrupid\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=I1TB566abds<\/a>\u00a0\u00a0\n\t<\/p>\n

\n\t\tGeneetika\u00fclesanne intermediaarsus ehk vahepealsete tunnuste\u00a0avaldumine\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=JEacr9lNhao&t=46s<\/a>
Geneetika\u00fclesanne domineerimisega\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=7B_moHXRpXs&t=109s<\/a>\u00a0\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tOluline info, mida meelde j\u00e4tta<\/strong>\n\t<\/p>\n

    \n
  • \n\t\t\tGeneetika olemus seisneb geneetilise informatsiooni uurimises, m\u00f5istmises ja selle m\u00f5ju selgitamises organismide p\u00e4randumisele, omadustele ja evolutsioonile.\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\tGeneetika uurib, kuidas p\u00e4rilikud tunnused edastatakse vanematelt j\u00e4rglastele, kuidas geneetiline info kontrollib organismide arengut ja funktsioone ning kuidas geneetilised muutused m\u00f5jutavad populatsioonide mitmekesisust ja kohanemist muutuvate keskkonnatingimustega.\n\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\tP\u00e4rilikkuse teooria uurib, kuidas vanemate omadused ja tunnused p\u00e4randuvad j\u00e4rglastele geneetilise materjali (DNA ja RNA) kaudu. Selleks vaadeldakse geene, nende struktuuri, toimimist ja kuidas need m\u00f5jutavad organismide arengut.\n\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\tGeneetiline info kodeeritakse DNA-sse ja RNA-sse nukleotiidide j\u00e4rjestustega. Geneetika aitab m\u00f5ista, kuidas need j\u00e4rjestused moodustavad geneetilise koodi, mis juhib valkude s\u00fcnteesi ja rakkude tegevust.\n\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\tGeneetika uurib geneetiliste mutatsioonide esinemist, mis on juhuslikud muutused geneetilises materjalis. Mutatsioonid v\u00f5ivad olla p\u00f5hjustatud looduslikest protsessidest v\u00f5i keskkonnateguritest.\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\tMutatsioonid v\u00f5ivad m\u00f5jutada organismide omadusi ja v\u00f5ivad olla aluseks evolutsioonile.\n\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\tGeneetika seostub tihedalt evolutsiooniteooriaga, kuna geneetiline mitmekesisus on aluseks looduslikule valikule ja liikide kohastumisele muutuvates keskkonnatingimustes.\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\tGeneetika aitab m\u00f5ista, kuidas geneetilised variatsioonid aja jooksul evolutsiooni toetavad.\n\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\tGeneetika uurib, kuidas geenid avalduvad, kuidas nad m\u00f5jutavad organismide omadusi ja millist rolli nad m\u00e4ngivad haiguste tekkes.\n\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\tGeneetika on \u00fclioluline bioloogia ja meditsiini valdkondades, kuna selle teadmised aitavad m\u00f5ista, kuidas organismid arenevad, kuidas haigused p\u00e4randuvad ning kuidas saaksime ravida geneetilisi h\u00e4ireid.\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\tLisaks on geneetika oluline ka p\u00f5llumajanduses, loodusvarade kaitse ja biotehnoloogia valdkondades.\u00a0\n\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\tT\u00e4nap\u00e4eval on geneetika kiiresti arenev teadusharu, kus kasutatakse j\u00e4rjest t\u00e4psemaid meetodeid geneetilise info uurimiseks ja rakendamiseks erinevates valdkondades.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n

    \n\t\u00a0\n<\/p>\n

      \n<\/ul>\n

      \n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      P\u00e4rilikkusteooria\u00a0on \u00fcks kolmest bioloogia p\u00f5hiteooriast, mis\u00a0 koos rakuteooria ja evolutsiooniteooriaga paneb aluse bioloogiateadusele. Geneetika\u00a0on\u00a0 teadus p\u00e4rilikkusest ja muutlikkusest. Geneetika\u00a0ehk\u00a0p\u00e4rilikkusteadus\u00a0on\u00a0bioloogia\u00a0haru, mis uurib elusolendite\u00a0tunnuste\u00a0kujunemist, eelsoodumust, p\u00f5lvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme. Geneetika peamisteks uurimisobjektideks on\u00a0geenid, nende \u00fclesehitus,\u00a0funktsioon ja m\u00f5ju\u00a0rakkudele,\u00a0elusolenditele,\u00a0perekondadele\u00a0ja\u00a0populatsioonidele. Kaasaegne geneetika\u00a0jaguneb mitmeks distsipliiniks: …<\/p>\n","protected":false},"author":319,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/users\/319"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":498,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/498"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}