{"id":8,"date":"2024-04-04T08:53:19","date_gmt":"2024-04-04T05:53:19","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/1-molekulaarbioloogilised-pohiprotsessid\/"},"modified":"2024-04-04T08:54:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:54:47","slug":"1-molekulaarbioloogilised-pohiprotsessid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/biogymnaasium\/1-molekulaarbioloogilised-pohiprotsessid\/","title":{"rendered":"1. Molekulaarbioloogilised p\u00f5hiprotsessid"},"content":{"rendered":"

Molekulaarbioloogia\u00a0 keskne dogma\u00a0<\/strong>kirjeldab protsessi, mille abil\u00a0 geenides olev info liigub valkudesse: DNA \u2192 RNA \u2192 valk. DNA sisaldab geene, mis mRNA vahendusel kodeerivad valke.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\tMolekulaarbioloogilised p\u00f5hiprotsessid<\/strong>
\n\t<\/caption>\n
\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/th>\n\n

\n\t\t\t\t\tReplikatsioon \u2013\u00a0DNA<\/strong>\u00a0kahekordistumine\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/th>\n

\n\t\t\t\tTranskriptsioon \u2013 mRNA s\u00fcntees\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tTranslatsioon \u2013 valgu s\u00fcntees\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Replikatsioon\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Transkriptsioon\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\"Translatsioon\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tProtsessi olemus\n\t\t\t<\/td>\n\n

\n\t\t\t\t\tDNA replikatsioon<\/strong>\u00a0on\u00a0
matriitss\u00fcntees, mille tulemusena saadakse \u00fchest\u00a0DNA\u00a0molekulist\u00a0kaks \u00fchesuguse nukleotiidse j\u00e4rjestusega DNA molekuli.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\tDNA j\u00e4rjestuse \u201c\u00fcmber kirjutamine\u201d\u00a0mRNA<\/strong>\u00a0j\u00e4rjestuseks ehk geeni avaldumine.\u00a0\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tValgu s\u00fcntees<\/strong>\u00a0ehk mRNA nukleotiidse j\u00e4rjestuse \u201ct\u00f5lkimine\u201d valgu aminohappeliseks j\u00e4rjestuseks,
Translatsioon on\u00a0p\u00e4riliku info\u00a0avaldumise viimane etapp.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tToimumise koht\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\trakutuumas\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\trakutuumas\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tts\u00fctoplasmav\u00f5rgustikul\u00a0\u00a0ribosoomis\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tKomplementaarsus
(nukleotiidide l\u00e4mmastikaluste ruumiline sobivus)\n\t\t\t<\/td>\n		\n

\n\t\t\t\t\t\"A=T\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"dna_komplementsus\"\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\"A=U\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"rna_kompl\"\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\tGeneetiline kood:<\/strong>
v\u00f5imaldab nukletiidse j\u00e4rjestuse t\u00f5lkimise aminohappeliseks j\u00e4rjestuseks.\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\n\t\t\t\t\tGeneetilise koodi omadused<\/strong>:\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u2022s\u00fcnon\u00fc\u00fcmsus \u2013 \u00fchele aminohappele v\u00f5ib vastata mitu koodonit;\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u2022\u00fchet\u00e4henduslikkus \u2013 \u00fchele koodonile vastab ainult \u00fcks aminohape;\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u2022mittekattuvus \u2013 iga nukleotiid kuulub ainult \u00fchte koodonisse;\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u2022universaalsus \u2013 kood on samasugune nii eel- kui p\u00e4ristuumsetel rakkudel\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\tGeneetiline kood<\/strong>
Koodoni saamiseks tuleb koodip\u00e4ikese sisemisest ringist v\u00f5tta esimene, teisest ringist teine ning kolmandast ringist kolmas nukleotiid, mis vastab v\u00e4limise ringi aminohappele.
Initsiaatorkoodon on alati AUG, mis vastab metioniinile, stopp-koodoneid on kolm: UAA, UAG,\u00a0UGA\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\n

\n\t\t\t\t\t\"koodipaike\"\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKoodon = kolm j\u00e4rjestikust nukleotiidi tabelist: 1.\u00a0 vasakult, 2. \u00fclevalt, 3. paremalt = aminohape\n\t\t\t\t<\/p>\n

\t\t\t\t\"Koodi\n\t\t\t<\/p><\/td>\n<\/tr>\n

\n\t\t\t\t\u00a0Vajalikud ens\u00fc\u00fcmid ja komponendid\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\thelikaas<\/strong>\u00a0\u2013 DNA kaksikahela lahtiharutamine
DNA-pol\u00fcmeraas<\/strong>\u00a0\u2013 uue
DNA ahela s\u00fcnteesimine
ligaas, primaas<\/strong>\u00a0jt.\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0RNA-pol\u00fcmeraas\u00a0<\/strong>\u2013
transkriptsiooni l\u00e4biviimine\n\t\t\t<\/td>\n		\n\t\t\t\t\u00a0\n

\n\t\t\t\t\tmRNA\u00a0\u2013 valku kodeeriva\u00a0geeni info edastaja ribosoomi
rRNA\u00a0\u2013 osaleb\u00a0 ribosoomis valgus\u00fcnteesis
tRNA\u00a0\u2013 transpordib aminohappeid ribosoomi
aminohapped\u00a0\u2013 valgu monomeerid
erinevad ens\u00fc\u00fcmid
ATP ja GTP\u00a0<\/strong>\u2013 energiaallikad\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n\t\t\t\t\u00a0Toimumise skeem\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"replikatsioon\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"transkriptsioon\"\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\"translatsioon\"\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t\u00a0Protsessi kirjeldus\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tIgast DNA-molekulist tehakse enne raku jagunemist t\u00e4pne koopia. Seda protsessi viivad l\u00e4bi\u00a0ens\u00fc\u00fcmid\u00a0\u2013\u00a0valgud, mis katal\u00fc\u00fcsivad keemilisi reaktsioone rakus.\n

\n\t\t\t\t\tEt DNA-ahelat oleks v\u00f5imalik kopeerida, tuleb kaks omavahel kokkukeerdunud ahelat eraldada. Ahelaid seovad komplementaarsusprintsiibi alusel\u00a0nukleotiidide vahele moodustunud vesiniksidemed. DNA replikatsiooni alguses katkestab ens\u00fc\u00fcm\u00a0helikaas<\/strong>\u00a0need vesiniksidemed ja DNA-kaksikheeliks avaneb.\u00a0Kuna iga kromosoomi koostises on \u00fcks v\u00e4ga pikk DNA-molekul, peab replikatsioon algama korraga paljudest kohtadest.\u00a0Kohas, kus DNA-ahelad on lahti keerdunud, algab uue DNA s\u00fcntees. Seda teeb ens\u00fc\u00fcm\u00a0DNA-pol\u00fcmeraas<\/strong>, mis s\u00fcnteesib m\u00f5lema vana ahela j\u00e4rgi uued DNA-ahelad, l\u00e4htudes taas komplementaarsusprintsiibist ja infot loetakse\u00a0 DNA-d 3\u2019\u21925\u2032 suunas. Tulemuseks on kaks uut DNA-kaksikheeliksit, milles m\u00f5lemas on \u00fcks ahel vanast kaksikheeliksist ja \u00fcks uus, v\u00e4rskelt s\u00fcnteesitud ahel. M\u00f5lemad kaksikheeliksid sisaldavad sama geneetilist teavet.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\n

\n\t\t\t\t\tTranskriptsioon on jagatud mitmeks etapiks: (1)\u00a0RNA-pol\u00fcmeraas harutab lahti DNA, l\u00f5hkudes komplementaarsete nukleotiidide vahel olevad vesiniksidemed; (2)\u00a0RNA nukleotiidid paarduvad komplementaarsete DNA aluspaaridega; (3)\u00a0RNA- pol\u00fcmeraasi abiga s\u00fcnteesitakse\u00a0 komplementaarsuse alusel (A-U ja C-G) RNA molekul; (4)\u00a0\u00a0Lahtiharutatud RNA+DNA heeliksite vahel olevad vesiniksidemed katkevad, vabastades uue s\u00fcnteesitud RNA ahela.\u00a0DNA transkriptsiooni \u00fchik, mis kodeerib valku, sisaldab peale otse valku transleeritava j\u00e4rjestuse (kodeeriva j\u00e4rjestuse) ka regulatoorseid j\u00e4rjestusi, mis juhivad ja reguleerivad seda\u00a0valgus\u00fcnteesi.\u00a0Infot loetakse ka transkriptsioonil DNA-d 3\u2019\u21925\u2032 suunas. Samaaegselt luuakse komplementaarset RNA-d 5\u2019\u21923\u2032 suunas. kasutatakse transkriptsiooniks ainult \u00fchte kahest ahelast. Kasutatavat ahelat nimetatakse ka matriitsahelaks. Ainult \u00fche ahela kasutamine on p\u00f5hjustatud sellest, et RNA on vastupidi DNA-le enamikus organismides \u00fcheahelaline.\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n\t\t\t\tTs\u00fctoplasmasse j\u00f5udnud mRNA kinnitub ribosoomile, mis\u00a0 liigub piki mRNAd, kuni j\u00f5uab alguskoodonini.\u00a0 tRNA-molekulid kannavad enda k\u00fcljes aminohappeid. Selle, milline aminohape tRNA k\u00fclge kinnitunud on, m\u00e4\u00e4rab tRNAs sisalduv kolmest nukleotiidist koosnev\u00a0antikoodon<\/strong>.\n

\n\t\t\t\t\tAntikoodon seostub komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA-ahelas oleva koodoniga ja toob\u00a0 ribosoomi mRNA koodonile vastava aminohappe. Et alguskoodoniks on AUG, siis on metioniini kandvas tRNA-molekulis antikoodoniks UAC. Raku ts\u00fctoplasmes on olemas igale aminohappe koodonile vastavad tRNA-molekulid.\u00a0Kui alguskoodonile vastav aminohape metioniin on ribosoomi toodud, siseneb ribosoomi teine tRNA-molekul, mille k\u00fcljes on j\u00e4rgmisele koodonile vastav aminohape. Aminohapete vahele s\u00fcnteesitakse\u00a0peptiidside<\/strong>. N\u00fc\u00fcd vabaneb esimest aminohapet kandnud tRNA ja v\u00e4ljub ribosoomist. Ribosoom liigub piki mRNA-molekuli edasi ning tekkiva aminohappeahelaga liitub\u00a0j\u00e4rjest uusi aminohappeid, kuni j\u00f5utakse stoppkoodonini. Sellele ei vasta \u00fckski tRNA antikoodon ning aminohappeahela s\u00fcnteesimine l\u00f5peb.\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\u00a0<\/p>\n

\n

\n\t\tT\u00e4iendav info ja harjutus\u00fclesanded<\/strong>
Molekulaargeneetilised p\u00f5hiprotsessid\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2457<\/a>
DNA ja RNA s\u00fcntees\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2449<\/a>
Geenide avaldumine\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2450<\/a>
Geneetiline kood\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2453<\/a>
Valgus\u00fcntees\u00a0https:\/\/vara.e-koolikott.ee\/taxonomy\/term\/2458<\/a>\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

\n\t\tVaata videoid<\/strong>\n\t<\/p>\n